Aastast kokkuv\u00f5tet tehes ei saa m\u00f6\u00f6da sellest, et on olnud Donald Trumpi aasta. Milline see Trumpi maailm on olnud?<\/p>\n
See on n\u00fc\u00fcd aasta jooksul tasapisi paremini v\u00e4lja joonistunud ja need olulised elemendid muidugi olid n\u00e4htavad juba Trumpi esimesel ametiajal. Soov v\u00e4hendada USA koormat Euroopa ja kogu maailma julgeoleku eest vastutava juhtriigina, rohkem huvidep\u00f5hine v\u00f5i siis transaktsionaalne l\u00e4henemine \u2013 see k\u00f5ik on n\u00fc\u00fcd kinnitust saanud ja ka s\u00fcsteemsemaks poliitikaks kujunenud.<\/p>\n
Esimene Trumpi ametiaeg ikkagi oli kaootiline ja sellesse ka suhtuti paljuski Euroopas kui millessegi ajutisse, aga n\u00fc\u00fcd on selline uus arusaamine, ma arvan, Euroopas tekkinud, et see ei ole midagi ajutist, transatlantiline suhe ongi p\u00f5hjapanevalt muutunud.<\/p>\n
Seda maailmakorda meil enam ei ole, kus USA maailmaliidrina n\u00e4gi endal vastutust maailmakorra s\u00e4ilitamisel, n\u00e4iteks julgeoleku korralduse p\u00f5him\u00f5tete tagamisel ja ka l\u00e4\u00e4neriikide \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste kaitsmisel. Need elemendid USA-d hetkel ei huvita, me oleme l\u00e4inud ajastusse, kus USA maailmavaade on v\u00e4ga suurriigikeskne, see ei ole nii uus, aga lisaks sellele siis ka v\u00e4ga huvidep\u00f5hine ja palju keskendub USA \u00e4rihuvidele ja ootab liitlastelt palju suuremat vastutuse v\u00f5tmist, olgu siis Euroopas v\u00f5i mujal maailmas.<\/p>\n
Liitlastest k\u00fcll v\u00e4ga palju endiselt USA r\u00e4\u00e4gib, n\u00e4iteks oma uues julgeolekustrateegias, iseenesest ei ole USA l\u00f5petamas v\u00f5i h\u00fclgamas neid liitlassuhteid, mis USA jaoks on alati olnud oluline osa tema globaalsest m\u00f5just, aga USA soovib endale palju v\u00e4hem vastutust ja liitlased peavad ise oma julgeolekuga palju rohkem tegelema. Ka see, kuidas USA n\u00e4eb liitlassuhete v\u00e4\u00e4rtust, on h\u00e4sti konkreetselt huvidep\u00f5hine. Nii palju kui liitlased suudavad pakkuda midagi sellist, mis vastab USA poliitilistele ja majanduslikele \u00e4rihuvidele, selle v\u00f5rra need liitlased on ka kasulikud ja huvitavad USA vaatest.<\/p>\n
Kui suur see muutus selles osas tundub olevat, et universaalsed v\u00e4\u00e4rtused nagu demokraatia, inim\u00f5igused, rahvusvaheline \u00f5igus on pigem \u00e4\u00e4rem\u00e4rkus n\u00fc\u00fcd Ameerika jaoks? Varem oli see Ameerika retoorikas keskne element, nii palju kui mina m\u00e4letan, need aastak\u00fcmned ja mingil m\u00e4\u00e4ral kogu meie Eesti iseseisvusaeg, me oleme elanud sellises ajas, kus me oleme Ameerikalt neid s\u00f5numeid kogu aeg kuulnud ja tahtnud neid ka uskuda, sest need on meile olnud meeldiva ajastu s\u00f5numid.<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest see on alati olnud vastuoluline osa USA v\u00e4lispoliitikast. On v\u00e4ga lihtne leida n\u00e4iteid sellest, kuidas USA ise tegelikult ei ole j\u00e4rjekindlalt igal pool maailmas nendest v\u00e4\u00e4rtustest juhindunud.<\/p>\n
Aga kui me vaatame n\u00fc\u00fcd n\u00e4iteks Eesti, Balti riikide, Ida-Euroopa vaates, siis siin ikkagi see v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine USA l\u00e4henemine meie regioonile on olnud \u00fclimalt oluline. See, kuidas USA vaatas Balti riikide saatuse peale n\u00e4iteks \u00fcheksak\u00fcmnendatel aastatel, neil oli arusaamine vabast Euroopast ja sellest, et riigid, kes p\u00fc\u00fcdlevad demokraatia ja vabaduse ja l\u00e4\u00e4ne kogukonnaga \u00fchinemise poole, et neid tuleb toetada, et see on USA enda huvides selliseid arenguid toetada.<\/p>\n
