Ta on k\u00fclalislahkuse valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle k\u00fcmne aasta: alustas k\u00f6\u00f6gist, l\u00e4bis tee kokast sommeljeeni ning n\u00f5ustab t\u00e4na restorane ja osaleb kutsev\u00f5istlustel. Mida juua p\u00fchade ajal, kas veinireeglite j\u00e4rgimine on kohustuslik, miks on prosecco nii populaarne ja kas veini valimisel saab usaldada \u00e4ppe? Intervjuus MK-Estoniale r\u00e4\u00e4gib sommeljee Aleksei Pogrebnoi selle ameti telgitagustest, miks on suhtumine inimestesse selles t\u00f6\u00f6s olulisem kui reeglite tundmine ja kuidas muutuvad k\u00fclaliste eelistused.<\/p>\n
\u2013 Aleksei, millega sommeljee tegeleb?<\/p>\n
\u2013 Sommeljee soovitab jooke \u2013 ja mitte ainult veine \u2013 inimestele, kes soovivad saada naudingut sellest, mida nad joovad.<\/p>\n
\u2013 Kus Eestis selliseid spetsialiste koolitatakse? Ja kuidas Teie selle ametini j\u00f5udsite?<\/p>\n
\u2013 Eestis tegutseb Eesti Sommeljeede Erakool \u2013 \u00f5pe kestab seal umbes kaks ja pool aastat. Kuid kui soovid midagi saavutada, siis \u00f5ppimine ainult sellega ei piirdu, arendada tuleb end pidevalt.<\/p>\n
Mina tulin sellesse ametisse \u201ek\u00f6\u00f6gist\u201c. Olen s\u00fcndinud ja \u00fcles kasvanud P\u00e4rnus, \u00f5ppisin P\u00e4rnu kutsehariduskeskuses kokaks. Alustasin nagu paljud teisedki k\u00f5ige madalamalt astmelt \u2013 hommikus\u00f6\u00f6kidest, liikudes j\u00e4rk-j\u00e4rgult k\u00f5rgemale tasemele.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tasin P\u00e4daste m\u00f5isa hotellis, mis hiljuti suleti, seej\u00e4rel Fotografiskas, kus olin peakokk. Kokana t\u00f6\u00f6tasin kokku k\u00fcmme aastat ja n\u00fc\u00fcdseks olen juba viis aastat olnud sommeljee.<\/p>\n
\u2013 Miks otsustasite k\u00f6\u00f6gist lahkuda?<\/p>\n
\u2013 Kui ma veel kokana t\u00f6\u00f6tasin, oli meil traditsioon p\u00e4rast vahetuse l\u00f5ppu kusagil v\u00e4ljas k\u00e4ia ning kord pakkus kolleeg v\u00e4lja minna veinibaari. Mind intrigeeris tol hetkel v\u00e4ga see, kuidas inimesed jookidest r\u00e4\u00e4givad \u2013 ajaloost, geograafiast, erip\u00e4radest.<\/p>\n
J\u00e4rgmiseks oluliseks kogemuseks sai reis Barcelonasse. Seal tundsin ma s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, kuidas vein toiduga sobitub.<\/p>\n
Sommeljee t\u00f6\u00f6 on t\u00e4iesti teistsugune maailm: siin tuleb inimestega palju suhelda. K\u00f6\u00f6k on suletum keskkond, sommeljee on aga alati esiplaanil.<\/p>\n
\u2013 Kas sommeljee t\u00f6\u00f6 piirdub vaid restoraniga?<\/p>\n
\u2013 Ei, mitte ainult. Sommeljeesid on vaja ka ettev\u00f5tetes, mis tarnivad alkoholi. Lisaks kutsutakse sommeljeesid sageli veinis\u00f5pradele privaatseid degustatsioone l\u00e4bi viima.<\/p>\n
N\u00e4iteks alles hiljuti oli mul kolme Ameerika veini degusteerimine, mida on v\u00e4ga keeruline hankida. \u00dcks neist oli 2015. aasta Sine Qua Non.<\/p>\n
