Meestearst Margus Punab r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et meie tervise k\u00f5ige suurem riskitegur on \u00fclekaalulisus ja t\u00f5des, et me saame oma vananemist p\u00e4ris palju edasi l\u00fckata, kui lisaks tervise testimisele v\u00f5taksime olukorra muutmiseks koha midagi ka ette, et terviseriske maandada.<\/p>\n
“Vananemist saab p\u00e4ris palju edasi l\u00fckata ja selle nimel tasub vaeva n\u00e4ha,” \u00fctles meestearst, \u00f5ppej\u00f5ud, kunstikoguja ja poliitik Margus Punab. “Mina vananemist ei karda, see on loomulik protsess.”<\/p>\n
Punab t\u00f5i v\u00e4lja, et suremise kultuuri puudus on ka \u00fcks meie \u00fchiskonna suuremaid puudusi. “Me ei r\u00e4\u00e4gi nendel teemadel ja kipume neid peitma. P\u00fc\u00fcame meeleheitlikult elus p\u00fcsida need viimased paar aastat. Ameerika \u00dchendriikides arutati, et viiendik v\u00f5i veel rohkem tervishoiu kulusid inimese kohta kulub tema viimase paari eluaasta jooksul. Minu arvates v\u00f5iks suunata selle ressursi kuskile m\u00f5istlikumasse kohta.”<\/p>\n
Meestearsti s\u00f5nul elavad lapsed t\u00e4na liiga steriilses maailmas. “Sellega tuleb kaasa kohe ka teine poolus, kui me vaatame t\u00e4na meie tervise k\u00f5ige suuremaid riskitegureid, siis see on v\u00e4ga kiiresti kasvav \u00fclekaalulisus, mis on t\u00e4na v\u00e4ga suurel m\u00e4\u00e4ral tabanud ka meie lapsi, just poisslapsi,” t\u00f5de Punab. “See on v\u00e4ga t\u00f5sine probleem, mis hakkab meie \u00fchiskonda s\u00f6\u00f6ma nii majanduslikult kui ka muudes m\u00f5\u00f5detes juba l\u00e4hiajal.”<\/p>\n
Punabi arvates tuleks s\u00fcsteemsemalt muuta meie hariduss\u00fcsteemi. “Me peame iga lapse igasse p\u00e4eva tagama v\u00e4hemalt \u00fche f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivse tunni. See on ainuke tee, kuidas me saaksime selle epideemia mingisuguse kontrolli alla. Koolides v\u00f5iks rohkem r\u00e4\u00e4kida ka sellest, kuidas kaitsta ennast negatiivsete uudiste ja m\u00f5ttevoolude eest. See tarkus ei tule niisama.”<\/p>\n
40-aastased inimesed saavad juba aru, et neil on kaks teed. “Kas s\u00f5ita m\u00f6\u00f6da allak\u00e4igutreppi kiiresti \u00e4ra v\u00f5i siis muuta oma elu. Ja inimesed t\u00f5esti muudavadki oma k\u00e4itumist, eluviisi, toitumist, f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust. Selles vanusegrupis ma n\u00e4en k\u00fcll v\u00e4ga h\u00e4id tulemusi,” nentis Punab.<\/p>\n
Eesti mees elab seitse aastat v\u00e4hem kui Rootsi mees. “\u00dcks suuremaid vahesid, mis meil t\u00e4na on, on see, et t\u00e4na juba mehed testivad iseennast, aga me veel ei v\u00f5ta midagi ette olukorra muutmiseks. Rootsis on nii, et riskitegur leitakse ja sellega hakatakse tegelema, riskitegurid maandatakse,” selgitas Punab. “Inimese tervis on v\u00e4ga suures osas inimese enda otsustes ja tegudes kinni.”<\/p>\n
Punab t\u00f5i v\u00e4lja, et see aasta on olnud personaliseeritud meditsiini l\u00e4bimurdeaasta. “Kardioloogid on perekondliku k\u00f5rge kolesteroolitaseme uuringu k\u00e4ivitanud. Septembris k\u00e4ivitus naistele geneetilise riski p\u00f5hine rinnav\u00e4hiskriiningu pilootprojekt ja \u00fclikooli meestekliinikus k\u00e4ivitasime eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi varase avastamise geneetikap\u00f5hise projekti. Selle projekti k\u00e4ivitamist ma loen k\u00f5ige suuremaks eduks, mis meil sel aastal on olnud,” loetles Punab.<\/p>\n
Kunstikogumine on Punabi jaoks pikki aastaid olnud suur kirg. “Vahepeal v\u00e4sisin n\u00e4ituste tegemisest \u00e4ra, aga n\u00fc\u00fcd jaksan j\u00e4lle. Iga inimene peabki keskenduma sellele kunstile, mida ta m\u00f5istab. Enamasti see on sinu enda p\u00f5lvkond v\u00f5i natuke sinust vanemad, kelle kunsti on v\u00f5imalik s\u00fcgavuti m\u00f5ista. Kunst ei ole minu jaoks ainult ilu ja visuaalne nauding, vaid kunstil peab olema ka intellektuaalne sisu, see peab mulle midagi \u00fctlema, andma mulle lisav\u00e4\u00e4rtust,” selgitas Punab.<\/p>\n
Kaasaegsetest kunstnikest on Punabi lemmik Jaan Toomik, kes tegeleb \u00fcliausalt mehe eksistentsiaalse maailmaga ja naistest Meiu M\u00fcnt, kes sama ausalt naiste valu ja maailma kujutab.<\/p>\n
2025. aastat kokku v\u00f5ttes t\u00f5des Punab, et rohkem tuleks keskenduda positiivsele ja \u00f5ppima ennast kaitsma negatiivsete asjade eest. “Kui me seda ei suuda teha, siis l\u00e4hevad meie asjad halvemaks. K\u00f5igil kriitikutel ja pessimistidel soovitan lugeda Hans Roslingu “Faktit\u00e4iust”, mis on k\u00f5ige parem teraapia meie kaamoslikus aastal\u00f5pus. Maailm liigub tegelikult v\u00e4ga kiirete sammudega j\u00e4rjest paremas suunas ja ma arvan, et ega meiegi sellest p\u00e4\u00e4se ja k\u00f5ik l\u00e4heb ju h\u00e4sti. T\u00f6\u00f6puudus on v\u00e4iksem, inimesed elavad h\u00e4sti, autod s\u00f5idavad, k\u00f5ik on ilus. Ma arvan, et meil on vist maailma k\u00f5ige puhtam \u00f5hk \u00fcle\u00fcldse, meil on privileeg nii meie paiknemise kui ka looduslike tingimuste poolest. Me elame paradiisis. “<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meestearst Margus Punab r\u00e4\u00e4kis Vikerraadios, et meie tervise k\u00f5ige suurem riskitegur on \u00fclekaalulisus ja t\u00f5des, et me saame…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74562,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,8396,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-74561","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-margus-punab","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115807943580509828","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74561","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74561"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74561\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74562"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74561"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74561"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74561"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}