{"id":74604,"date":"2025-12-30T10:51:10","date_gmt":"2025-12-30T10:51:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74604\/"},"modified":"2025-12-30T10:51:10","modified_gmt":"2025-12-30T10:51:10","slug":"neeme-jarvi-dirigent-on-looja-kes-kujundab-muusika-emotsionaalsust-ja-ilu-muusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74604\/","title":{"rendered":"Neeme J\u00e4rvi: dirigent on looja, kes kujundab muusika emotsionaalsust ja ilu | Muusika"},"content":{"rendered":"

\u00dche suurs\u00fcndmusena j\u00e4\u00e4b l\u00f5ppevat aastat meenutama laulupidu. Kui laulupidu on Neeme J\u00e4rvile alati j\u00e4lje j\u00e4tnud, siis seekordne oli veel eriti eriline. “Niisugust v\u00e4gevat Kulli marssi nagu me kaks korda tegime, pole olnudki, kus nii tohutu mass laulis kaasa ja meil oli suur r\u00f5\u00f5m ja l\u00f5bu, mis l\u00f5ppes natuke imelikult. Detailidest pikalt ei r\u00e4\u00e4gi, k\u00f5ik teavad, mis toimus,” \u00fctles maestro.<\/p>\n

Tavaliselt veedab J\u00e4rvi talve Floridas, sooja p\u00e4ikese all. Aega, kui ta viimati terve talvehooaja Eestis oli, dirigent h\u00e4sti ei m\u00e4letagi. “Tegelikult, kui hakata meelde tuletama, siis see oli p\u00f5hiliselt aeg, kui ma siin elasin. See elu oli p\u00f5hiliselt siis, kui ma siin t\u00f6\u00f6tasin. See t\u00f6\u00f6tamise aeg oli k\u00fcllaltki pikk, alates aastast 1960, kui ma sain Eesti Raadio s\u00fcmfooniaorkestri dirigendiks. M\u00f5elge siis tagasi, mis oli aastal 1960 ja mis on praegu. Ma pean \u00fctlema, et see v\u00e4ike osa, kus me ei olnud siin, algas pihta 1980. aastast. Siis hakkas vahelduv rassimine m\u00f6\u00f6da Euroopat, Ameerikat ja hiljem ka Eestit. Nii et tegelikult mitmekesistus minu elu marsruut, kus ma pidin igal pool juhatama nii palju kui ma j\u00f5udsin, mida ma ka tegin,” r\u00e4\u00e4kis J\u00e4rvi.<\/p>\n

P\u00e4rast 1960. aastal t\u00f6\u00f6le asumist juhatas J\u00e4rvi k\u00f5ikidel laulupidudel, kuni 1980. aastal Eestist \u00e4ra s\u00f5itis. Tagasi tulles hakkas ta muidugi uuesti pidudel juhatama.<\/p>\n

J\u00e4rvit on alati s\u00fcmpatiseerinud Gustav Ernesaks oma ajaloolise taustaga. Olles oma aja \u00fcks suurkujusid, l\u00f5i ta J\u00e4rvi s\u00f5nul suurep\u00e4rase kollektiivi \u2013 ligi sajaliikmelise meeskoori, mis ei olnud tol ajal \u00fcldse tavaline.<\/p>\n

“See meeskoor eksisteerib t\u00e4naseni, jumal t\u00e4natud. Teiseks ta oli helilooja, ta kirjutas v\u00e4ga ilusaid laule. Ta oli isiksus, kellel oli imposantne v\u00e4limus, ta n\u00e4gi v\u00e4ga hea v\u00e4lja, ta kirjutas \u00fche ilusama Eesti laulu, “Mu isamaa on minu arm”, keda tuletatakse sellega meelde igal pool, mis peaks tegelikult olema Eesti h\u00fcmn,” on dirigent veendunud.<\/p>\n

J\u00e4rvi arvates saaks see laul v\u00e4ga ilusti olla Eesti h\u00fcmn, sest isegi kui ka sopranid ei saa k\u00f5rget nooti k\u00e4tte, tunneb meloodiat siiski kogu rahvas. “See on haruldane, et ta kirjutas niisuguse laulu ja kirjutas oma nime ajalukku,” lisas maestro, kel paraku pole olnud endal v\u00f5imalust lugu juhatada, sest tegu on koori-, mitte orkestrilooga.<\/p>\n