Sine Qua Noni toodab Californias Austriast p\u00e4rit immigrant Manfred Krankl. Inimesed ootavad 15\u201320 aastat, et saaksid v\u00f5imaluse tema veine proovida.<\/p>\n
\u2013 Kuidas Te oma oskusi t\u00e4na hoiate ja arendate?<\/p>\n
\u2013 \u00dcks asi on lugeda \u00f5pikuid. Hoopis teine aga s\u00f5ita kohapeale, n\u00e4ha k\u00f5ike oma silmaga ja \u00f5ppida praktika k\u00e4igus.<\/p>\n
Kokkadel on estoranide k\u00fclastused, degusteerimised, inspiratsiooni otsimine. Minul on umbes samamoodi.<\/p>\n
\u2013 Kas Te reisite palju?<\/p>\n
\u2013 Sommeljeena olen seni j\u00f5udnud k\u00e4ia Champagne\u2019is, Portos, s\u00f5itnud l\u00e4bi Austria p\u00f5hjast l\u00f5unasse, k\u00fclastanud Kataloonia piirkonda, kus toodetakse cavat.<\/p>\n
\u2013 Kas sellised reisid on alati isiklik algatus?<\/p>\n
\u2013 Kuidas kunagi. Kui osaleda v\u00f5istlustel, siis vahel organiseeritakse ja makstakse reisid kinni. Kuid sagedamini toimub see siiski oma kulul.<\/p>\n
N\u00e4iteks praegu plaanin puhkust Tenerifel \u2013 seal on v\u00e4ga huvitavad viinamarjaistandused, mis asuvad ainulaadsetel vulkaanilistel muldadel. Olen nende kohta palju lugenud ja n\u00fc\u00fcd tahaksin neid oma silmaga n\u00e4ha.<\/p>\n
\u2013 Kuidas Te tavaliselt p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d end v\u00e4lja l\u00fclitate?<\/p>\n
\u2013 Kui aus olla, siis tavap\u00e4rases m\u00f5ttes ma peaaegu ei puhkagi. Vahel viib m\u00f5tted mujale tennisem\u00e4ng. Muul ajal olen aga kogu aeg oma valdkonnaga h\u00f5ivatud: t\u00f6\u00f6tan Eestis, n\u00f5ustan v\u00e4lismaal \u2013 kontrollin veinikaarte.<\/p>\n
Majandus versus maitsed<\/p>\n
\u2013 Kas restoranis vastutate Teie sortimendi valiku eest? Millel teie valikud p\u00f5hinevad?<\/p>\n
\u2013 Mul on praegu v\u00e4ike veinikaart. \u00dcldiselt on neid kolme t\u00fc\u00fcpi: v\u00e4ikesed, keskmised, suured.<\/p>\n
K\u00f5ige keerulisem on t\u00f6\u00f6tada just v\u00e4ikese kaardiga, sest piiratud mahu juures tuleb k\u00f5igile meele j\u00e4rele olla.<\/p>\n
Restoranis tegeleb sommeljee k\u00f5igi jookide tellimise ja aruandlusega. Palju aega kulub tabelitele ja arvudele ning vaid v\u00e4ike osa on t\u00f6\u00f6 saalis, k\u00fclalistega.<\/p>\n
Nimekirjas peavad olema nii klassika kui ka trendikad positsioonid. Sellel tuleb silma peal hoida. K\u00fclalised on t\u00e4nap\u00e4eval sageli h\u00e4sti ette valmistatud ja kui midagi aktuaalset kaardist puudub, v\u00f5ivad nad seda m\u00e4rgata.<\/p>\n
\u2013 Millised joogid on praegu trendikad?<\/p>\n
\u2013 Taas on populaarsed Burgundia valged veinid. Samuti on moes v\u00e4iketootjate \u0161ampanjad. See huvi tekkis viis-kuus aastat tagasi ja praegu on see haripunktis.<\/p>\n
\u2013 Kas Teie t\u00f6\u00f6aja jooksul on k\u00fclaliste soovid muutunud?<\/p>\n
\u2013 K\u00fclaliste maitsed tavaliselt ei muutu. K\u00fcll aga muutub riigi majanduslik olukord: inimesed otsivad \u00fcha sagedamini odavamaid variante ja hakkavad kokku hoidma.<\/p>\n