V\u00f5i n\u00e4iteks, kui me vaatame USA toetust Ukrainale s\u00f5jas Venemaa vastu, siis need argumendid, miks USA \u00fcldse Ukrainat asus toetama, on algul olnud ju v\u00e4ga v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hised. Ukraina v\u00f5itleb demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste eest, v\u00f5itleb kogu Euroopa julgeoleku korralduse p\u00f5him\u00f5tete eest ja kui neid p\u00f5him\u00f5tteid ja v\u00e4\u00e4rtusi ei suudeta Ukrainas kaitsta, siis on neid palju raskem kaitsta ka mujal Euroopas. Nendel argumentidel, ma arvan, enam ei ole kaalu USA poliitikas.<\/p>\n
See suurriigikeskne l\u00e4henemine n\u00fc\u00fcd t\u00e4hendab seda, et Trumpi maailmas see ongi normaalne, et on suurriigid, kellel on privileegid, eelis\u00f5igused, nad on tugevamad kui teised ja nad otsustavadki ja m\u00e4\u00e4ravad v\u00e4iksemate riikide saatuse \u00fcle. See, et USA ja Venemaa omavahel Ukraina tuleviku \u00fcle l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi peavad ja Euroopat \u00fcldse ei kaasa, see oleks ikkagi varem olnud v\u00e4ga ebatavaline l\u00e4henemine juba transatlantilise liitlassuhte vaatest. N\u00fc\u00fcd see on justkui uus normaalsus, et niimoodi asjad k\u00e4ivadki ja Euroopa peab siis leidma oma viisi, kuidas v\u00f5idelda selle eest, et ka neid tulemusi m\u00f5jutada.<\/p>\n
Kuhu me selle liitlassuhtega Ameerika ja Euroopa vahel t\u00e4naseks j\u00f5udnud oleme, kas see on j\u00e4tkuvalt liitlassuhe v\u00f5i on see isanda ja vasalli suhe v\u00f5i on see konkurentsisuhe, kui majandusele m\u00f5elda, v\u00f5i on see kohati ka vastaste suhe, kus huvid ristuvad?<\/p>\n
Liitlassuhe on ta endiselt ja mingi \u00fchisosa on ju ikkagi olemas. See, kuidas Euroopa julgeoleku ja kaitse tagamine on \u00fcles ehitatud aastak\u00fcmnete jooksul, ikkagi sisaldab nii tugevat USA rolli, et seda ei ole v\u00f5imalik kiiresti muuta.<\/p>\n
Ja v\u00e4ga konkreetselt, kui me vaatame USA kohalolekut Euroopas v\u00f5i kasv\u00f5i Eestis, sellel tasandil ju tegelikult see liitlassuhe endiselt t\u00f6\u00f6tab ja on olemas heidutus Venemaa suunal. Sinna juurde on tulnud siis see tohutu poliitiline ebakindlus, et mis edasi saab ja see v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline tulevikuvaade, et USA soovib oma kohalolekut, oma panust v\u00e4hendada. Sellega peab siis t\u00f6\u00f6tama, et kuidas Euroopa kohaneb ja hakkab rohkem ise vastutust v\u00f5tma, sellest on ka aastaid r\u00e4\u00e4gitud, tegelikult see ei ole ka midagi nii uut.<\/p>\n
See, et see \u00fchiste v\u00e4\u00e4rtuste vundament justkui sealt suhete alt laiali laguneb, see teeb selle ebakindluse veel suuremaks. Tulebki v\u00f5tta selline realistlikum hoiak Euroopa poolel ja l\u00e4heneda huvidep\u00f5hiselt, leida see \u00fchisosa, mis veel seda suhet koos hoiab, sest ega meil mingit kiiret alternatiivi ka ei ole kuskilt leida.<\/p>\n
