{"id":74687,"date":"2025-12-30T12:35:07","date_gmt":"2025-12-30T12:35:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74687\/"},"modified":"2025-12-30T12:35:07","modified_gmt":"2025-12-30T12:35:07","slug":"aimar-ventsel-noukogude-kook-ei-kao-peolaualt-veel-nii-pea-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74687\/","title":{"rendered":"Aimar Ventsel: n\u00f5ukogude k\u00f6\u00f6k ei kao peolaualt veel nii pea | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Oleks p\u00f5nev n\u00e4ha, mis n\u00e4o teeks Lucien Olivier, kui talle pandaks ette taldrik t\u00e4nap\u00e4evase Olivier&#8217; salati ehk kartulisalatiga, m\u00f5tiskleb Aimar Ventsel<\/p>\n<p>Juba kolmandat aastat ilmub enne vana aasta l\u00f5ppu telekanali ETV+ aasta viimases &#8220;<a href=\"https:\/\/jupiterpluss.err.ee\/1608535861\/gorizont\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Horisondi&#8221; saates \u00fclevaade<\/a> uusaasta pidulaua maksumusest. Selles saates pannakse kokku n-\u00f6 Olivier&#8217; indeks. Lahtiseletatuna t\u00e4hendab see seda kui palju maksab kausit\u00e4ie Olivier&#8217; salati tegemine.<\/p>\n<p>V\u00e4idetavalt leiutas salati 19. sajandi l\u00f5pus Moskvas tegutsenud Belgia kokk Lucien Olivier. Selle salati koostisosadeks olid k\u00f5ige muu seas v\u00e4hisabad, keedetud p\u00f5ldp\u00fc\u00fcd ja vutid ning keedetud vasikakeel. No ja siis kartul ning muud k\u00f6\u00f6giviljad ja kogu kupatus segati kokku omatehtud majoneesiga, mis koosnes Provence&#8217;i oliivi\u00f5list, Prantsuse valge veini \u00e4\u00e4dikast ja sinepist. Salati koostisosadena on nimetatud veel kaaviari, lehtsalatit, v\u00e4hisabasid, marineeritud kurki, kappareid, keedumuna ja sojaube.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude ajal transformeerus Olivier&#8217; salat selliseks vaese mehe kartulisalatiks, mis on seda vingem, mida enam n\u00f5retab majoneesist.<\/p>\n<p>Kui n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4kida Olivier&#8217; indeksist, siis ETV+ andmetel on see sellel aastal t\u00f5usnud 20 protsenti, ehk siis salatit on viiendiku v\u00f5rra kallim valmistada. Lisaks kuuluvad ETV+ andmeil uusaastalauale veel heeringast kasukas, mandariinid, napoleoni kook, punane kalamari ja s\u00fclt.<\/p>\n<p>Ma ise poleks Olivier&#8217; indeksist midagi teadnud (mul pole televiisorit ja ma ei vaata televisiooni juba \u00fcle k\u00fcmne aasta), kui mu venekeelsed s\u00f5brad poleks hakanud selle \u00fcle sotsiaalmeedias irvitama.<\/p>\n<p>Asi on selles, et taoline pidulaud on t\u00fc\u00fcpiline n\u00f5ukogude uusaastalaud, puudu on ainult sprotid, siis oleks t\u00e4ism\u00e4ng. Iseenesest v\u00f5ttes on ETV+ pidulaud nimekiri N\u00f5ukogude Liidus valitsenud defitsiidist. Mandariinid, sprotid, keeduvorst, punane kalamari ning \u2013 last but not least \u2013 majonees. Kusjuures viimast kallati nii Olivier&#8217; salatisse kui ka heeringaga kasukale ohtralt, see oli omalaadne j\u00f5ukuse tunnus.<\/p>\n<p>Need v\u00e4hesed korrad, kui ma olen olnud vana aasta \u00e4rasaatmisel Venemaal, \u00f5igemini Jakuutias, Kaug-Idas, olen ma istunud samasuguse laua taga, kus aga kohaliku koloriidina oli veel p\u00f5hjap\u00f5draliha ja minu toodud prantsuse ning itaalia juustud. See oli siis, kui Venemaal keelati &#8220;vaenulike&#8221; riikide toiduainete sissevedu ning k\u00f5ik ajasid taga l\u00e4\u00e4ne juustu kui hinge\u00f5nnistust.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude uusaasta pidulaua juures on kaks huvitavat asja. Esiteks, eestlased seda \u00fcle ei v\u00f5tnud. Teiseks, k\u00fcll aga hakati 31 detsembril niimoodi katma pidulauda Bi\u0161kekist Jakutskini ning Vladivostokist Chi\u015fin\u0103uni.<\/p>\n<p>&#8220;Eestlased enamasti siiski t\u00e4histasid j\u00f5ule ja sinna lauale l\u00e4ksid ka k\u00f5ik need s\u00fcldid ning mandariinid juba \u00e4ra.&#8221;<\/p>\n<p>Esimest k\u00fcsimust olen oma Venemaa kolleegidega m\u00f5ned korrad arutanud. Olgu, Eestis olid n\u00f5ukogude ajal defitsiidiga lood teisiti kui mujal selle &#8220;k\u00f5ige \u00f5nnelikuma maa&#8221; territooriumil. T\u00e4psustasin igaks juhuks ema k\u00e4est \u00fcle, aga sprotid polnud N\u00f5ukogude Eestis mingi delikatess, k\u00fcll aga oli defitsiit majonees. Kindlasti m\u00e4ngib oma osa seegi, et eestlased enamasti siiski t\u00e4histasid j\u00f5ule ja sinna lauale l\u00e4ksid ka k\u00f5ik need s\u00fcldid ning mandariinid juba \u00e4ra.