“Minul on niisugune lootus, et ma saan kunagi ka \u00fche kooriteose laulupeol juhatada. Mis see juhatamine siis l\u00f5puks on? Orkestri juhatamine v\u00f5i koori juhatamine, see on \u00fcks ja sama. K\u00f5ik sama hingamine. Kui palju ilusat koorimuusikat on, mis l\u00e4heb minust m\u00f6\u00f6da. Ma m\u00f5tlen m\u00f5nikord kammermuusikat isegi, kus on v\u00e4iksed teosed, tahaks juhatada, aga ei saa juhatada viit inimest. Nii et tegelikult otsid kohta, kus sa saad, aga muidugi koorimuusika, see on rikas,” \u00fctles J\u00e4rvi ja lisas, et t\u00e4nap\u00e4eval tundub lausa uskumatu, et t\u00e4nu Ernesaksale ehitati laulukaar.<\/p>\n

“Kujuta ette, kui me t\u00e4na tahaks ehitada laulukaart, ei tuleks v\u00e4lja. Me r\u00e4\u00e4gime oma linnahallidest, uutest saalidest, ei tule v\u00e4lja, aga laulukaar tuli v\u00e4lja raskel ajal, kus leiti, et ikkagi oli vaja.”<\/p>\n

Neeme J\u00e4rvi Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ernesaks kirjutas loo “Mu isamaa on minu arm” 1944. aastal, m\u00f5ni p\u00e4ev enne, kui Tallinnasse hakkasid pommid langema. J\u00e4rvi on elanud k\u00fcll N\u00f5mmel, aga pommitamise ajaks oskas ema viia lapsed M\u00e4rjamaale Paek\u00fclla, kus vahetas N\u00f5mme maja \u00fche kohaliku talumehe taluga.<\/p>\n

“Elasime Paek\u00fclas maainimestena. Esimene v\u00f5imalus, kus ma \u00fcldse sain \u00f5ppida, oli Paek\u00fcla algkoolis, see oli juba siis \u00fcleminekuaeg. Aga ma n\u00e4gin k\u00f5iki s\u00f5jaraskusi. Ma n\u00e4gin seda pealt, kuna meie talu oli t\u00e4ielikult maantee \u00e4\u00e4res, mis P\u00e4rnu poole l\u00e4ks ja sealt tuli. See oli ainuke maantee, mis oli. Ma n\u00e4gin, kuidas eesti-saksa s\u00f5durid p\u00f5genesid ja kuidas eesti-vene s\u00f5durid tulid ja v\u00f5tsid nad kinni. Needsamad eesti s\u00f5durid tulid tagasi p\u00f5genikena ja vangidena ja olid n\u00e4ljas. Viskasime eesti poistele kartuleid. \u00dcks teine eestlane \u00fctles, et kui viskate, laseme maha. Niisugust asja me n\u00e4gime ja tunnistasime seda pealt, kuidas kaks eesti s\u00f5jav\u00e4ge olid \u00fcksteise vastu aetud,” meenutas maestro.<\/p>\n

Tallinna pommitamisest m\u00e4letab J\u00e4rvi, et ema ja isa panid palitud selga ning koos mindi \u00f5ue vaatama, kuidas taevas p\u00f5leb. “See oli 80 kilomeetrit eemal. See oli \u00fcks hirmus aeg, aga meid ei olnud selle asja juures. Me n\u00e4gime kaugelt ja teadsime, et Tallinn p\u00f5leb,” \u00fctles J\u00e4rvi.<\/p>\n

J\u00e4rvide ema t\u00f6\u00f6tas juuksurina. Ta m\u00e4ngis poegade elus suurt rolli ja Neeme J\u00e4rvi \u00fctleb t\u00e4naseni, et ilma emata ei oleks k\u00f5ike seda, mis on praegu.<\/p>\n

“Ilma emata ei oleks Vallo J\u00e4rvit olnud, ilma Vallo J\u00e4rvita poleks mind olnud. P\u00e4rast mind ei oleks Paavot, Kristjanit ega Marit, minu lapsi, kes k\u00f5ik on muusikud ja ka Vallo lapsi. Teet, Andrus, Mihkel, Miina, viis last, nad k\u00f5ik on J\u00e4rvid, kes teevad muusikat, kultuuri. Nad teevad head professionaalset muusikat. See kuidagi l\u00e4ks emast edasi. Ema oli see, kes suunas meid,” lausus J\u00e4rvi.<\/p>\n

Teekond dirigendiks<\/p>\n

Paek\u00fcla algkoolis \u00f5ppis noor poiss A-d ja B-d selgeks ning tuli paari aasta p\u00e4rast Tallinnasse tagasi. Samal ajal, kui J\u00e4rvi Rahum\u00e4e algkoolis \u00f5ppis, k\u00e4is ta ka M\u00fc\u00fcrivahe t\u00e4naval asunud Tallinna muusikakoolis.<\/p>\n