Muidugi on k\u00fclalisi, kellele see korda ei l\u00e4he: nad v\u00f5ivad v\u00f5tta pudeli ka tuhande v\u00f5i poolteise tuhande euro eest. Kuid enamasti on inimesed muutunud hinna suhtes palju t\u00e4helepanelikumaks.<\/p>\n
\u2013 Kas Teie ametis on olulisem oskus v\u00f5i kaasas\u00fcndinud vaist?<\/p>\n
\u2013 K\u00f5ike on v\u00f5imalik \u00f5ppida, peamine on tahe. Ja kui seda pole, siis j\u00e4\u00e4b inimene keskmise taseme spetsialistiks: oskab r\u00e4\u00e4kida n\u00e4iteks Bordeaux\u2019st, kuid ei orienteeru Saksamaa, Austria v\u00f5i Itaalia veinides.<\/p>\n
Taibata ja v\u00f5ita<\/p>\n
\u2013 Olete Eesti meister ja p\u00e4rjatud ka Baltimaade parimaks, kuid t\u00e4navu j\u00e4ite teiseks. Kuidas tulemust hindate? Millest Teie arvates puudu j\u00e4i?<\/p>\n
\u2013 V\u00f5imalik, tegin kuskil v\u00e4ikeseid vigu: jaotasin punkte valesti v\u00f5i \u201cp\u00f5rusin\u201d degusteerimisel. \u00dcldiselt l\u00e4ks v\u00f5istlus h\u00e4sti, olen rahul.<\/p>\n
Tulevikus tahaksin minna Euroopa meistriv\u00f5istlustele. Eelmisel aastal tuli Euroopa meistriks Eesti sommeljee \u2013 minu s\u00f5ber Mikk Parre.<\/p>\n
\u2013 Kuidas sellised v\u00f5istlused v\u00e4lja n\u00e4evad?<\/p>\n
\u2013 \u00dcsna intensiivselt. Tavaliselt on poolfinaal ja finaal, suurtel v\u00f5istlustel aga ka veerandfinaal.<\/p>\n
Poolfinaalis istume lauda ja algab pimedegustatsioon. Tavaliselt on seal kaks punase veini n\u00e4idist, mida tuleb kirjalikult ja \u00fcksikasjalikult kirjeldada. Selleks antakse parimal juhul umbes 20 minutit.<\/p>\n
Vahel on kavas kange alkoholi pimedegustatsioon. Sel aastal olid v\u00f5istlusel n\u00e4iteks viski, rumm, d\u017einn ja muud joogid.<\/p>\n
Lisaks on teoooria test, mis koosneb 60\u2013100 k\u00fcsimusest. K\u00fcsitakse k\u00f5ige kohta: alates veinist ja viinast kuni Jaapani sake ja muude kategooriateni.<\/p>\n
\u2013 Kuidas valitakse v\u00e4lja finalistid?<\/p>\n
\u2013 Tavaliselt valitakse v\u00e4lja kolm-neli parimat. Sel aastal p\u00e4\u00e4ses finaali neli inimest. Seal on juba teine formaat \u2013 praktiline osa m\u00e4ngib palju olulisemat rolli.<\/p>\n
See v\u00f5ib olla dekanteerimine, aereerimine, vahuveini serveerimine. N\u00e4iteks tuleb kolme minuti jooksul vahuvein \u00f5igesti ette kanda.<\/p>\n
\u2013 Kuidas Te sellisteks katsumusteks valmistute?<\/p>\n
\u2013 V\u00e4ga t\u00e4htis on heade s\u00f5prade olemasolu, kes saavad aidata pimedegustatsioonidega ja suunata \u00f5igele teele. P\u00fc\u00fcan m\u00f5elda positiivselt ja h\u00e4\u00e4lestada end rahulikule lainele.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/aleksei_pogrebnoi_bottle_trykk-4-foto_ingrid_kukk-200x300.jpg\")
Tulevikust: praegu t\u00f6\u00f6tab Aleksei restoranis NOA Chef\u2019s Hall, unistades \u201etuua midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku meie v\u00e4ikesesse Eestisse\u201c ning v\u00f5imalik, et ta avab kunagi ka oma vinoteegi. Foto: Silvia Ingrid Kukk.
