{"id":74568,"date":"2025-12-30T10:12:21","date_gmt":"2025-12-30T10:12:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74568\/"},"modified":"2025-12-30T10:12:21","modified_gmt":"2025-12-30T10:12:21","slug":"hooldatud-parandniitude-pindala-katab-alla-poole-elurikkuse-vajadusest-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74568\/","title":{"rendered":"Hooldatud p\u00e4randniitude pindala katab alla poole elurikkuse vajadusest | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Praegusest niitude v\u00f5rgustikust ei piisa \u00f6kos\u00fcsteemide toimimiseks ega liikide p\u00fcsimiseks, viitab Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogide v\u00e4rske Eesti poollooduslike niitude seisundi hinnang<\/a>. P\u00e4randniitudega seotud elurikkuse p\u00e4riselt s\u00e4ilitamiseks peaks olema hooldatud niitude pindala v\u00e4hemalt kaks korda suurem.<\/p>\n

P\u00e4randniidud ehk poollooduslikud niidud on kujunenud sajanditepikkuse niitmise ja karjatamise tulemusel. Kuna neid ei ole k\u00fcntud ega v\u00e4etatud, on kujunenud rikkalik kodumaine elustik \u2013 just see teeb meie niidud Euroopa mastaabis erakordseks, kirjutab Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia professor Meelis P\u00e4rtel.<\/p>\n

Virtsu l\u00e4hedal asuvalt Laelatu puisniidult on leitud 10\u00d710 cm suurusel lapil veerandsada taimeliiki, mis on maailmarekord. Kusagil mujal ei ole nii v\u00e4ikesel proovialal rohkem taimeliike kokku loetud. Eesti niidud tervikuna on koduks viiendikule meie ohustatud liikidest, sealhulgas k\u00e4palistele, rukkir\u00e4\u00e4gule ning lisaks paljudele tolmeldajatele jalooduslikele p\u00f5llukahjureid piirajatele.<\/p>\n

Peale liigirikkuse tagavad niidud seega meile p\u00f5llukultuuride tolmeldamise, s\u00fcsiniku sidumise, loodusliku kahjurit\u00f5rje, puhverdatud vee liikumise ning Eestile omaste maastike mitmekesisuse. Need on \u00fchtaegu looduse ja maaelu tugis\u00fcsteem \u2013 osa p\u00f5llumajandusmaastikust, turismipotentsiaalist ning kogukondlikust identiteedist.<\/p>\n

V\u00e4ljasuremisv\u00f5la juured<\/p>\n

Eestis on praegu alles ligikaudu 132 000 hektarit p\u00e4randniite, mis on vaid v\u00e4ike osa 20. sajandi alguse miljonist hektarist. Veelgi murettekitavam on, et neist hooldatakse ainult ligikaudu 50 000 hektarit. Meie uuringust selgus, et kaitsealadel asub umbes 92 400 ha p\u00e4randniite, millest hoolduses on vaid 43 500 ha. V\u00e4ljaspool kaitsealasid on niite 39 600 ha, kuid neist hooldatakse k\u00f5igest 6700 ha.<\/p>\n

\u00d6koloogias tuntud 30 protsendi reegel \u00fctleb, et kui elupaigast j\u00e4\u00e4b alles alla kolmandiku selle endisest ulatusest, algab liigikadu, mida nimetatakse sageli v\u00e4ljasuremisv\u00f5laks. Liikide kadumine on eriti kiire, kui alles on alla k\u00fcmne protsendi elupaigast. Just seda Eesti praegune niitude maht peegeldab. Praegune pindala ei taga liigilise mitmekesisuse p\u00fcsimist, eriti kuna suur osa niitudest on halvas seisukorras v\u00f5i killustunud v\u00e4ikesteks laikudeks.<\/p>\n

Eesti niitude paremik<\/p>\n

Selgitamaks v\u00e4lja, milliseid alasid tuleks eelisj\u00e4rjekorras taastada ja hooldada, t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja niidualade fookusj\u00e4rjestuse. Selleks hindasime iga niitu nelja koondn\u00e4itaja j\u00e4rgi: esmalt vaatlesime looduskaitselist kvaliteeti ehk ekspertide antud hinnangut, kaitsealuste liikide esinemist, niitude ajaloolist ulatust \u00fcmbruskonnas ning sobivust v\u00f5tmet\u00e4htsusega liikidele.\u00a0<\/p>\n

Teiseks hindasime sotsiaal-majanduslikku potentsiaali ehk hooldustegevuste senist ulatust, taastamise teostatavust ja turismiv\u00f5imalusi. Vaatluse all olid ka maastiku sidusus, (kuiv\u00f5rd seob niiduala omavahel teised niidulaigud ja aitab liikidel levida) ning unikaalsus ehk elupaiga haruldus nii Eestis kui ka Euroopas.<\/p>\n