“See ei olnud Georg Otsa kool, see oli lihtsalt Tallinna konservatooriumi juures asuv muusikakool. Ma k\u00e4isin selles muusikakoolis Kristjan Vestre juures l\u00f6\u00f6kpilliklassis. Ma olin siis \u00fcheksa-aastane, kui ma hakkasin seal k\u00e4ima. Ma tahtsin Tallinna konservatooriumisse saada 14-aastaselt, aga mind ei v\u00f5etud, sest ma olin liiga noor,” meenutas J\u00e4rvi.<\/p>\n

Ta asus siis uuesti muusikakoolis \u00f5ppima, seekord koorijuhtimist, mille \u00f5pe v\u00e4ltas neli aastat. Samal ajal m\u00e4ngis ta orkestrites l\u00f6\u00f6kpille ja oli ks\u00fclofonisolist.<\/p>\n

“Kui ma olin ks\u00fclofonisolist, teenisin omale v\u00e4iksed rahad, et minna plaadipoodi. Raekoja platsis oli AEG pood, kus m\u00fc\u00fcdi igasuguseid asju. J\u00e4rsku ma vaatan, et mingisugused T\u0161ehhi plaadid olid saada, Supraphoni plaadid ja selle peale oli vene keeles kirjutatud Mahleri neljas s\u00fcmfoonia. Vene keeles ja T\u0161ehhi plaadid. M\u00f5tlesin, kuidas see asi siis oli. Siis oli Ida-Saksa, mis t\u00f5i Venemaale k\u00f5ik asjad peaaegu muidu. Me saime osta k\u00f5iki asju, mis Ida-Euroopas olid. Isegi Tallinnasse sattus Mahleri neljas s\u00fcmfoonia, Karel \u0160ejna juhatas ja ma m\u00f5tlesin, et nii head l\u00f5hna pole \u00fchelgi plaadil olnud, selle ma kindlasti ostan. L\u00e4ksin koju, panin peale, see on minu lemmiks\u00fcmfoonia siiamaani,” lausus dirigent.<\/p>\n

Neeme J\u00e4rvi Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

16-aastasena juhatas Neeme J\u00e4rvi esimest korda ooperis Straussi opereti “\u00d6\u00f6 Veneetsias” avam\u00e4ngu. Ta m\u00e4ngis sel ajal ooperis orkestris ks\u00fclofoni, kui vend Vallo juhatas operette ja muud.<\/p>\n

“Ta oli esimene professionaalne dirigent muuseas, \u00f5ppinud Tallinna konservatooriumis Roman Matsovi juures. Erich K\u00f5lar oli teine, kes oli siis Vanemuises. Siis tuli v\u00e4lja niimoodi, et tuli \u00fckskord \u00fcks kontsert ja sellel kontserdil m\u00e4ngisin mina Hat\u0161haturjani viiulikontserdi kolmandat osa ks\u00fclofonil. Orkester oli laval, Vallo juhatas, see oli viiulipartii ja ma m\u00e4ngisin ks\u00fclofoni, orkestri saatel. Vallo \u00fctles, et kas sa saad juhatada seda avam\u00e4ngu, ma \u00fctlesin, et saan. Ma juhatasin seda avam\u00e4ngu eksprompt, ilma igasuguse treeninguta. Juhatasin seda, sest ma olin n\u00e4inud, kuidas Vallo juhatab. Ma teadsin seda, et seal olid jube naljakad stseenid alati sel ajal, kui orkester ei m\u00e4nginud. Laval toimusid siis toredad naljajutud, niisugused, nagu operetis on tavaliselt. Siis ma vaatasin seda, naersin, mul oli v\u00e4ga l\u00f5bus alati Estoniasse minna,” s\u00f5nas J\u00e4rvi, kel tekkis sest hetkest alates suur tahtmine minna Leningradi \u00f5ppima ja see v\u00f5imalus ka avanes.<\/p>\n

“Ma s\u00f5itsin Leningradi konservatooriumisse eksamitele, mis on k\u00f5ige suurem, v\u00e4gevam Vene konservatoorium \u00fcldse, Rimski-Korsakovi nimeline. Sain ooperi ja s\u00fcmfooniaorkestri dirigentide klassi sisse. Mind v\u00f5eti vastu ainukese N\u00f5ukogude Liidu artistina. Teised olid Vietnamist, Ida-Saksamaalt. K\u00f5ik nad olid sinna v\u00f5etud s\u00f5pruse t\u00e4he all, aga mina olin ametlik, kes v\u00f5eti vastu. Isegi imestan,” nentis dirigent.<\/p>\n

