Muusikaelu koges 2025. aastal raputusi, juhtimis- ja rahakriise. Samas s\u00e4ras Eesti muusika Arvo P\u00e4rdi juhtimisel maailma k\u00f5ige uhkemates kontserdisaalides ja ka Veljo Tormise teoseid laulsid koorid nii Taiwanil, Austraalias kui ka Ameerikas. Mida v\u00f5tame sellest kaasa uude aastasse?<\/p>\n
Meie tippkollektiivide kroonilise alarahastuse t\u00f5i hooaja avakontserdil otsustavalt s\u00f5na ERSO peadirigent\u00a0Olari Elts. “Kahjuks n\u00fc\u00fcd on niimoodi, et me ei tule enam v\u00e4lja,” nentis Elts, kes k\u00e4ivitas oma s\u00f5nav\u00f5tuga laiema arutelu kultuurirahastuse teemadel.<\/p>\n
Kultuurit\u00f6\u00f6tajad said uuest aastast palgat\u00f5usu 120 eurot. “Tippude tipp \u2013 meie rahvusorkestri orkestrant peab olema makstud k\u00f5rgemalt kui kultuurit\u00f6\u00f6taja miinimum,” m\u00e4rgib\u00a0viimaseid p\u00e4evi Klassikaraadio peatoimetaja ametis olev Tiia Teder.<\/p>\n
K\u00fcsimus pole aga ainult palkades, vaid tippkollektiivide eelarvetes laiemalt. “Huvitav paradoks on ka, et hoolimata kultuuri rahastuse v\u00e4henemisest on orkestrite tase ja rahvusvaheline n\u00e4htavus hoopis t\u00f5usnud,” \u00fctleb\u00a0Johanna M\u00e4ngel.<\/p>\n
Samuti vahetusid 2025 aastal mitmed kultuuriasutuste juhid. 1. augustil teatas oma lahkumisest Eesti Kontserdi juht\u00a0Kertu Orro, viidates lahkhelidele Eesti Kontserdi n\u00f5ukoguga. Tema asemel asus Eesti suurimat kontserdiasutust juhtima seni erasektoris tegutsenud\u00a0Eha Pank. Kertu Orrost sai 31. jaanuaril Rakveres avatava Ukuaru muusikamaja juht.<\/p>\n
Muutuste tuuled puhuvad ka muusikahariduses. Tagasi astus enne Muba direktoriks saamist 2005. aastast muusikakeskkooli juhtinud\u00a0Timo Steiner. Sellele eelnes umbusaldusavaldus kooli klassikalise muusika \u00f5ppejuhile\u00a0Reet K\u00e4\u00e4rikule. Uut juhti pole koolile veel valitud, alates 22. detsembrist on direktori kohuset\u00e4itjaks\u00a0Raino Liblik.<\/p>\n
Eesti muusikaloo m\u00f5testamise seisukohalt oli suur samm suurteose “Eesti muusikalugu I” ilmumine. Mitme p\u00f5lvkonna muusikateadlaste koost\u00f6\u00f6s valminud teos oli\u00a0Urve Lippuse\u00a0algatus, peatoimetajana viis ettev\u00f5etu v\u00e4ljaandeni\u00a0Toomas Siitan. “See kirjeldab ainult \u00fcht sektorit Eesti muusikaloost \u2013kunstmuusikat ja kasutab selleks kirjalikke allikaid,” m\u00e4rkis Siitan intervjuus Klassikaraadiole.<\/p>\n
Arvo P\u00e4rt 90 ja Veljo Tormis 95<\/p>\n
Muusikaelu raputavaid s\u00fcndmusi tasakaalustas Arvo P\u00e4rdi\u00a090. s\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamine. P\u00e4rt hoidis Eestis muusikat pildil, tema s\u00fcnnip\u00e4evakontsertidest r\u00e4\u00e4giti ja kirjutati rohkesti. Eesti Festivaliorkester\u00a0Paavo J\u00e4rvi\u00a0juhtimisel viis P\u00e4rdi helit\u00f6\u00f6d maailma t\u00e4htsaimatesse kontserdisaalidesse. Klassikaraadios k\u00f5las 2025. aastal Arvo P\u00e4rdi muusika iga p\u00e4ev. S\u00fcnnip\u00e4eva t\u00e4histamiseks valmis uus saatesari “Kolm k\u00f5la”, mille autor on\u00a0Miina P\u00e4rn.<\/p>\n
Eesti n\u00fc\u00fcdismuusika edulugude aasta<\/p>\n
Ka Eesti n\u00fc\u00fcdismuusika k\u00f5las t\u00e4navu mitmekesiselt, isikup\u00e4raselt ja kaugele. 2025. aastat iseloomustab selge rahvusvaheline n\u00e4htavus ja sisuline kohalolu. Fookuses on Eesti n\u00fc\u00fcdismuusika tugev esilet\u00f5us Huddersfieldi n\u00fc\u00fcdismuusika festivalil, Balti ja P\u00f5hjamaade koost\u00f6\u00f6 s\u00fcvenemine, BBC Radio 3 erisaade eesti uuest muusikast ning edu rahvusvahelisel heliloojate rostrumil. “Edu pole koondunud \u00fche p\u00f5lvkonna v\u00f5i \u00fche esteetilise suuna k\u00e4tte, vaid see on palju mitmetahulisem,” m\u00e4rgib Johanna M\u00e4ngel.<\/p>\n
Veljo Tormist lauldi \u00fcle maailma<\/p>\n