Ratsionaalsed argumendid iseenesest on olemas, miks on ikkagi USA huvides, et Venemaa ei hakkaks domineerima Euroopas, et Euroopas s\u00e4iliks stabiilsus, et ei tekiks veel laiemat konflikti v\u00f5i s\u00f5da. Need on v\u00e4ga suured k\u00fcsimused ja Euroopa on endiselt USA vaates k\u00f5ige olulisem liitlane ja partner. Seda ka Trump tunnistab. Tal on lihtsalt v\u00e4ga omamoodi arusaamine sellest, millist Euroopat ta tulevikus n\u00e4ha tahab.<\/p>\n
Just sellest vaatest, mis on v\u00e4\u00e4rtuste roll, et mingil v\u00e4ga-v\u00e4ga kummalisel moel see v\u00e4\u00e4rtuste dimensioon on n\u00fc\u00fcd keeratud pea peale ja Trump n\u00e4eb, et need poliitilised j\u00f5ud Euroopas, kes on ideoloogiliselt k\u00f5ige l\u00e4hemal Trumpi MAGA-ideoloogiale, et need on need poliitilised j\u00f5ud, kellega USA soovib koost\u00f6\u00f6d teha rohkem ja keda ta soovib toetada ja sooviks n\u00e4ha, et need oleks siis tulevikus Euroopas v\u00f5imul, mis on ka midagi enneolematut, et USA niimoodi sekkub Euroopa riikide sisepoliitikasse. See arusaam vabadusest ja s\u00f5navabadusest ja demokraatiast, mis seal taustal on, tundub ka t\u00e4iesti ebaadekvaatne, justkui need r\u00fchmad, mis on Trumpile meele j\u00e4rgi, on demokraatlikumad kui need teised poliitilised erakonnad v\u00f5i r\u00fchmad, kes tegelikult ju samamoodi esindavad valijate huve ja n\u00e4evad, et tugev Euroopa Liit on Euroopa huvides. Aga Trump vaatab Euroopa Liidule v\u00e4ga negatiivselt n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n
Ja see riikliku julgeoleku strateegia tegelikult teatud m\u00f5ttes ju trollib Euroopat, et mida iganes oleks tahetud \u00f6elda, oleks saanud seda \u00f6elda palju viisakamalt, aga see oli sihilikult \u00e4rritavaks s\u00f5nastatud.<\/p>\n
See oli v\u00f5ib-olla k\u00f5ige suurem \u00fcllatus tegelikult, et see l\u00e4henemine Euroopale on ikkagi nii j\u00f5uliselt mingis m\u00f5ttes vastandav, negatiivne, just Euroopa Liidu suhtes nii \u00fcheselt negatiivne ja nii selgelt v\u00e4ljendab seda soovi toetada teatud poliitilisi liikumisi. Et seda ma p\u00e4ris sellisel kujul ei oleks oodanud, arvestades, et Trump ikkagi on teinud koost\u00f6\u00f6d ja suhelnud mitmete Euroopa liidritega, kes ei esinda neid poliitilisi erakondi enamuses, mida Trump sooviks Euroopas tulevikus v\u00f5imul n\u00e4ha.<\/p>\n
Kas NATO toimib j\u00e4tkuvalt?<\/p>\n
Igap\u00e4evasel praktilisel t\u00f6\u00f6tasandil NATO toimib. Need USA v\u00e4ed, mis on kohal, need teevad oma t\u00f6\u00f6d t\u00e4pselt samamoodi edasi nagu varem. NATO-l on oma kaitseplaanid, mille elluviimisega tegeldakse. Selles vaates, jah, k\u00f5ik toimib ja see annab kindluse, et v\u00e4hemalt l\u00e4hiperspektiivis NATO heidutus Venemaa suunal endiselt t\u00f6\u00f6tab. Aga selleks, et ta ka pikemas perspektiivis s\u00e4iliks, peavad Euroopa riigid palju rohkem ise sellesse oma v\u00f5imekusi m\u00e4ngu panema ja oma kaitsev\u00f5imet ja valmisolekut tugevdama.<\/p>\n
Olemegi n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud selleni, et mida Euroopa peaks tegema? Kas lisaks kaitsev\u00f5ime tugevdamisele midagi veel ja kui h\u00e4sti me oleme hakkama saanud? On k\u00fcll juba neljas s\u00f5ja-aasta, on n\u00e4ha, et Ameerika on eemaldumas ja samas see tempo, millega Euroopa relvastub, ei tundu olevat see, mis ta peaks olema selles olukorras.<\/p>\n