J\u00e4rvi sai Leningradis aru, et ta ei oska \u00fcldse juhatada nii, nagu oleks pidanud. Konservatooriumis oli tema s\u00f5nul viis v\u00e4ga professionaalset pedagoogi, J\u00e4rvi sattus endise Kirovi, n\u00fc\u00fcd Maria teatri dirigendi Yuri Gamalei juurde.<\/p>\n

“Igas tunnis pidin pool ooperit l\u00e4bi v\u00f5tma, “Ivan Sussanin”, “Ruslan ja Ludmilla”, Glinka, k\u00f5ik vene muusika, mida ma \u00fcldse ei tundnud, aga ma k\u00f5ik juhatasin l\u00e4bi. Ma sain kuidagimoodi selle dirigeerimisega hakkama, p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4ga v\u00e4he pidi mulle selgitama tehnilisi asju. Aga siis need k\u00f5ik dirigendid koondati, nagu oli kombeks, kokkuhoid. J\u00e4eti ainult kolm professorit. Minu k\u00e4est k\u00fcsiti, kelle juurde ma l\u00e4heks edasi. Ma \u00fctlesin, et Nikolai Semjonovit\u0161 Rabinovit\u0161. Oli \u00fcks niisugune tore mees, kes n\u00e4ris oma keelt ja raputas k\u00e4si kogu aeg. Mulle ta nii meeldis, sest ta tekitas niisuguse vabaduse, et sa saad oma k\u00e4tega mittekontrollitult \u00fcks-kaks-kolm-neli juhatada, aga vabalt k\u00e4tega liigutada. Ma olin siis juba \u00f5ppinud vabamaks selle kahe aasta jooksul, mis ma Gamalei juures olin. Hakkasingi \u00f5ppima korralikult, tegelikult, kokku viis aastat,” \u00fctles maestro.<\/p>\n

J\u00e4rvile omane tehnika on tema s\u00f5nul kujunenud ja inspiratsiooni saanud igalt poolt.<\/p>\n

“Inimene \u00f5pib nii kaua, kui elab, igalt poolt v\u00f5tab midagi. Minu arust on see v\u00e4ga t\u00e4htis, et eeskujud peavad olema. Mul olid sel ajal v\u00e4ga head eeskujud. K\u00f5ige ilusam saal \u00fcldse maailmas, muuseas, on Leningradi filharmoonia suur saal. See on vana tsaariaegne saal l\u00fchtritega, hea akustikaga ja seal t\u00f6\u00f6tas Jevgeni Mravinski oma orkestriga. See Mravinski orkester oli k\u00f5ige parem N\u00f5ukogude Liidu orkester. Ma k\u00e4isin seal kogu aeg proovides,” meenutas J\u00e4rvi.<\/p>\n

Seal n\u00e4gi ja kuulas J\u00e4rvi veel teiste seas New Yorgi filharmoonikuid koos Bernsteiniga, Bostoni orkestrit, Charles Munchi ja Pierre Monteux’d. “Ma olin iga n\u00e4dal kogu aeg r\u00f5dul, kuulasin neid ja vaatasin, kuidas peab juhatama maailma parimaid orkestreid,” r\u00e4\u00e4kis dirigent.<\/p>\n

Noore dirigendina meeldis J\u00e4rvile k\u00f5ik, kust ta \u00f5ppida sai. N\u00e4iteks imponeeris talle Kurt Sanderling, kes J\u00e4rvi s\u00f5nul juhatas alati nii, et k\u00e4ed olid p\u00fcsti.<\/p>\n

“Ta oli Ida-Saksast p\u00e4rit ja v\u00f5eti sinna dirigendiks. See oli niisugune aeg, kus tal oli vaja t\u00f6\u00f6d. Ta juhatas ilusti, oskas r\u00e4\u00e4kida muusikast ilusti. Aga siis ma j\u00e4tsin selle maha, sest tema k\u00f5rval oli Mravinski, peadirigent. Tal oli nii peen tehnika, k\u00f5ik oli v\u00e4ikselt, natukene, ta jutustas oma k\u00e4tega. V\u00e4ga kategooriline ja n\u00f5udlik. Ta tegi T\u0161aikovski s\u00fcmfooniaga alati kuus proovi ja viis proovi viienda s\u00fcmfooniaga ja m\u00e4ngis ikka samu t\u00fckke kogu aeg. Mis oli suur asi, ta m\u00e4ngis k\u00f5ik \u0160ostakovit\u0161i s\u00fcmfooniad esimest korda, mis kandus \u00fcle ka Eestisse, Roman Matsov m\u00e4ngis p\u00e4rast teisena k\u00f5ik \u0160ostakovit\u0161i s\u00fcmfooniad Tallinnas,” m\u00e4rkis J\u00e4rvi.<\/p>\n