\nJoogikultuur<\/p>\n
\u2013 Kui tihti Te ise alkoholi tarbite? Kas Te t\u00f6\u00f6l sellest ei v\u00e4si?<\/p>\n
\u2013 T\u00f6\u00f6l s\u00fclitan ma k\u00f5ik v\u00e4lja. Aga kui r\u00e4\u00e4kida lihtsalt joomisest, siis seda juhtub harva.<\/p>\n
Kui kutsutakse haruldaste veinide degusteerimisele \u2013 jah, v\u00f5in endale klaasi lubada. Kuid \u00fcldiselt p\u00fc\u00fcan hoida re\u017eiimi ja m\u00f5istan, et alkoholiga ei tasu liialdada.<\/p>\n
\u2013 Kas alkohol on pigem kahjulik kui kasulik?<\/p>\n
\u2013 See on v\u00e4ga vaieldav k\u00fcsimus. Meditsiinilisest vaatepunktist on vein tervisele kahjulik. V\u00f5ib-olla on ka kasu, aga ma ei saa seda kinnitada, ma pole arst ja p\u00fc\u00fcan mitte arutleda teemadel, milles ma ekspert pole.<\/p>\n
\u2013 Kuidas prantslased end p\u00f5hja ei joo?<\/p>\n
\u2013 Nad jagavad tavaliselt pudeli viie-kuue inimese vahel, nii et \u00fche inimese kohta tuleb \u00fcsna v\u00e4ike kogus.<\/p>\n
\u2013 Kas Teie ametis on vaja osata inimesi tunnetada?<\/p>\n
\u2013 Meil on restoranis lounge-ala: inimesed tulevad, alustavad \u0161ampanjast, tellivad v\u00e4ikesed suupisted. Juba selles etapis on n\u00e4ha, millised nad on \u2013 kas avatumad v\u00f5i suletumad, kas tahavad v\u00f5tta pudeli v\u00f5i piirduvad pokaaliga.<\/p>\n
On neid, kes \u00fctlevad kohe: \u201eMa tahan just seda veini \u2013 ja ongi k\u00f5ik.\u201c Ja on neid, kes k\u00fcsivad n\u00f5u. Siis tekib mul valikuruumi. J\u00e4rk-j\u00e4rgult inimesed avanevad \u2013 siis saan pakkuda midagi, mis neile t\u00f5eliselt meeldib.<\/p>\n
\u2013 Kui kohustuslikud on reeglid \u2013 mida ja kuidas peab jooma?<\/p>\n
\u2013 Mina suhtun neisse \u00fcsna rahulikult. Kui inimene soovib n\u00e4iteks kallist \u0161ampanjat j\u00e4\u00e4ga v\u00f5i lahjendab veini veega \u2013 palun v\u00e4ga. Ma ei hakka teda \u00fcmber veenma.<\/p>\n
Sommeljee peab \u00fcldse inimestesse h\u00e4sti suhtuma. N\u00e4iteks kui inimene hoiab pokaali klaasiosast \u2013 kellegi jaoks v\u00f5ib see olla \u201ekohutav viga\u201c. Minu jaoks pole see kuritegu.<\/p>\n
\u2013 Reeglite j\u00e4rgi hoitakse klaasi jalast?<\/p>\n
\u2013 Jah, ja mitte niiv\u00f5rd sellep\u00e4rast, et me niimoodi veini soojendame \u2013 see pole kriitiline \u2013 pigem klaasile j\u00e4\u00e4vate s\u00f5rmej\u00e4lgede p\u00e4rast. Arvatakse, et see n\u00e4eb ebaesteetiline v\u00e4lja.<\/p>\n
\u2013 Kui r\u00e4\u00e4kida gastronoomilistest kooslustest \u2013 kui ranged need reeglid on?<\/p>\n
\u2013 On erandeid. N\u00e4iteks kerge punane vein, millel on v\u00e4hem tanniine, v\u00f5ib vabalt sobida kalaga \u2013 eriti kui roog on pigem Aasia stiilis.<\/p>\n
Lisaks sobib valge vein h\u00e4sti n\u00e4iteks pastaga. Pastaga sobib v\u00e4ga h\u00e4sti ka roosa vein.<\/p>\n
On kuivi punaseid veine, mis sobituvad suurep\u00e4raselt \u0161okolaadiga. \u00dcldiselt tuleb proovida. Rangeid reegleid pole.<\/p>\n
\u2013 Kas sake sobib ainult Aasia k\u00f6\u00f6giga?<\/p>\n
\u2013 Just hiljuti sain selle joogi ametliku sommeljee diplomi. Sake sobib Euroopa k\u00f6\u00f6giga isegi paremini kui Jaapani omaga. Sest selles on palju umamit, aminohappeid. Aga Euroopa k\u00f6\u00f6gis on seened, tomatid, kala \u2013 ja see k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tab koos h\u00e4sti. Sake on terve omaette maailm, mida v\u00f5ib pikalt avastada.<\/p>\n