Nii see on, et Euroopa riigid on k\u00fcll asunud palju rohkem kaitsesse panustama, see suund on positiivne, aga paljude riikide puhul ikkagi liiga aeglaselt ja see arusaamine julgeolekuolukorrast ja ohtudest on ikkagi erinevatel Euroopa riikidel veel v\u00e4ga erinev. See on mingis m\u00f5ttes geograafiline paratamatus, aga samas me ikkagi vaatame ohustsenaariume, mis on v\u00e4ga tumedad kogu Euroopale.<\/p>\n
Kui peaks minema nii, et Ukrainas tuleb mingi halb ajutine rahulepe ja Venemaa saab sellest julgustust juurde ja liigub edasi oma plaanidega Euroopa julgeolekukorraldust \u00fcmber muuta, v\u00f5ib tekkida ka laiem konflikt, v\u00f5ib tulla uus r\u00fcnnak Venemaa poolt Ukraina v\u00f5i m\u00f5ne muu riigi vastu.<\/p>\n
Need on k\u00f5ik sellised stsenaariumid, millesse tuleb v\u00e4ga t\u00f5siselt suhtuda. Aga kahjuks ei ole n\u00e4ha, et k\u00f5ik Euroopa riigid \u00fchev\u00f5rra t\u00f5siselt v\u00f5taksid seda ja n\u00e4eksid, et see m\u00f5jutab siis ikkagi kogu Euroopa heaolu ja julgeolekut, kui need negatiivsed stsenaariumid peaksid k\u00e4iku minema.<\/p>\n
Euroopal iseenesest on olemas ressurss ja v\u00f5ime neid takistada ja selle nimel tuleb t\u00f6\u00f6d teha. Aga praegu me n\u00e4eme, et need on P\u00f5hja-Euroopa riigid, kellel on \u00fchtne arusaam, P\u00f5hjala-Balti riigid, Poola, Saksamaa ka tegeleb v\u00e4ga t\u00f5siselt kaitsega ja ma arvan, et see on v\u00f5ib-olla otsustava t\u00e4htsusega meie regiooni julgeolekule. Suurbritannia muidugi on alati julgeolekuolukorrast meiega sarnaselt aru saanud ja olnud sellise realistliku vaatega Venemaale. See on positiivne aspekt selle praeguse tumeda julgeolekuolukorra juures.<\/p>\n
P\u00f5hja-Euroopas on selline tugev riikide r\u00fchm, kus on olemas kaitsetahe, kus tegeletakse v\u00f5ime tugevdamisega, kus on realistlik hoiak selles suhtes, et liitlassuhet kuidagi tuleb n\u00fc\u00fcd elus hoida ja hakkama saada selle USA-ga, kes meil praegu liitlasena on, Ukrainat tuleb edasi toetada, see on k\u00f5ige kriitilisem praeguse hetke \u00fclesanne, mis m\u00f5jutab meie enda julgeolekut.<\/p>\n
Venemaa kindlasti ka vaadates siin L\u00e4\u00e4nemere regioonile ikkagi n\u00e4eb, et siin on riigid, kellel on j\u00f5udu ja otsustavust. See on see, mis annab mulle teatud kindlust praeguses olukorras, et me saame nende julgeolekuohtudega hakkama, millega me praegu silmitsi oleme.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib-olla ongi l\u00f5puks nii, et NATO-st eraldub eraldi grupp, nii-\u00f6elda P\u00f5hja-Euroopa grupp, kes seisab oma huvide eest, tekib uus kaitseallianss?<\/p>\n
See hetkel ei ole realistlik v\u00e4ljavaade, sellist formaalset eraldumist ei ole toimumas, pigem tahtekoalitsioonid on see praeguse hetke lahendus, kuidas ikkagi reaalselt tegutseda Euroopa julgeoleku tugevdamise nimel, kuidas lisada toetust Ukrainale ja kuidas leida mingid lahendused Ukraina julgeolekutagatistele. Kui seda ei ole v\u00f5imalik teha kollektiivselt kogu NATO v\u00f5i kogu Euroopa Liidu raames, siis eralduvadki need tahtekoalitsioonid ja teevad neid otsuseid omavahel. See ei ole ideaalne lahendus, parem oleks alati, kui on need suured institutsioonid, kes kaasavad kindlasti k\u00f5iki liikmesriike ja kellel on omad v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud otsustusmehhanismid, mis annavad kindluse ka v\u00e4ikeriigile, et me oleme seal laua taga, kus neid otsuseid tehakse.<\/p>\n