P\u00f5hiliselt saksa dirigendid on J\u00e4rvi hinnangul need, kes v\u00e4ga rangelt ja konservatiivselt dirigeerivad.<\/p>\n

“Saksa dirigendid ei ole musikaalsed. Saksa dirigentidel on niisugune eins, zwei, drei. Ainuke hea mees on Furtw\u00e4ngler. See mulle meeldib, sest ta oli ka helilooja. Vaata, kui inimesel on mastaapi, kui inimesel on laiemat vaadet muusikale kui ainult takti l\u00f6\u00f6mine, siis Furtw\u00e4ngler oli niisugune inimene. Bruno Walter, Otto Klemperer olid niisugused ja Carlos Kleiberi isa, tema oli ka v\u00e4ga tuntud saksa dirigent,” t\u00f5i maestro v\u00e4lja.<\/p>\n

S\u00f5prus Rabinovit\u0161iga<\/p>\n

Konservatooriumis oli J\u00e4rvil alati julgust teha ja proovida, samal ajal kui teised vakka olid.<\/p>\n

“Mina olin see, kes kogu aeg istus tema (Rabinovit\u0161i – toim.) k\u00f5rval. Tal oli kaks \u00fcli\u00f5pilasorkestrit ja \u00fcks orkester dirigentidele. Spetsiaalne professionaalne orkester. Ta k\u00fcsis, kas keegi on valmis juhatama, ma \u00fctlesin, et mina olen alati valmis juhatama. Kui ma tundi l\u00e4ksin, siis mina juhatasin. Teised vaatasid k\u00f5ik pealt, keegi ei julgenud tulla t\u00fckiga v\u00e4lja,” s\u00f5nas J\u00e4rvi.<\/p>\n

Neeme J\u00e4rvi Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ta meenutas, et leidis vanast tohutu suurest tsaariaegsest raamatukogust Brahmsi “Traagilise avam\u00e4ngu” ja kuigi Rabinovit\u0161 ei olnud t\u00fckist varem kuulnudki, juhatas ta seda hiljem hea meelega.<\/p>\n

Rabinovit\u0161 ja J\u00e4rvi said \u00fcksteise lemmikuks, olgugi et \u00f5petaja trampis tunnis jalgu vastu maad ja ei olnud millegagi rahul.<\/p>\n

“Tunnis oli kahe klaveriga see asi. Aga kui ma orkestri ees olin, m\u00f5nikord ma ei saanud orkestriga ka hakkama ja siis ta \u00fctles mulle p\u00e4ris n\u00e4kku, et see ei k\u00f5lba kuskile. \u00dcldiselt me armastasime Straussi muusikat. Kui me p\u00e4rast Rabinovit\u0161iga koos jala koju l\u00e4ksime, \u00fcle Litein\u00f5i silla, tema elas seal \u00fcle j\u00f5e, siis me laulsime Johann Straussi valsse ja polkasid ja kodus m\u00e4ngisime veel neljale k\u00e4ele ka. Klaver oli h\u00e4\u00e4lest \u00e4ra, aga ikka m\u00e4ngisime. J\u00e4i vahepeal pooleli, siis hakkas uuesti pihta. Ja siis muidugi s\u00f5ime v\u00e4ga maitsvalt,” lausus J\u00e4rvi.<\/p>\n

Rabinovit\u0161i keelen\u00e4rimise komme oli J\u00e4rvi s\u00f5nul mitmel korral v\u00e4ga koomiline. “Ma teadsin seda, et kui Karajan \u00fckskord tuli Viini filharmoonikutega ja m\u00e4ngis “Coriolanuse avam\u00e4ngu” Beethovenilt, siis Mravinski ja k\u00f5ik olid kohal, k\u00f5ik oli nii pidulik, ja Rabinovit\u0161i keel k\u00e4is kogu aeg vasakule ja paremale. Kui see Karajan tuli nagu kuningas v\u00e4lja, k\u00e4is Beethoveni “Coriolanuse” pauk, siis keel j\u00e4i seisma. See keel ei liikunud enam. See oli nii vaimustav, see pauk. Siis kui toidulauas toodi lehmakeel, et see on Semjonovit\u0161i lemmiks\u00f6\u00f6k, ma \u00fctlesin, ma tean. Nad olid intelligentsed inimesed, Mravinski ja Rabinovit\u0161,” \u00fctles J\u00e4rvi, m\u00e4rkides et Rabinovit\u0161 n\u00f5ustas k\u00f5iki tolle aja professionaalseid dirigente, kes olid temast endast palju k\u00f5rgemal tasemel.<\/p>\n

