Kuigi valitsus lubab j\u00e4rgmiseks aastaks avalikus sektoris, sealhulgas kultuurivaldkonnas, palgat\u00f5use, siis kultuurit\u00f6\u00f6tajad tunnevad, et ei j\u00f5ua enam oodata ja lubatud t\u00f5usud on liiga v\u00e4ikesed. Eesti riikliku s\u00fcmfooniaorkestri peadirigendi Olari Eltsi p\u00f6\u00f6rdumine 19. septembril hooaja avakontserdil publiku poole s\u00f5numiga “Me ei tule enam toime!” t\u00f5i suure vastukaja. Esmasp\u00e4eva hommikul kutsus kultuuriminister Heidy Purga ERSO juhid enda juurde. Milliseid lahendusi ERSO juhtidele pakkusite?<\/p>\n
Jah, t\u00f5epoolest, kohtusin t\u00e4na ERSO juhatuse liikme Kristjan Halliku ja peadirigendi Olari Eltsiga. Meil oli v\u00e4ga sisukas arutelu ja pigem ikkagi v\u00e4ga hea \u00f5hkkond, kus vaatasime ja arutasime laiemalt ERSO t\u00f5statatud muresid. Ma uurisin ka juhtidelt, milliseid lahendusi nemad soovivad. Muuhulgas kinnitasid nad, et \u00fcle-eelmisel n\u00e4dalal v\u00e4lja \u00f6eldud murekohad, millele te ka viitasite, ei ole tekkinud \u00fcle\u00f6\u00f6, need on pikema aja jooksul kuhjunud. Kiireid lahendusi muidugi on siin keeruline leida.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal andis valitsus riigikogule \u00fcle j\u00e4rgmise aasta riigieelarve, see toob j\u00e4rgmisest aastast kultuuri valdkonnale ka kauaoodatud palgat\u00f5usu. Mina oma ametiaja jooksul olen olnud pidevas ja aktiivses suhtluses kultuuriministeeriumi haldusala juhtidega, kes on mulle ka korduvalt kinnitanud, et miinimumpalgat\u00f5usust on olulisem palgafondi t\u00f5us. Kui n\u00fc\u00fcd palgafondi ja miinimumi t\u00f5usu konkreetsemalt vaadelda, siis kultuuriministeerium sai palgarahaks \u00fcheksa miljonit eurot. See jagunes j\u00e4rgmiselt: kultuurit\u00f6\u00f6tajate puhul 1,5 miljonit miinimumi t\u00f5stmiseks, mis viis 1600-eurose miinimumpalga 1720-ni ja kuus miljonit eurot palgafondi t\u00f5stmiseks. Sinna juurde veel \u00fcks miljon treenerite miinimumpalga t\u00f5stmiseks 1400-lt 1520 euroni. See on p\u00e4ris ikkagi m\u00e4rgatav summa.<\/p>\n
Ma pean selgitama, et see olukord ei puuduta ainult ERSO-t: meil on ka veel Eesti filharmoonia kammerkoor, esindusmuusikakollektiiv Vox Clamantis, Eesti rahvusmeeskoor ja ka kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud kultuurivaldkond, n\u00e4itlejad, muuseumit\u00f6\u00f6tajad, kunstnikud ja nii edasi \u2013 nad k\u00f5ik on maailmatasemel.<\/p>\n
Lubatud palgafondi ja miinimumpalga t\u00f5us v\u00f5ib m\u00f5ned inimesed j\u00e4tta rahulolematuks, aga riigieelarve v\u00f5imalusi vaadates on see t\u00f5us kogusummas koos \u00f5petajate-politseinikega ikkagi \u00fcsna suur summa.<\/p>\n
T\u00e4nasest kohtumisest veel, et me r\u00e4\u00e4kisime ka probleemi tagamaadest, mis on ERSO viinud selle olukorrani. N\u00e4eme, et l\u00e4hiaastatel v\u00e4ga suurt lisaraha tulemas ei ole. Kultuuriministeerium, nagu k\u00f5ik teised, on saanud k\u00e4rpe\u00fclesande. Me oleme kokku hoidnud k\u00e4esoleval aastal ja peame k\u00e4rbetega j\u00e4tkama ka j\u00e4rgmisel aastal. Kui kellelegi nii suurtes summades juurde anda, siis tuleb see kuskilt \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal “Aktuaalsele kaamerale” antud intervjuus k\u00e4isite v\u00e4lja idee, et \u00e4kki saaks kultuurkapitali vahendeid palgamurede lahendamiseks kasutada, aga kas see j\u00e4llegi ei ole oht, et stipendiumide saajatele l\u00e4heb supp lahjemaks?<\/p>\n
Minu kommentaar, mis viitas kultuurkapitalile, t\u00e4hendas sisuliselt siiski seda, et kultuurkapital on praegu asutus, kus rahavoog on v\u00e4ga kiires ja t\u00f5usvas joones \u00fclespoole liikunud. Kultuuriministeeriumis vastupidi see on kokkuhoiu\u00fclesandeid j\u00e4rgides allapoole liikunud.<\/p>\n