Need kriteeriumid koondasime rahvusvaheliselt tunnustatud looduskaitse planeerimise t\u00f6\u00f6riista Zonation, mis v\u00f5imaldas alad j\u00e4rjestada maksimaalse looduskaitselise kasuga.<\/p>\n

Modelleerimise abil saime teada, kuidas kasvab kaitsealuste liikide koguarv niitude j\u00e4rk-j\u00e4rgulisel kaitse alla v\u00f5tmisel v\u00f5i taastamisel. Lisaks kasutasime Chao indeksit, mis arvestab ka seni avastamata liikide potentsiaali.<\/p>\n

Saadud tulemused n\u00e4itasid, et enamiku niidut\u00fc\u00fcpide praegune hoolduspindala on liiga v\u00e4ike, et\u00a0 s\u00e4ilitada liike pikaajaliselt. Eriti kriitilises seisus on puisniidud, millest on j\u00e4rgi vaid murdosa ajaloolisest ulatusest. Rannaniite ohustavad seevastu \u00fcha enam kliimamuutused: merepinna t\u00f5us ja tormide sagenemine. Elluj\u00e4\u00e4mise tagamiseks tuleb l\u00e4htuda suuremast kahest v\u00e4\u00e4rtusest: pindalast, mis tagab liikide p\u00fcsimise, ja pindalast, mis taastab maastiku ajaloolise sidususe.<\/p>\n

P\u00e4randniitude seisund s\u00f5ltub ka niinimetatud tugialadest, mis aitavad liikidel ellu j\u00e4\u00e4da ja levida. Nende hulgas on olulised n\u00e4iteks liigirikkad p\u00fcsirohumaad, hooldatud elektriliinide trassid ning looduslikud tee- ja p\u00f5lluservad. Uuring joonistas v\u00e4lja ka piirkonnad, kus kunagine niiduv\u00f5rgustik on peaaegu kadunud, kuid kus \u00f6koloogiline m\u00e4lu v\u00f5ib veel p\u00fcsida. Just sinna tuleks k\u00f5ige kiiremini luua tugialad ja alustada taastamisega.<\/p>\n

“Niidumeeter” \u2013 uus abivahend otsustajatele<\/p>\n

Uuringutulemustele praktilise v\u00e4ljundi loomiseks l\u00f5ime planeerijatele interaktiivse veebirakenduse “Niidumeeter”<\/a>. Sealt saab uurida k\u00f5iki niidualasid ja nende kvaliteeti, sidususe ja majandusliku potentsiaali hinnanguid ning n\u00e4ha piirkondi, kus tugialade vajadus on k\u00f5ige suurem. Rakendus v\u00f5imaldab tulemusi uuendada kohe, kui maastike kohta on uusi andmeid.<\/p>\n

Eesti p\u00e4randniitude kaitses on tehtud palju. V\u00e4rske uuring kinnitab<\/a>, et pindalalised eesm\u00e4rgid ei ole aga veel t\u00e4idetud. Paljud niidut\u00fc\u00fcbid on halvas seisundis ning ilma lisatoetuseta ja tugialade laiendamiseta ohustab osa elurikkusest v\u00e4ljasuremisv\u00f5lg. Selle v\u00e4ltimiseks tuleb targalt tegutseda, v\u00f5imalusel suunata taastamine fookusj\u00e4rjestuses olevatesse esimestesse piirkondadesse ning rajada ja hoida tugialasid \u00fcle Eesti, mitte ainult kaitsealadel. Samuti on oluline t\u00f5sta teadlikkust maaomanike ja otsustajate seas.<\/p>\n

Kui tahame, et Laelatu puisniidu maailmarekordiline liigirikkus p\u00fcsiks, rukkir\u00e4\u00e4gu h\u00e4\u00e4l k\u00f5laks ja k\u00e4paliste kirevad \u00f5ied r\u00f5\u00f5mustaksid loodushuvilis ka tulevikus, peame k\u00e4sitlema p\u00e4randniite kui olulist elupaigav\u00f5rgustikku. See vajab ruumi, j\u00e4rjepidevat hoolt ja targalt suunatud otsuseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegusest niitude v\u00f5rgustikust ei piisa \u00f6kos\u00fcsteemide toimimiseks ega liikide p\u00fcsimiseks, viitab Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogide v\u00e4rske Eesti poollooduslike niitude…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74569,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,37709,19,37710,37712,17011,37711,25,2424,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-74568","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-meelis-partel","21":"tag-news","22":"tag-niidualad","23":"tag-niidumeeter","24":"tag-parandniidud","25":"tag-poollooduslikud-niidud","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-tartu-ulikool","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115807986876079408","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74568","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74568"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74568\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74569"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74568"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74568"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74568"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}