“Kui oli vaja midagi teada, siis helistati kohe Rabinovit\u0161ile. Ja mida nad tegid, nad r\u00e4\u00e4kisid veel omavahel prantsuse keeles. Venemaal oli komme, et vene intelligentsid r\u00e4\u00e4kisid prantsuse keelt,” lisas dirigent.<\/p>\n

Eestisse naastes oli J\u00e4rvi k\u00f5igest 25-aastane, kui sai kohe ERSO peadirigendiks ja \u00f5ige varsti ka Estonia peadirigendiks. Enda s\u00f5nul armastas ta \u00fclesandeid saada ja neid talle ka palju anti.<\/p>\n

“Kui ma olin ametlikult m\u00e4\u00e4ratud dirigendiks, siis oli minu lemmikuks Eesti noor helilooja. Arvo P\u00e4rt, Jaan R\u00e4\u00e4ts, Jaan Koha, Eino Tamberg. K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tasid Eesti Raadios kellenagi. Kas nad olid helire\u017eiss\u00f6\u00f6rid v\u00f5i t\u00f5stsid mikrofone, aga nad k\u00f5ik kirjutasid muusikat, t\u00f5id mulle seda m\u00e4ngida ja mina muudkui juhatasin. Teate, millise praktika ma sain! Ma sain sellise fantastilise praktika, juhatades orkestrit, praktiliselt teist repertuaari, lugedes teisi noote ja muidugi m\u00e4ngides klassikat ka. Me tegime igasuguseid huvitavaid asju siin Eestis. Siis tuli mul ooper ka peale, nii et ma hakkasin siin ooperit juhatama. Ma ju \u00f5ppisin Leningradis ooperit ja s\u00fcmfooniat, nii et ma tundsin asja l\u00e4bi ja l\u00f5hki. Siin ma sain tohutu suure praktika,” \u00fctles J\u00e4rvi, kes oli Estonia peadirigent 13 aastat.<\/p>\n

Muusika mitmek\u00fclgsus<\/p>\n

Suur ind muusikaga ja uute heliloojatega tegeleda tuli t\u00f5demusest, et kui maailmas on nii palju kirjutatud, kuidas siis saab \u00fche juurde kauemaks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

“Ei saa j\u00e4\u00e4da \u00fche juurde kauemaks. Hakata kordama Beethoveni s\u00fcmfooniaid hommikust \u00f5htuni ja veelkord seda T\u0161aikovski viiendat m\u00e4ngida nagu Mravinski, ei, ma m\u00e4ngin T\u0161aikovski kuuendat hoopis t\u00e4na \u00f5htul. Mranvisnkil ei olnud seda tahtmist, aga tal oli \u00fcks periood, mis teda suunas. Ta v\u00f5ttis teise naise omale. See naine \u00fctles, et \u00e4ra m\u00e4ngi ainult T\u0161aikovskit, m\u00e4ngi midagi muud ka. Sel perioodil tulid Mravinskil j\u00e4rsku v\u00e4lja Hindemithi, Bela Bartoki ja Sibeliuse sellised teosed. Need v\u00f5eti \u00fcles ja anti p\u00e4rast v\u00e4lja plaatidena. See m\u00f5jutas teda, et muuta arusaama, et meil ei ole mitte kaks v\u00f5i viis heliloojat, vaid 105 heliloojat ja me tahame k\u00f5iki neid m\u00e4ngida. Mina olin k\u00f5igist neist huvitatud,” lausus maestro.<\/p>\n

Vahel on kritiseeritud, et J\u00e4rvi on plaadistanud v\u00e4ga palju v\u00e4hemtuntud heliloojaid, kui orkester tahaks justkui m\u00e4ngida midagi, mida h\u00e4sti tuntakse. J\u00e4rvi aga leiab, et orkester peab m\u00e4ngima k\u00f5ike seda, mis talle ette pannakse.<\/p>\n