Aga selline pragmaatiline v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s sellest olukorrast, kus nii NATO kui ka Euroopa Liit ikkagi ei ole piisavalt \u00fchtsed, siis see v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s on see, et teha asju tahtekoalitsioonide raames, mis ei ole kuidagi vastanduvad NATO-le v\u00f5i Euroopa Liidule, aga nad lihtsalt v\u00e4ga praktiliselt teevad asju, mida ei ole v\u00f5imalik suurema riikide r\u00fchmaga teha.<\/p>\n
Millised valikud Eestil v\u00f5ivad ees seista v\u00f5i sellega kaasneda? Kas me ei v\u00f5i olla mingil hetkel selliste halbade valikute ees, kus n\u00e4iteks ameeriklased tahavad, et suhted Venemaaga oleksid v\u00e4ga toredad ja ootavad eurooplastelt v\u00f5ib-olla sedasama? V\u00f5i kui me peame valima Ameerika ja Euroopa vahel, kui me peame valima oma suure liitlase huvide ja v\u00f5ib-olla rahvusvahelise \u00f5iguse vahel, mida Eesti siis peaks tegema, mida silmas pidama?<\/p>\n
Eks Eesti on muidugi alati p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4ltida selliste valikute tegemist USA v\u00f5i Euroopa vahel v\u00f5i siis USA mingite huvide v\u00f5i rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00f5him\u00f5tete vahel. T\u00e4iesti v\u00f5imalik, et neid valikuhetki tuleb edaspidi rohkem. Ja siin tulebki v\u00e4ga hoolikalt l\u00e4bi m\u00f5elda ja koos samameelsete riikidega Euroopas kujundada need \u00fchised positsioonid.<\/p>\n
N\u00e4iteks, kui peaks tekkima olukord, kus USA on valmis tunnustama mingite Ukraina alade vallutamist Venemaa poolt, nende kuulumist Venemaale, siis see on asi, millega kindlasti Euroopa riigid ei saa kaasa minna. Eesti ei hakka tunnustama agressiooniga saavutatud alade okupeerimist, siin tulevad sellised piirid vastu, kus tuleb oma p\u00f5him\u00f5tete juurde kindlaks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
Samamoodi, majandushuvide puhul siin kindlasti on seda konkurentsi Euroopa ja USA vahel ja majanduslikult Euroopa on see \u00fchendus, kuhu Eesti kuulub, \u00fchisturg k\u00f5igi oma tugevustega. Ja seal ei ole vaja ka nagu \u00fclearu karta seda, et mingites k\u00fcsimustes USA ja Euroopa huvid ei kattu. Et seda konkurentsi on ja ma arvan, et Euroopa tegelikult suudab ka saavutada sellist suuremat respekti USA vaatest, kui ta ikkagi suudab neid oma huve defineerida ja neid piire t\u00f5mmata. Et on nagu soov k\u00fcll liitlassuhet s\u00e4ilitada, aga see ei saa toimuda mis tahes hinna eest, et me ei saa teha selliseid muudatusi oma poliitikas, mis siis s\u00e4ilitaks justkui liitlassuhte, aga tegelikult annaks \u00e4ra mingid sellised p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5i normid v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtused, mis on meie julgeoleku aluseks.<\/p>\n
Kas siin ikkagi v\u00f5i tekkida see hirm v\u00f5i oht, et Eesti on valmis milleks iganes, peaasi, et USA liitlassuhet s\u00e4ilitada, sest nagu me enne r\u00e4\u00e4kisime, Euroopa on v\u00e4ga n\u00f5rk militaarses m\u00f5ttes?<\/p>\n
Ei saa olla valmis milleks iganes, see ei saa olla Eesti l\u00e4henemine ja meil on samameelseid liitlasi Euroopas, kes samamoodi seda olukorda hindavad.<\/p>\n
Jah, p\u00fc\u00fcame olla teatud piirini pragmaatiliselt realistlikud USA suunal, aga kui USA n\u00e4itab \u00fcles valmisolekut minna kaasa Venemaa n\u00e4gemusega Euroopa julgeolekuarhitektuurist, siis see on see punane joon, kust me ei saa enam \u00fcle minna, sest see l\u00e4heks nii vastuollu Eesti riigi julgeolekuhuvidega.<\/p>\n