Veinikaart: Eestist T\u0161iilini<\/p>\n
\u2013 Kas Eesti veinid suudavad v\u00e4lismaistega konkureerida?<\/p>\n
\u2013 Veinitegu meie riigis on \u00fcsna kallis l\u00f5bu.<\/p>\n
Konkureerida \u2013 vaevalt. Meil on k\u00fclm ja vihmane kliima. Seet\u00f5ttu kasvatatakse niinimetatud tehnilisi viinamarjasorte, mis on aretatud just selliste tingimuste jaoks \u2013 et need peaksid paremini vastu seenhaigustele ja k\u00fclmale. Sellest hoolimata v\u00f5ib \u00fchel aastal saak olla hea, teisel aastal aga suvi ilma p\u00e4ikeseta ning vein tuleb hapu nagu \u00e4\u00e4dikas ja see ei l\u00e4hegi paremaks.<\/p>\n
See on minu isiklik arvamus ja ma ei taha sellega kedagi solvata.<\/p>\n
\u2013 Miks laagerdunud veinid sageli rohkem maksavad? Ja millised veinid ajaga paremaks ei muutu?<\/p>\n
\u2013 Umbes 95% veinidest on m\u00f5eldud kohe v\u00f5i kahe aasta jooksul joomiseks. Vaid umbes 5% on sellised, mida on m\u00f5tet laagerdada.<\/p>\n
Ma ei \u00fctleks, et k\u00f5ik vanad v\u00f5i laagerdunud veinid on tingimata kallid. Jah, on tipptootjaid \u2013 n\u00e4iteks Roman\u00e9e-Conti, kus pudel v\u00f5ib maksta kuus-seitse tuhat eurot.<\/p>\n
Samas on mul n\u00e4iteks pakkuda hea 2000. aasta Rioja umbes 120 euro eest. V\u00f5i 1990. aasta Barolo ligikaudu 200 euroga. On selge, et see hind pole k\u00f5igile, kuid siiski on see m\u00e4rksa taskukohasem kui tuhat eurot pudeli eest.<\/p>\n
Palju s\u00f5ltub piirkonnast. N\u00e4iteks Champagne\u2019i provintsi veinid on sageli kallimad kui Burgundia omad. Burgundia on aga \u00fcks neist piirkondadest, kus maailma kalleimate veinide kontsentratsioon on eriti suur.<\/p>\n
\u2013 Mida v\u00f5ib \u00f6elda Uue Maailma veinide kohta?<\/p>\n
\u2013 Neil on oma austajad. Kuid sageli on need veinid kallimad transpordi t\u00f5ttu. Veini toomine USA-st on kulukas, seet\u00f5ttu on juurdehindlus suur.<\/p>\n
Meil on esindatud Austraalia ja Uus-Meremaa veinid, samuti T\u0161iili ja Argentina omad \u2013 nende toomine on odavam ja logistika lihtsam.<\/p>\n
Austraalia ja Uus-Meremaaga on hea see, et minu teada tuuakse veine Hollandi kaudu suurtes konteinerites ja hind kujuneb tunduvalt madalamaks. USA-ga on k\u00f5ik keerulisem \u2013 seal on palju miljon\u00e4re ja suurem osa veinist j\u00e4\u00e4b lihtsalt riigi sisse, see juuakse sealsamas \u00e4ra.<\/p>\n
Kuid \u00fcldiselt armastavad inimesed klassikat. Uus-Meremaa Sauvignon Blanc, Argentiina Malbec, T\u0161iili Carmen\u00e8re \u2013 need on positsioonid, mida ostetakse alati. Seevastu Austraalia Shiraz l\u00e4heb Eestis kaubaks vaevalisemalt.<\/p>\n
\u00d5ige serveerimise kunst<\/p>\n
\u2013 Miks prosecco nii populaarne on?<\/p>\n
\u2013 See on k\u00e4ttesaadavam. Kvaliteetne viinamari, lisaks ei pea seda veini laagerdama 15 kuud nagu \u0161ampanjat.<\/p>\n
\u2013 Kas head veinid v\u00f5ivad olla odavad \u2013 tinglikult alla 10 euro?<\/p>\n
\u2013 V\u00f5ivad k\u00fcll. Parem on k\u00fclastada spetsialiseeritud poode, mitte tavalisi supermarketeid: seal on alati keegi, kes oskab soovitada, mida valida.<\/p>\n