“\u00dcldiselt orkestrandi ja s\u00fcmfooniaorkestri t\u00f6\u00f6 on \u00fcks raske t\u00f6\u00f6. See on v\u00e4ga komplitseeritud organisatsioon, s\u00fcmfooniaorkester \u00fcldse. Ajalooliselt vaadatuna Haydnist peale, sealt peale, kui instrumendid olid naturaalinstrumendid, kui metsasarv oli ainult \u00fcks toru. See on t\u00f5esti suur kohustus olla orkestrimuusik ja oskus olla hea orkestrimuusik. Sellest meil tekivad need vastuolud praegu professionaalse muusiku ja niisama muusikute vahel, sest seda ei saa v\u00f5rrelda. Professionaalne muusika on hoopis midagi muud. See on nagu Bach kirjutas kantaate, H\u00e4ndel kirjutas oopereid ja Haydn kirjutas 104 s\u00fcmfooniat, ta kirjutas Esterhazyle igaks p\u00fchap\u00e4evaks uue s\u00fcmfoonia,” s\u00f5nas J\u00e4rvi ja lisas, et sealt algaski kultuur, mis on t\u00e4nap\u00e4evani arenenud tohutult huvitavalt.<\/p>\n

Neeme J\u00e4rvi Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

“Selle jaoks on dirigent just see, kes voolib neid teoseid oma vaate ja soovi j\u00e4rgi nii, nagu ta parasjagu neid tunnetab. Ei ole midagi \u00fclesse kirjutatud partituuris, seal on ainult must ja valge. Dirigent on see, kes loob sellest teosest \u00fche terviku. Dirigentide professionaalsus on niisugune, kus sa pead viis aastat korralikult \u00f5ppima dirigeerimistehnikat, et oma k\u00e4tega selgitada publikule ja orkestrile, mida sa soovid, v\u00e4ikeste \u017eestidega. Iga sinu liiges, siin on ranne, k\u00fc\u00fcnarnukk, sinu keha on sellega kaasas ja naudid seda tegevust. Orkester peab nautima sind ja sa pead andma neile hingata, mitte vehkima ees nagu mingisugune taktil\u00f6\u00f6ja. Dirigent ei ole mingisugune vehkleja, ta on \u00fcks looja. Looja on see, kes kujundab seda muusika emotsionaalsust ja ilu. Iga\u00fcks omamoodi, oleneb, missugune inimene on. Kui sul on see olemas, miks mitte seda kasutada,” leiab J\u00e4rvi.<\/p>\n

Kaks \u00e4\u00e4rmust dirigentide seas on J\u00e4rvi s\u00f5nul Wagner ja Brahms. Kui Brahms l\u00f5i emotsionaalset muusikat, siis Wagner oli sellele vastupidine.<\/p>\n

“Wagneri p\u00f5him\u00f5tted, tema t\u00e4htsus ja suurus, Brahms ei olnud selline, aga ta kirjutas suure s\u00fcdamega seda ilusat muusikat, mis minu jaoks on k\u00f5ige l\u00e4hemal. K\u00f5ige ilusam teos on Brahmsi “Saksa reekviem”, see on erakordselt ilus. Ja k\u00f5ik Brahmsi neli s\u00fcmfooniat. Ta hakkas neid kirjutama siis, kui oli 40-aastane. Wagner eluaeg otsis kohta. Oli vaene mees, filosofeeris, tal oli tohutult palju poliitilisi probleeme. Ta reisis palju, rahaprobleemid. Baieri kuningas Ludwig hakkas teda aitama. Ta pani oma lossidesse Wagneri maalid \u00fcles, hakkas nii meeldima. See oli \u00fcks suur k\u00fcsimus. Nietzsche, filosoofid, kes olid niisugused, alguses suured Wagneri s\u00f5brad ja siis vaenlased, sest tema maailmavaade oli \u00fcks asi, Brahmsil oli ainult muusika. Teine mees oli Schumann. Schumann oli see, kelle tulemus oli \u00fcheksa last. Brahms armastas v\u00e4ga Schumanni naist Clarat. Nende s\u00f5prus oli midagi erakordset. Individuaalne elu ja poliitika ei olnud nii t\u00e4htis, muusika oli k\u00f5ige t\u00e4htsam. Perekonnad olid pahuksis omavahel, et sa oled brahmsist ja sina wagnerist,” r\u00e4\u00e4kis dirigent.<\/p>\n