Me ei saa justkui anda l\u00e4bi USA toetust Venemaa p\u00fc\u00fcdlustele taastada oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri, see ei saa kuidagi olla Eesti huvides. Isegi kui mingi selline valikukoht tekib, et justkui tundub, et kas USA liitlassuhte s\u00e4ilimine v\u00f5i siis see, et kaotad USA toetuse, siis ma arvan, et Venemaa n\u00e4gemuse vastu t\u00f6\u00f6tamine, et Venemaa ei saaks suruda peale oma tahtmist, oma domineerivat rolli, oma n\u00e4gemust Euroopa julgeolekukorraldusest, see on ikkagi Eesti julgeolekuhuvide tuum, millest tuleb kinni hoida ja koos oma liitlastega t\u00f6\u00f6tada selle nimel ja nii palju kui v\u00f5imalik ikkagi endiselt koost\u00f6\u00f6s ka USA-ga. Aga kui see mingis k\u00fcsimuses v\u00f5imalikuks ei osutu, siis tuleb ka v\u00f5tta neid positsioone, mis ei \u00fchti USA omadega.<\/p>\n
Praegu rahuk\u00f5nelused k\u00e4ivad Ukraina teemadel, kuhu need v\u00f5ivad j\u00f5uda?<\/p>\n
Ma v\u00e4ga kiiret lahendust endiselt ei n\u00e4e. USA poolelt on muidugi see surve v\u00e4ga suur ja surve eelk\u00f5ige Ukrainale leppida suurte j\u00e4releandmistega. USA soovib j\u00f5uda rahulepinguni, Venemaa m\u00e4ngib sellega kaasa, aga mida ma ei n\u00e4e, on Venemaa valmisolek p\u00e4riselt rahuks. Venemaa ikkagi n\u00f5uab edasi praktiliselt Ukraina allaandmist k\u00f5igile Venemaa n\u00f5udmistele. Venemaa ei ole mingeid m\u00f6\u00f6ndusi hetkel valmis tegema.<\/p>\n
Nii et l\u00f5puks ikkagi me j\u00f5uame tagasi sellesse punkti, kus tuleb survet Venemaale veel suurendada. Ja see ei ole kuidagi perspektiivitu l\u00e4henemine, sest ega see olukord Venemaa jaoks ei ole ka lihtne ja l\u00e4heb j\u00e4rjest raskemaks.<\/p>\n
Nii et ma loodan, et Euroopa ja Ukraina suudavad hoida seda joont, et ei ole mingit p\u00f5hjust praegu minna sellist teed, et leppida k\u00f5ikide Venemaa n\u00f5udmistega. Ukraina ei ole kokku kukkumas, tuleb natukene veel vastu pidada ja tuleb Venemaale seda s\u00f5jahinda ikkagi veel suuremaks ajada. Sanktsioonide m\u00f5ju tasapisi t\u00f6\u00f6tab, Venemaa majandus l\u00e4heb j\u00e4rjest raskemasse seisu, nii et peab j\u00f5udma olukorda, kus Venemaa p\u00e4riselt soovib s\u00f5da l\u00f5petada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastast kokkuv\u00f5tet tehes ei saa m\u00f6\u00f6da sellest, et on olnud Donald Trumpi aasta. Milline see Trumpi maailm on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74544,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,3239,34,36,112,31,32,21,498,28,29,95,19,25,23,24,262,124,22,325,20,5843,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-74543","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-el","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-julgeolek","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-ukraina","29":"tag-ukraina-soda","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-usa","32":"tag-uudised","33":"tag-valispoliitika","34":"tag-venemaa","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115807849250982841","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74543"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74543\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74543"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74543"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}