K\u00f5ige kaalukamaks poliitiliseks s\u00fcndmuseks l\u00f5ppeval aastal olid kahtlemata kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Mitmed sisepoliitikas aasta jooksul t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud s\u00fcndmused olid tingitud just selleks s\u00fcndmuseks valmistumisest.<\/p>\n
Asjad ei ole paremaks l\u00e4inud<\/p>\n
M\u00e4rtsi alguses lootis peaminister Kristen Michal (Reformierakond) valitsuskoalitsiooni kehva reitingut parandada sotsiaaldemokraatide valitsusest v\u00e4lja arvamisega, pannes neile s\u00fc\u00fcks k\u00f5ik valitsuse seni tehtud maksut\u00f5usud. Paraku valijad seda udujuttu uskuma ei j\u00e4\u00e4nud ning ette v\u00f5etud valitsusremont olukorda ei parandanud, hoopis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting \u00fcletab aasta l\u00f5pus kahe valitsuserakonna summaarset toetust.<\/p>\n
Suvel v\u00f5ttis Reformierakond ette veel \u00fche meeleheitliku katse oma populaarsust t\u00f5sta, survestades Tallinna linnavolikogu koalitsiooni kiitma heaks lasteaia kohatasu kaotamist. See P\u00e4rtel-Peeter Pere veetud poliitiline tsirkuseetendus viis aga oravapartei reitingu veelgi suuremasse langusesse.<\/p>\n
Prohvetlikuks osutusid Pere erakonnakaaslastele saadetud kirjas<\/a> \u00f6eldud s\u00f5nad: “Mida me rohkem pelgame \u2013 kas v\u00f5imalikku ja paratamatut koost\u00f6\u00f6d Keskerakonnaga v\u00f5i lepime sellega, et Keskerakond ja Isamaa hakkavad pealinnas \u00fcheskoos asju ajama?”<\/p>\n Reformierakonna ja Keskerakonna plaanitud koost\u00f6\u00f6st ja lasteaia kohatasu langetamisest ei tulnudki midagi v\u00e4lja, k\u00fcll aga ajavad n\u00fc\u00fcd pealinnas \u00fcheskoos asju Keskerakond ja Isamaa. Sellise v\u00f5imuliidu s\u00fcnnile aitasid kaasa teiste erakondade poolt valimiste eel maha joonistatud punased jooned, mis v\u00e4listasid koost\u00f6\u00f6 Keskerakonnaga.<\/p>\n Kohalikud valimised kujunesid umbusaldush\u00e4\u00e4letuseks Toompeal v\u00f5imul olevatele erakondadele, koore riisusid riigikogus opositsioonis olevad erakonnad eesotsas Keskerakonna ja Isamaaga. Kuid ka sotsiaaldemokraadid esinesid tublilt, saades Tallinnas paremuselt teise tulemuse.<\/p>\n Paraku j\u00e4\u00e4vad erakondade jaoks kohaliku elu k\u00fcsimused sageli teisej\u00e4rguliseks, nende fookus on suunatud ikkagi v\u00f5imu saavutamisele kogu riigi tasandil. Kui riigikogul oleks \u00f5nnestunud 2005. aastal keelustada kohalike valimisliitude osalemine, siis oleksidki kohalikud valimised vist muutunud pelgalt riigikogu valimiste eelseteks vahevalimisteks.<\/p>\n V\u00f5ib arvata, et j\u00e4rgmisel aastal l\u00e4heb paljudes omavalitsustes, kus v\u00f5imul on erakonnad, peat\u00e4helepanu nii suve l\u00f5pul toimuvatele presidendivalimistele kui ka riigikogu valimisteks valimistumisele 2027. aasta m\u00e4rtsis.<\/p>\n Ka Tallinna v\u00f5imukoalitsiooni moodustamise juures v\u00f5ib n\u00e4ha sihi seadmist riigikogu valimistele. Keskerakond ja Isamaa saavad koos pealinnas v\u00f5imul olles kritiseerida Toompea v\u00f5imukoalitsiooni tegevust, samal ajal kartmata, et nad teineteiselt valijaid r\u00f6\u00f6vivad, nende valijaskonnad on piisavalt erinevad.<\/p>\n Eesti 200 kesine esindatus (nimekiri seati \u00fcles vaid k\u00fcmnes(!) omavalitsuses) ja tagasihoidlik valimistulemus on selge s\u00fcmptom selle erakonna h\u00e4\u00e4bumisest. Riigikogu valimistel saavutatud 13,3-protsendilisest toetusest j\u00e4i kohalikel valimistel alles vaid 1,7 protsenti.