Lisaks tasub lugeda arvustusi. On olemas h\u00e4id \u00e4ppe \u2013 n\u00e4iteks Vivino: saab skaneerida pudelit ja vaadata kommentaare. Inimesed proovivad, jagavad muljeid, kuid muidugi on maitsed erinevad \u2013 hindeid antakse \u00fchest viie t\u00e4rnini. Kui on palju positiivset tagasisidet, tasub kindlasti proovida.<\/p>\n
Eksperimenteerida tuleb kindlasti.<\/p>\n
\u2013 Kas pakivein on tabu?<\/p>\n
\u2013 Ei, on inimesi, kes neid armastavad. Need veinid on sisuliselt masstoodang, need on tehtud v\u00e4hem kvaliteetsest viinamarjast.<\/p>\n
\u2013 Kuidas s\u00e4ilitada avatud veini?<\/p>\n
\u2013 Parem on see kohe \u00e4ra juua. Kuid on olemas vaakumpumbad, mis ei maksa v\u00e4ga palju, kuskil 7\u20138 euro ringis. Nende abil saab \u00f5hu v\u00e4lja pumbata ja hoida veini k\u00fclmikus kuni 6\u20137 p\u00e4eva.<\/p>\n
Vahuveinide jaoks on olemas spetsiaalsed korgid. Ja isegi terved s\u00fcsteemid, mis lisavad pudelisse s\u00fcsihappegaasi. Kuid see on juba v\u00e4ga kallis \u2013 edasij\u00f5udnutele.<\/p>\n
\u2013 Kas dekanter on tingimata vajalik?<\/p>\n
\u2013 Kui kasutada seda vaasina, siis v\u00f5ib (naerab). Dekanter aitab meil veini paremast k\u00fcljest avada. Sest hapnik on veinile \u00fchtaegu nii s\u00f5ber kui ka vaenlane.<\/p>\n
L\u00fchikese aja jooksul (umbes neli tundi) hapnik, mis veini k\u00fcllastab, avab selle. Kuid kui hapnik m\u00f5jub kauem, kaotab vein oma aroomi, marjasuse ja nii edasi.<\/p>\n
\u2013 Kas veini temperatuur on serveerimisel oluline?<\/p>\n
\u2013 Jah. Kergemaid punaseid veine serveerin temperatuuril 16\u201318 kraadi. Valgetega on veidi keerulisem: enamik k\u00fclalisi eelistab neid h\u00e4sti jahutatult \u2013 umbes 6\u20138 kraadi. Kuid n\u00e4iteks valget Burgundiat on parem serveerida soojemana \u2013 10\u201312 kraadi juures. Siis avaneb vein paremini ja muutub t\u00e4idlasemaks.<\/p>\n
T\u00e4htsust omab ka klaas. Laiad Burgundia pokaalid, mis laual efektsed v\u00e4lja n\u00e4evad, ei sobi k\u00f5igile veinidele, vaid teatud sortidele \u2013 n\u00e4iteks chardonnay, pinot noir, barolo ja nebbiolo viinamarjast tehtud veinid.<\/p>\n
\u2013 Kui r\u00e4\u00e4kida kangest alkoholist \u2013 n\u00e4iteks viskist: kumb on teile s\u00fcdamel\u00e4hedasem, kas \u0160oti v\u00f5i Ameerika stiil?<\/p>\n
\u2013 Minu jaoks on viski salap\u00e4rane maailm, mida ma tasapisi avastan. \u0160oti viski on suitsusem, v\u00f5ib nii \u00f6elda. Seda kuivatatakse tavaliselt turbal ja t\u00e4nu sellele tekib tugev suitsune iseloom.<\/p>\n
Ameerika oma on t\u00e4iesti teistsugune. Seda laagerdatakse teistes vaatides \u2013 kasutatakse Ameerika tamme, mis annab maitsele parkainet, t\u00e4idlust ja vaniljese alatooni.<\/p>\n
Seejuures on burboon ja viski erinevad asjad. Burbooni tehakse maisi baasil, viskit aga odralinnaste baasil. Sageli \u00f6eldakse, et Jim Beam on viski, kuid ametliku klassifikatsiooni j\u00e4rgi on see burboon.<\/p>\n
\u201eK\u00f5ik s\u00f5ltub tujust\u201c<\/p>\n
\u2013 Milliseid alkohoolseid jooke meie riigis eelistatakse?<\/p>\n
\u2013 Armastatakse v\u00e4ga \u0161ampanjat ja veini. On vana kooli inimesi, kes eelistavad viina. Keegi valib kanged joogid \u2013 viski, konjak.<\/p>\n
V\u00e4ga populaarne on d\u017einn. Eestis on kange alkoholi \u2013 d\u017einni, viina \u2013 tootmine heal j\u00e4rjel. Tehakse isegi oma rummi.<\/p>\n