Lisaks Brahmsile olid J\u00e4rvide peres au sees Mahler ja Bruckner.<\/p>\n

“Need olid heliloojad, kes viisid muusikat edasi. See hakkas peale Bruckenrist. Tema juures \u00f5ppisid Mahler ja Hans Rott. Bruckner andis t\u00f5uke sellele Beethoveni j\u00e4rgsele ajale ja k\u00f5ik elasid Viinis muuseas. Viin on ju eriliselt suure muusika linn. Elas Haydn seal, Mozart, Beethoven ja k\u00f5ik samal ajal. Tegelikult see tohutu saksa muusika \u00fclemv\u00f5im, \u00fcksk\u00f5ik kas oli Wagner v\u00f5i Brahms v\u00f5i Schumann v\u00f5i Mahler, see l\u00f5i maailma segamini. Seep\u00e4rast k\u00f5ik muusika ei eksisteeri maailmas, ainult nemad on t\u00e4htsad. Aga mina tahtsin midagi muud teha,” t\u00f5des J\u00e4rvi.<\/p>\n

J\u00e4rvi on eesti heliloojate eest hoolt kandnud ja plaadistanud muu seas Tubina s\u00fcmfooniaid. Ta leiab, et ka t\u00e4nap\u00e4eval tuleb Tubina s\u00fcmfooniat kuulata ja m\u00e4ngida, sest Eesti on v\u00e4ike maa, mida paljud ei tunne.<\/p>\n

“Tegelikult k\u00f5ik see Tubina muusika tegemine on t\u00e4nu sellele, et me saime v\u00e4liseestlaste abiga rahalise v\u00f5imaluse, et Tubinat plaadistada. Tubina s\u00fcmfoonia number neli, viis ja kuus on kullat\u00fckid, neid v\u00f5iks m\u00e4ngida nagu \u0160ostakovit\u0161i s\u00fcmfooniat. Aga ta ei olnud venelane, vaid eestlane, sellep\u00e4rast oli see lugu, et eesti muusika ei ole j\u00f5udnud veel maailma teadvusesse. Meie noored dirigendid ja interpreedid peaks seda tegema tulevikus, nii palju kui v\u00f5imalik propageerima eesti h\u00e4id teoseid. Neid ei ole v\u00e4ga palju, aga Tubin on kindlasti seal sees. Seda m\u00e4ngida maailmas rohkem,” lausus J\u00e4rvi.<\/p>\n

Esimene teos, mida ta Eestist \u00e4ra minnes m\u00e4ngis, oli Tubina k\u00fcmnes s\u00fcmfoonia Bostoni orkestriga. “Tubin oli ka kohal seal, see sama orkester, kus Ludvig Juht, eesti kuulsus, oli kontrabassi m\u00e4ngija olnud,” meenutas maestro.<\/p>\n

Neeme J\u00e4rvi ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

ERSO saab kohe 100 ja Neeme J\u00e4rvi on olnud orkestri pikaaegseim peadirigent. Praeguse Tallinna linnapea elukaaslane on J\u00e4rvi m\u00f5ttekaaslase, meie seast lahkunud Valdo Rumesseni t\u00fctar. Valdo Rumessen ehitas Eesti muusikaakadeemia ja J\u00e4rvi loodab, et peagi kerkib ka uus kontserdisaal.<\/p>\n

“Tema (Rumesseni – toim.) v\u00f5itlus on vilja kandnud. Seda v\u00f5itlust on vaja edasi pidada. Meie linnahallis on vaja poppmuusikutele \u00fchte kohta, kus saaks m\u00e4ngida 5000-le igal \u00f5htul head kerget muusikat. See tuleb korda teha, aga mitte oodata, et keegi teeb. Selle teeb linn korda. Meile on vaja \u00fchte Gehry moodi arhitekti, kes ehitab meile uue ja ilusa kontserdisaali, mis paistab Soome. Kui laevad tulevad sisse, k\u00fcsitakse, mis asi see on, see on nagu Sidney ooperiteater, ei, see on Tallinna ooperiteater v\u00f5i \u00fcksk\u00f5ik kuidas me seda nimetame, aga peab olema paista, et see on Eesti kultuuri suurs\u00fcndmus,” r\u00e4\u00e4kis Neeme J\u00e4rvi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dche suurs\u00fcndmusena j\u00e4\u00e4b l\u00f5ppevat aastat meenutama laulupidu. Kui laulupidu on Neeme J\u00e4rvile alati j\u00e4lje j\u00e4tnud, siis seekordne oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74605,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,175,34,36,140,20510,9873],"class_list":{"0":"post-74604","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-erso","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-neeme-jarvi","17":"tag-plekktrumm"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115808140217588160","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74604","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74604"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74604\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74605"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74604"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74604"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74604"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}