<\/p>\n Ilmselt j\u00e4\u00e4vadki selle erakonna “suursaavutusteks” Eesti elu edendamisel Rootsist Eestisse karistust kandma imporditud vangid, v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u sissetoomiseks kolmekordistatud sisser\u00e4ndekvoot, l\u00e4bim\u00f5tlemata ja ressurssidega tagamata reformid hariduss\u00fcsteemis ning veebikasiinodele Eestis tegutsemiseks loodud soodustingimused. Pikk plaan missugune!<\/p>\n “Iseseisvuse algusaegade aatelised riigimehed on asendunud poliitiliste pudukaupmeestega.”<\/p>\n Kuid ega ka teiste erakondade seis p\u00e4rast enam kui 30 iseseisvusaastat pole kiita. Arvamusk\u00fcsitlustes saavutatud k\u00f5rge reiting ei ole veel m\u00e4rk poliitilisest sisukusest ning v\u00f5imekusest \u00fchiskonnaelu probleemidele toimivaid lahendusi pakkuda. N\u00fc\u00fcdsed erakonnad on muutunud m\u00f5ttekaaslaste \u00fchendustest poliitilisteks \u00e4ri\u00fchinguteks, iseseisvuse algusaegade aatelised riigimehed on asendunud poliitiliste pudukaupmeestega.<\/p>\n Poliitikute jaoks on m\u00f5isted “demokraatia” ja “p\u00f5him\u00f5tted” \u00fcha sagedamini asendunud (ookeanitaguse suure liidri eeskujul) “diilide tegemisega”. Ehkki meie poliitiline retoorika ei ole veel nii v\u00e4nge, nagu kasutab Donald Trump oma poliitiliste vastaste aadressil, ollakse tasapisi sinnapoole teel \u2013 Kris K\u00e4rner on alles esimene p\u00e4\u00e4suke.<\/p>\n Poliitikutele v\u00f5ib tunduda, et toimuv on \u00fcksnes nende omavaheline m\u00f5\u00f5duv\u00f5tmine, justnagu vabav\u00f5itlejatel poksiringis. Paraku m\u00f5jutab poliitikute omavaheline vaenuk\u00f5ne kogu \u00fchiskonda, nihutades lubatava ja mittelubatava piire. “Kui riigikogu \u00f5piks uuesti r\u00e4\u00e4kima nii, et ka vastane j\u00e4\u00e4b inimeseks, oleks see p\u00e4ris hea algus meeleparandusele,” vastas tehisaru-Jeesus Maalehes<\/a> Rein Siku k\u00fcsimusele.<\/p>\n “Olen v\u00e4ga murelik. Meil on demokraatia usalduskriis,” s\u00f5nas Isamaa esimees Urmas Reinsalu oktoobris Eesti P\u00e4evalehe LP-s ilmunud usutluses<\/a>.<\/p>\n Oli ka viimane aeg, et murenoodid \u00fche tipp-poliitiku s\u00f5nav\u00f5ttu ilmuksid. Juba 2012. aastal avalikkuse ette j\u00f5udnud Harta 12 avalause<\/a> k\u00f5las: “Eesti demokraatia laguneb meie silmade all”. Veelgi p\u00f5hjalikumalt avas Eesti demokraatia h\u00e4dasid kaks aastat hiljem s\u00fcndinud algatus “Elamisv\u00e4\u00e4rne riik”<\/a>.<\/p>\n Selles algatuses olid kirjas j\u00e4rgmised s\u00f5nad: “Eestit juhtivate parlamendierakondade strateegiline m\u00f5tlemine riigist ja rahva tulevikust n\u00e4ib olevat asendunud valdavalt toolist kinni hoidmisega ja pikaks kasvanud parteilise toitumisahela eest hoolitsemisega. Erakonnad on kaotanud sideme kodaniku\u00fchiskonnaga ja proovivad seda kompenseerida sisse ostetud turundusteenustega.”<\/p>\n Asjad ei ole paremaks l\u00e4inud, \u00fcksteist aastat hiljem v\u00f5ib Eesti poliitilisele kultuurile panna sama diagnoosi.<\/p>\n Toimiv demokraatia ei seisne vaid vabade valimiste teel v\u00f5imuinstitutsioonide ametisse seadmises. Kui valimistel neljaks aastaks mandaadi saanud valitsuskoalitsioon saab j\u00e4tkata oma tegevust isegi siis, kui kunagisest enamusest on alles j\u00e4\u00e4nud napp k\u00fcmme protsenti, \u00f5\u00f5nestab selline olukord paratamatult inimeste usaldust demokraatia ja riigiv\u00f5imu vastu.