\u2013 Kuidas on aga lood viinaga: kas sellel on \u00fcldse maitses erinevusi?<\/p>\n
\u2013 Muidugi. Viina tehakse erinevast toorainest: linnastest, kartulist, viinamarjadest, isegi maisist \u2013 iga\u00fcks annab oma maitse.<\/p>\n
Suurt rolli m\u00e4ngib filtreerimine. Vesi on v\u00e4ga suure t\u00e4htsusega. Eesti vesi on mineraalsem, karedam. Norra vesi on aga n\u00e4iteks palju pehmem, \u201eelegantsem\u201c, v\u00e4iksema mineraalisisaldusega.<\/p>\n
\u2013 Kuidas suhtute magusatesse veinidesse?<\/p>\n
\u2013 Magusaid veine eelistab pigem vanem p\u00f5lvkond, kes neid armastab. Kui r\u00e4\u00e4kida magusatest veinidest \u00fcldiselt, siis magustoidu k\u00f5rvale ma neid armastan \u2013 sellises koosluses on see t\u00f5esti meeldiv.<\/p>\n
\u2013 Kas Teil on lemmikjooke?<\/p>\n
\u2013 K\u00f5ik s\u00f5ltub tujust. Armastan vahuveine: \u0161ampanjat, cavat. Proseccot joon harva. Armastan nii valget kui ka punast veini.<\/p>\n
\u201e\u0160ampanjat juuakse hommikuti\u2026\u201c<\/p>\n
\u2013 Hispaania cava, Itaalia prosecco, Prantsuse cr\u00e9mant \u2013 k\u00f5ik on vahuveinid, kuid milles seisneb erinevus?<\/p>\n
\u2013 Kuidas tehakse proseccot: esmalt saadakse baasvein, siis saadetakse see suurde, r\u00f5hku kannatavasse mahutisse. Sinna lisatakse suhkur ja p\u00e4rm, algab teine fermentatsioon. Seej\u00e4rel vein filtreeritakse kiiresti ja villitakse pudelitesse.<\/p>\n
Cava, \u0161ampanja ja cr\u00e9mant\u2019i puhul k\u00e4ivad asjad teisiti. \u0160ampanja on eranditult Champagne\u2019i piirkonnast p\u00e4rit vahuvein. Cr\u00e9mant\u2019e ei toodeta Champagne\u2019is, vaid teistes Prantsusmaa piirkondades \u2013 Burgundias, Juras, Loire\u2019i orus, Bordeaux\u2019s ja mujal. N\u00e4iteks Cr\u00e9mant de Limoux on \u00fcks ajalooliselt t\u00e4htsamaid cr\u00e9mant\u2019e.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5te on selline: viinamarjad korjatakse, valmistatakse baasvein, siis villitakse see pudelitesse. Pudelisse lisatakse suhkur ja p\u00e4rm ning korgitakse kinni. Fermentatsioon toimub juba pudelis ning see kestab umbes kolm-neli n\u00e4dalat. Selle aja jooksul eraldab p\u00e4rm s\u00fcsihappegaasi ja see integreerub j\u00e4rk-j\u00e4rgult veini. Seej\u00e4rel algab laagerdumine p\u00e4rmisettel. Surnud p\u00e4rmirakud annavad oma maitsed \u2013 brioche\u2019i, suitsususe, v\u00e4rskete k\u00fcpsetiste noodid\u2026<\/p>\n
Seej\u00e4rel toimub filtreerimine: pudelikael k\u00fclmutatakse; pudel avatakse ja sinna kogunenud p\u00e4rmisettega v\u00e4ike k\u00fclmunud \u201ckork\u201d lendab v\u00e4lja. Seej\u00e4rel korgitakse pudel uuesti. Tulemuseks on umbes 300 grammi kadu. See on lihtsalt kallim protsess.<\/p>\n
\u2013 R\u00e4\u00e4kides ootamatutest kooslustest: ma tean, et prosecco k\u00f5rvale soovitatakse sageli redist ja v\u00f5id\u2026<\/p>\n
\u2013 See on klassikaline kombinatsioon. Prosecco on \u00fcsna magus ja see t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti redise teravusega. Happesus aga l\u00f5ikab l\u00e4bi v\u00f5i rasvasuse \u2013 ja tulemus on v\u00e4ga harmooniline.<\/p>\n