<\/p>\n<p>Teine aspekt, n\u00f5ukogude k\u00f6\u00f6gi levik ja p\u00fcsimine \u00fcle terve endise liidu territooriumi, on tegelikult lihtsalt seletatav.<\/p>\n<p>Esiteks olid just venelased need, kes paljudele rahvastele \u2013 olgu nad siis tuvalased, kirgiisid, tatarlased v\u00f5i ba\u0161kiirid \u2013 tutvustasid vana aasta \u00e4rasaatmist.<\/p>\n<p>Teiseks eksisteeris Moskvas n\u00f5ukogude ajal suur kutsekool koos vastava instituudiga, kus koolitati v\u00e4lja s\u00f6\u00f6klakokki \u00fcle terve N\u00f5ukogude Liidu ja t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uusi retsepte. Nii ongi terves postn\u00f5ukogude ruumis praeguseni s\u00f6\u00f6klates ja restoranideski v\u00f5imalik &#8220;nautida&#8221; n\u00f5ukogude \u00fchistoitlustamise (vene keeles ob\u0161epit) &#8220;p\u00e4rle&#8221;. On seljankaga kuidas on, aga liha prantsuse moodi, tomatipastaga lihat\u00fckkidega riisipuder plovi nime all ja l\u00e4ti rahvusk\u00f6\u00f6gis tundmatu Kurzeme strooganov on virkade n\u00f5ukogude retseptileiutajate vaimut\u00f6\u00f6 vili, mida saab siiani maitsta Narvast Ta\u0161kendini.<\/p>\n<p>Maitsta saab kusjuures veel kaua. Toiduga on nii, et kui vaadata kultuuri muutumise ning arengu d\u00fcnaamikat, siis nn traditsiooniline toit, eriti pidulauaga seotu, muutub aeglaselt. Tegemist on vast \u00fche konservatiivseima osaga inimkultuurist.<\/p>\n<p>Sellega seoses tuleb meelde \u00fcks lugu. Mul oli kunagi Londonis kolleeg, kellel olid armeenia juured. Muidu oli ta inglane mis inglane, aga ta jutustas mulle, et nende peres on traditsiooniks, et ema valmistab teatud t\u00e4htp\u00e4evadel \u00fchte armeenia toitu, mille nime keegi enam ei tea, aga retsepti antakse p\u00f5lvest p\u00f5lve edasi. Ma k\u00fcsisin professionaalsest huvist, et millega tegu, ja ta vastas, et tegemist on suures katlas valmistatud riisiroaga, kuhu pannakse liha, porgandit ja rosinaid. Ma siis \u00fctlesin talle, et selle toidu nimi on pilaff.<\/p>\n<p>Pole kahtlust, et n\u00f5ukogude k\u00f6\u00f6k elab kaua. Ma ei imestaks, kui isegi mu lapselapsed satuvad Du\u0161anbes s\u00f6\u00f6klasse, kus pakutakse seljankat, kotlette tatrapudruga ja sardelle hapukapsaga. Traditsioonid on vankumatu j\u00f5ud! Ja ikkagi oleks huvitav, mis n\u00e4o teeks Lucien Olivier, kui talle pandaks ette taldrik t\u00e4nap\u00e4evase Olivier&#8217; salati ehk kartulisalatiga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Oleks p\u00f5nev n\u00e4ha, mis n\u00e4o teeks Lucien Olivier, kui talle pandaks ette taldrik t\u00e4nap\u00e4evase Olivier&#8217; salati ehk kartulisalatiga,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74688,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[33096,15319,26,27,37,33,35,34,36,258,31,32,21,37744,28,29,19,431,25,37745,15893,26156,429,23,24,22,20,96,30],"class_list":{"0":"post-74687","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aastavahetus","9":"tag-aimar-ventsel","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-etv","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kartulisalatid","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-noukogude-liit","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-rahvuskook","28":"tag-sook","29":"tag-toidukultuur","30":"tag-toit","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-venemaa","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115808549106555940","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74687","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74687"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74687\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74688"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74687"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74687"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74687"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}