Kui v\u00f5tame kultuurkapitali muusika sihtkapitali rahavood, siis j\u00e4rgmisel aastal on neil jagada 3,9 miljonit eurot. See ei t\u00e4henda, et riik peaks lahendama ERSO palgamuresid l\u00e4bi kultuurkapitali. See on lihtsalt v\u00f5rdlus ja n\u00e4itlikustamine, et millised vahendid millises mahus on eri asutustes. Muidugi peame v\u00f5ib-olla strateegilisemalt vaatama \u00fcle need \u00fclesanded ka, mis on kultuuriministeeriumil, ja mida on headel aegadel enda kohustuseks v\u00f5etud ja milliseid kohustusi me t\u00e4na saame t\u00e4ita ja milliseid kohustusi v\u00f5ib ehk t\u00e4ita kultuurkapital.<\/p>\n
Kuidas te vastate ERSO peasponsori Iute grupi reedel v\u00e4lja k\u00e4idud pakkumisele, et nemad on valmis ERSO eelarvesse lisama erandkorras lisaks 100 000 eurot, kui riik leiab omalt poolt 400 000 eurot?<\/p>\n
Ma lugesin sellest ettepanekust meediast, sest ministeeriumisse seda j\u00f5udnud ei ole. Aga ma toon siin olukorra n\u00e4itlikustamiseks paralleeli, et meie v\u00e4ga k\u00f5rge tasemega Eesti festivaliorkestri, mida dirigeerib Paavo J\u00e4rvi, tegevuse eelarve on on 2026. aastast 400 000 eurot. ERSO palgafondi t\u00f5us 900 000 eurot oleks festivaliorkestri kahe aasta eelarve. 400 000 eurot on kultuurivaldkonnas juba v\u00e4ga suur summa, ja ERSO on viidanud, et palgat\u00f5usuks oleks riigilt vaja 900 000 eurot. Seda nad t\u00e4na k\u00fcsisid. See t\u00e4hendab ligi 20 protsenti t\u00f5usu olukorras, kus ERSO j\u00e4rgmise aasta eelarve on \u00fcle nelja miljoni.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida erarahast konkreetsemalt, siis riigikogus on \u00fcle antud eraraha fondi eeln\u00f5u, mis sai kokku lepitud koalitsioonileppes k\u00e4esoleva aasta suve alguses. Kus siis nii eraraha kaasamise fond kui ka spordiobjektide ehitamise fond luuakse l\u00e4bi kaughasartm\u00e4ngumaksu muudatuse. Need kaks fondi tekivad kultuurkapitali juurde. Sinna fondi l\u00e4bi hasardimaksumuudatuse raha laekudes, saab eraraha siis riigilt nii-\u00f6elda vastutoetuse m\u00f5nele MT\u00dc-le v\u00f5i siis m\u00f5nele sihtasutusele.<\/p>\n
See eeln\u00f5u on \u00fcle antud ja peaks rakenduma j\u00e4rgmise alguses. See on konkreetne samm, mida oleme teinud eraraha kaasamiseks.<\/p>\n
\u00c4kki me ikkagi peame j\u00f5udma ka sellise fundamentaalse k\u00fcsimuseni, et ehk on meil riiklikult rahastatavaid kultuuriinstitutsioone v\u00f5i ka hooneid liiga palju ehk siis liiga palju muuseume, teatreid, orkestreid ja nii edasi? Samas ehitame ju ka kultuurihooneid veel juurde, mida on vaja ka hakata hiljem \u00fclal pidama, sest ainult omatulust nad ju \u00e4ra ei majanda, nagu Eesti kunstimuuseumi juht Sirje Helme ja teatriliidu juht Gert Raudsep neljap\u00e4eval reporteritunnis r\u00e4\u00e4kisid. Ja organisatsioonid on juba maksimaalselt efektiivseks lihvitud, sealt koondada nii, et senised tegevused ei kannataks, ei ole nende s\u00f5nul v\u00f5imalik.<\/p>\n
See ongi v\u00e4ga \u00f5igustatud k\u00fcsimus, sest ka need hooned, mis on riiklikult t\u00e4htsate kultuuriobjektide nimekirjas, seavad uusi kohustusi. Jah, on ka see k\u00fcsimus, et kas me peame ehitama. Riigieelarve arutelude ajal j\u00f5udsime kokkuleppele, et riik ei ehita suuri hooneid juurde, siis kultuuris on see k\u00fcsimus minu meelest justkui eriti valus, sest kui vajame suuremaid ja uhkemaid ja uuemaid hooneid, siis kes neid sisustama hakkab. S\u00f5ltuvus riigieelarvest ka kindlasti suureneb.<\/p>\n
Kokkuhoidlikum aeg v\u00f5imaldab prioriteete seada, kui palju ja mida peame toetama. Riigi keeruline rahaline seis n\u00e4itab, et oleme v\u00f5tnud endale kohustusi, mille katmiseks ei ole t\u00e4na enam maksudest laekuvaid vahendeid. Peab hakkama valikuid tegema, aga see ei ole selline k\u00fcsimus, mille \u00fcle kultuuriminister \u00fcksi spekuleerima hakkab. Seda peab otsustama \u00fchiskond. Loomulikult on ka see k\u00fcsimus, et kas see lahendab k\u00f5ik Eesti kultuuri probleemid, kui me midagi \u00e4ra j\u00e4tame v\u00f5i kinni paneme.<\/p>\n
Teie ministrina saaksite ju diskussiooni t\u00f5statada ja \u00e4kki m\u00f5ne m\u00f5tte v\u00e4lja k\u00e4ia?<\/p>\n
Jah, kindlasti saan ja kindlasti tuleb seda teha.<\/p>\n