Selliseid kooslusi on palju. N\u00e4iteks cr\u00e8me br\u00fbl\u00e9e ja sauternes (Prantsuse valge dessertvein Bordeaux\u2019 piirkonnast \u2013 toim.) on suurep\u00e4rane paar. Sauvignon blanc ja kitsejuust samuti. Tasub eksperimenteerida ja proovida.<\/p>\n
\u2013 Ees on p\u00fchad, mida soovitaksite valida uusaastalauale?<\/p>\n
\u2013 K\u00f5ik s\u00f5ltub eelarvest. Soovitaksin v\u00f5tta \u0161ampanjat ja seda nautida. Kui eelarve ei v\u00f5imalda, on suurep\u00e4rased alternatiivid \u2013 cava, prosecco, cr\u00e9mant.<\/p>\n
Neile, kes eelistavad alkoholivabu variante, leidub h\u00e4id alkoholivabu vahuveine ja isegi mulliteesid, mis on praegu \u00fcsna populaarsed.<\/p>\n
\u2013 Miks lisatakse veinile sulfiteid?<\/p>\n
\u2013 Et vein ei j\u00e4tkaks kontrollimatut arengut. Ilma sulfititeta k\u00e4\u00e4riks vein edasi ja l\u00e4heks riknema. Sulfitite normid on m\u00e4\u00e4ratud Euroopa Liidu poolt.<\/p>\n
Vahuveinides on sulfiteid tavaliselt rohkem kui valgetes v\u00f5i punastes veinides. Punases veinis on neid k\u00f5ige v\u00e4hem, sest seal on looduslikud sulfitid \u2013 need sisalduvad viinamarja kestas ja seemnetes.<\/p>\n
Ja kui v\u00f5rrelda tavalise toiduga, siis toiduainetes, mida me iga p\u00e4ev s\u00f6\u00f6me, on sulfiteid sageli isegi rohkem. N\u00e4iteks kui v\u00f5tta kuivatatud puuviljad ja vein, siis kuivatatud puuviljades v\u00f5ib olla 20\u201330 korda rohkem sulfiteid kui veinis. \u0160okolaad, m\u00f5ned puuviljad \u2013 k\u00f5ik need on samuti sulfiti allikad.<\/p>\n
\u2013 Kas Teil on \u00f5nnestunud proovida eriti kallist veini v\u00f5i konjakit?<\/p>\n
\u2013 K\u00f5ige kallim vein, mida olen proovinud, on punane Burgundia vein La Grande Rue Vosne-Roman\u00e9e k\u00fclast \u2013 1500 eurot pudel. Suurep\u00e4rane vein.<\/p>\n
\u2013 Millest unistate professionaalses plaanis?<\/p>\n
\u2013 T\u00f5en\u00e4oliselt on minu suurim unistus olla hea sommeljee. Tahaks tuua midagi v\u00e4\u00e4rtuslikku meie v\u00e4ikesesse Eestisse \u2013 et siin oleks rohkem t\u00f5eliselt kvaliteetseid veine ja muid jooke. V\u00f5imalik, et kunagi avan oma vinoteegi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ta on k\u00fclalislahkuse valdkonnas t\u00f6\u00f6tanud \u00fcle k\u00fcmne aasta: alustas k\u00f6\u00f6gist, l\u00e4bis tee kokast sommeljeeni ning n\u00f5ustab t\u00e4na restorane…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74919,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[37872,1403,131,130,37,33,35,34,36,15799,22516,7981,7985],"class_list":{"0":"post-74918","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aleksei-pogrebnoi","9":"tag-alkohol","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-joogid","18":"tag-sampanja","19":"tag-sommeljee","20":"tag-vein"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115810059126987356","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74918","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74918"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74918\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74919"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74918"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74918"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74918"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}