\u201eInvestorid r\u00e4\u00e4givad aina rohkem sellest, et kulla osakaalu tuleks portfellides suurendada,\u201c \u00fctlesid panga anal\u00fc\u00fctikud. Nende s\u00f5nul moodustab kuld j\u00e4tkuvalt investorite varapaigutustest vaid v\u00e4ikse osa. Kui varade hajutamisel hakatakse kulda kasutama senisest rohkem, siis v\u00f5ib see muuta kulla atraktiivsemaks suurema hulga turuosaliste jaoks.<\/p>\n
\u201eMe n\u00e4eme, et 2026. aasta l\u00f5puks v\u00f5iks hind j\u00f5uda 4900 dollarini untsist,\u201c teatasid Goldmani anal\u00fc\u00fctikud. \u201eKasv ei saa olema nii kiire kui t\u00e4navu, aga kaks peamist kulla hinnat\u00f5usu faktorit veavad turgu ka uuel aastal.\u201c<\/p>\n
Esimene hinnat\u00f5usu soodustav faktor on struktuurselt suuremad keskpankade ostud. \u201eAlates sellest, kui Venemaa keskpanga reservid 2022. aastal k\u00fclmutati, hakkasid reservide haldajate h\u00e4irekellad helisema. Saadi aru, et kuld on ainuke turvaline vara, mida saab hoiustada kodumaal ja mida \u00fckski teine riik ei saa konfiskeerida.\u201c<\/p>\n
Teine hinnat\u00f5usu soodustav faktor on F\u00f6deraalreservi intressik\u00e4rped. \u201eKui F\u00f6deraalreserv langetab intresse, kipuvad investorid rohkem kulda ostma,\u201c \u00fctles Goldman Sachsi uuringute juht Daan Struyven. \u201eMeie \u00f6konomistid prognoosivad, et intressim\u00e4\u00e4rasid k\u00e4rbitakse veel 0,75 protsendipunkti v\u00f5rra.\u201c<\/p>\n
\u201eTurgu toetavad nii keskpankade ostud kui ka erainvestorid,\u201c v\u00f5ttis Struyven kokku.<\/p>\n
Kulla suureks hinnat\u00f5usuks piisab v\u00e4iksest kapitali liikumisest<\/p>\n
Struyveni s\u00f5nul on investorid paigutanud kulda k\u00fcmneid kordi v\u00e4hem raha kui v\u00f5lakirjadesse. \u201eSellest, kui suureks v\u00f5ib hinnakasv kujuneda, annab aimu kullaturu suhteline v\u00e4iksus. Kui vaadata maailma kullaga tagatud b\u00f6rsil kaubeldavaid fonde (ETFid) ja v\u00f5rrelda seda USA riigiv\u00f5lakirjade turuga, siis on vahe 70-kordne,\u201c \u00fctles Struyven.<\/p>\n
\u201eKui investorid m\u00fc\u00fcvad kas v\u00f5i v\u00e4ikse osa turul kaubeldavatest v\u00f5lakirjadest ja saadud raha kulda paigutavad, v\u00f5ib see tuua suure hinnat\u00f5usu,\u201c lisas ta. See on ka \u00fcks p\u00f5hjustest, miks Goldman Sachs on toorainete hulgast just kulla suhtes eriti positiivselt meelestatud.<\/p>\n
\u201eBaasstsenaariumi kohaselt on t\u00f5usupotentsiaal k\u00f5rge ning riskid on \u00fclespidised. See t\u00e4hendab, et kui riskid realiseeruvad ja kapital liigub kiiremini, siis t\u00f5useb ka hind j\u00e4rsemalt,\u201c kirjutasid Goldmani anal\u00fc\u00fctikud v\u00e4rskes raportis. Pank ootab, et jaeinvestorite raha voolab ka edaspidi aina rohkem kulda.<\/p>\n
Goldman prognoosib, et kulla kokkuostmist j\u00e4tkavad j\u00e4rgmisel aastal ka keskpangad. Kui t\u00e4navu on ostetud keskmiselt 80 tonni kulda kuus, siis tuleval aastal peaks see number ulatuma 70 tonnini kuus. Keskpankade j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge ostuhuvi p\u00f5hjuseks on asjaolu, et arenevate turgude keskpangad soovivad j\u00e4rjest enam loobuda dollariga otseselt seotud investeeringutest. Viimaseid asendatakse just poliitiliselt neutraalse kullaga.<\/p>\n
Kulla hind on t\u00e4navu t\u00f5usnud 65 protsenti. Sellele on kaasa aidanud nii keskpankade kullaostud, jaesektori investeeringute kasv, n\u00f5rgem dollar ning \u00fcle\u00fcldine huvi kasv kulla vastu.<\/p>\n
Goldmani anal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on kulda voolanud raha hulk k\u00fcll suur, ent mitte \u00fclem\u00e4\u00e4ra suur. \u201eKui vaadata ETFe ja turu ootuseid intressim\u00e4\u00e4rade osas, siis on kulda paigutatud vahendite mahud meie mudelitele vastavad. Raha pole paigutatud ei liiga palju ega ka liiga v\u00e4he,\u201c t\u00e4psustasid anal\u00fc\u00fctikud.<\/p>\n