<\/p>\n Demokraatia peaks tagama, et p\u00f5hiseaduse esimene paragrahv toimiks ning k\u00f5rgeima riigiv\u00f5imu kandjaks saaks ka tegelikult rahvas. Valimistel v\u00f5imumandaadi p\u00e4lvimine ei t\u00e4henda monopoli otsuste tegemiseks, vaid kohustust \u00fchiskonna arengut eest vedada, kaasates poliitika tegemisse \u00fchiskonna kogu intellektuaalset potentsiaali.<\/p>\n Mis ootab meid Eesti poliitikas 2026. aastal?<\/p>\n Positiivne stsenaarium oleks selline, mille puhul riigikogu erakonnad suudaks kokku leppida tulevase presidendi isikus ning presidendi riigikogus \u00e4ra valida. See oleks n\u00e4ide poliitilise koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imalikkusest. Kui valimised j\u00f5uaksid valimiskokku, tingiks see j\u00e4rjekordseid poliitilisi j\u00f5uv\u00f5tteid ning suurendaks \u00fchiskonna l\u00f5hestumist veelgi.<\/p>\n Positiivne oleks seegi, kui riigikogu valimiste eel ei keskendutaks vastastikusele mudaloopimisele, \u00fcksteise v\u00e4listamisele ja punaste joonte t\u00f5mbamisele, vaid pakutaks pomp\u00f6\u00f6ssete reklaamikampaaniate asemel valijatele otsustamiseks sisulisi programme.<\/p>\n Kahjuks on praeguse poliitilise seisu pealt raske positiivsesse stsenaariumi uskuda. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem on poliitilise polariseerituse ning erakondade \u00fcksteisele vastandumise j\u00e4tkumine. M\u00fcrgine poliitiline kultuur j\u00f5uab aga paratamatult \u00fchiskonna igap\u00e4evaellu, kahandades inimeste omavahelist usaldust ja \u00fchiskondlikku sidusust. Selline \u00f5hustik on demokraatiale hukatuslik.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5ige kaalukamaks poliitiliseks s\u00fcndmuseks l\u00f5ppeval aastal olid kahtlemata kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Mitmed sisepoliitikas aasta jooksul t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74480,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[30201,26,27,2260,37,33,651,35,1057,34,36,31,32,21,731,12116,819,12521,646,28,29,19,580,999,25,643,37674,1801,2130,23,24,22,644,20,670,30],"class_list":{"0":"post-74479","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-2025-aasta","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-demokraatia","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-200","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-erakonnad","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-isamaa","23":"tag-juhan-kivirahk","24":"tag-keskerakond","25":"tag-kris-karner","26":"tag-kristen-michal","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-news","30":"tag-partel-peeter-pere","31":"tag-poliitika","32":"tag-populaarseimad-lood","33":"tag-reformierakond","34":"tag-riigikogu-vaimised","35":"tag-sde","36":"tag-tallinn","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-urmas-reinsalu","41":"tag-uudised","42":"tag-valimised","43":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74479","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74479"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74479\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74480"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74479"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74479"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74479"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}