“Veljo Tormise\u00a0muusika j\u00e4i veidi Arvo P\u00e4rt 90 t\u00e4histamise varju, kuid oli siiski \u00fcritusterohke,” \u00fctleb Tiia Teder. “Eks see olegi praegu helilooja sajandaks s\u00fcnnip\u00e4eval (2030) valmistumise algus.”<\/p>\n
Traditsioon kohtuda helilooja s\u00fcnniaastap\u00e4eval 7. augustil Tormise kodutalus K\u00f5rveaial j\u00e4tkub j\u00f5udsalt, sinna kogunevad koorilauljad- ja dirigendid, esinevad koduvalla Kuusalu muusikud ja k\u00fclalised. T\u00e4navu esines K\u00f5rveaia talu hoovimurul Eesti Filharmoonia Kammerkoor\u00a0T\u00f5nu Kaljuste\u00a0juhatusel ja k\u00f5las valik naiste- ja meestelaulude ts\u00fcklist.<\/p>\n
Klassikaraadio kolis selleks p\u00e4evaks otse-eetri K\u00f5rveaia rehemaja stuudiosse. K\u00f5rveaia \u00fcritusel esitles folktroonika pioneer\u00a0Olev Muska\u00a0oma uut albumit “New Estonian Waltzes” ning auhinnati v\u00f5istulaulmise parimaid.<\/p>\n
Veljo Tormise virtuaalkeskuse korraldamisel toimunud v\u00f5istulaulmisel osales 90 koori 14 riigist. Edukaimad olid Taiwani kammerkoor M\u00fcller, Baseli noorte kammerkoor ja koor Mikrokosmos Prantsusmaalt. Professionaalsete kooride esikohad p\u00e4lvisid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja rahvusmeeskoor.<\/p>\n
Koorimuusika oli laulupeo n\u00e4gu<\/p>\n
Kauaoodatud 28. \u00fcldlaulupidu “Iseoma” oli suur \u00f5nnestumine: sisukas kava, uhked esiettekanded, meeli\u00fclendavad dirigentide deb\u00fc\u00fcdid ja k\u00fcmned tuhanded koorilauljad, orkestrandid ja dirigendid. Laulupidu oli sel korral seotud murdekeeltega ning s\u00f5num toetas ka raamatuaasta ideed.<\/p>\n
“T\u00e4navuse laulupeo repertuaari raskusastet hinnates tuleb tunnistada, et laulupidu seisab suuresti koolide muusika\u00f5petajate t\u00f6\u00f6l \u2013 enamjaolt laulavad koorides inimesed, kelle varasem kokkupuude kooslaulmisega ongi toimunud just koolikooris,” m\u00e4rgib\u00a0Marge-Ly Rook\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Muusika\u00f5petajad juhatavad koolide juures koore, kuid sageli on tasustatud ringijuhi palgam\u00e4\u00e4ra alusel. Siit tekivad motivatsioonimure ja \u00f5iglusriive teema. Muusika\u00f5petajate ja dirigentide palgak\u00fcsimus on v\u00e4ga terav teema, seda enam, et vanem generatsioon \u00f5petajaid lahkub peagi t\u00f6\u00f6turult ja neile mantlip\u00e4rija leidmine muutub koolidele aina keerulisemaks.<\/p>\n
Koorilauljate muusikalist kirjaoskust aitavad kujundada huviringid, stuudiod ja muusikakoolid, kuid pideva alarahastuse t\u00f5ttu hingitsevad needki. Pidev optimeerimine v\u00e4hendab kohalike omavalitsuste v\u00f5imekust tasuda ka v\u00e4hekindlustatud perede laste muusikakooli \u00f5ppetasu, mis omakorda teeb olematuks m\u00f5ne tulevase helilooja v\u00f5i tippmuusiku s\u00fcnni. “Hariduss\u00fcsteem ja laulupidu on s\u00fcvitsi seotud, nagu \u00fctles Heino Kaljuste: kui laulab Eesti kool, laulab Eesti rahvas,” kinnitab Rook\u00e4\u00e4r.<\/p>\n
Saate teevad helioperaatorid\u00a0Monika Tamm\u00a0ja\u00a0Katrin Maadik, toimetab\u00a0Anne Aavik.<\/p>\n
Klassikaraadio toimetajad istuvad suure laua \u00fcmber 31. detsembril kell 12.05, saate kordus on eetris 2. jaanuaril kell 13.05.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muusikaelu koges 2025. aastal raputusi, juhtimis- ja rahakriise. Samas s\u00e4ras Eesti muusika Arvo P\u00e4rdi juhtimisel maailma k\u00f5ige uhkemates…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74675,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[36924,37,33,35,173,34,36,37741,3161,140],"class_list":{"0":"post-74674","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aastalopu-helikaja","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-helikaja","16":"tag-klassikaraadio","17":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115808446841559299","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}