{"id":74963,"date":"2025-12-30T20:31:11","date_gmt":"2025-12-30T20:31:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74963\/"},"modified":"2025-12-30T20:31:11","modified_gmt":"2025-12-30T20:31:11","slug":"karis-kui-valispoliitika-on-karemeelne-peab-keegi-andma-pidurit-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/74963\/","title":{"rendered":"Karis: kui v\u00e4lispoliitika on k\u00e4remeelne, peab keegi andma pidurit | Eesti"},"content":{"rendered":"

H\u00e4rra president, me oleme Tallinna laululaval. Milline on teie esimene m\u00e4lestus siit?<\/p>\n

Mu esimene m\u00e4lestus ei olegi siit laululavalt, vaid hoopis Tartust. Ma elasin Tartus Narva m\u00e4e all ja \u00fcleval on teatavasti esimese laulupeo toimumispaik. Kui laulupeod veel Tartus olid, l\u00e4ks rongk\u00e4ik sealt \u00fclevalt alla ja mina vaatasin akna pealt, kuidas see m\u00f6\u00f6da l\u00e4ks. Sellest lavast on mul esimene m\u00e4lestus kahek\u00fcmnendates eluaastates, kui tulin siia laulukaare alla laulma. Mul oli katseid ka varem, kooli ajal oli poistekoor, aga see ei p\u00e4\u00e4senud toona laululavale. Nii et ma pidin ootama hea mituk\u00fcmmend aastat, enne kui sellise kooriga nagu Akadeemiline Emaj\u00f5gi siia kaare alla proovi sattusin. Ma k\u00e4isin k\u00fcll proovis v\u00e4he, aga kadaliku l\u00e4bisin ja siin laulukaare all sai lauldud.<\/p>\n

Ja kui te l\u00f5puks siia saite, kas see oli uhke tunne, on see \u00fchele eestlasele oluline?<\/p>\n

Ikka, ma arvan, et see on v\u00e4ga-v\u00e4ga hea tunne. 1990-ndate aastate alguses oli vahepeal ju tunne, et laulupidu kaob \u00fcldse \u00e4ra, et seda polegi nagu vaja. Aga n\u00fc\u00fcd n\u00e4ete, on vastupidi: k\u00f5ik ei mahu j\u00e4lle koori ega siia laulukaare alla \u00e4ra. Nii et on \u00fcks uus mure: kuidas seda pidu korraldada nii, et k\u00f5ik saaksid osa.<\/p>\n

H\u00e4rra president, eelmisel aastal oli t\u00f5esti \u00fcks hetki, kus oli tunda seda \u00fchtsust, \u00f5lg-\u00f5la tunnet, laulupeo ajal, aga isegi siis mindi t\u00fclli piletite p\u00e4rast. Miks nii palju kakeldakse?<\/p>\n

Raske \u00f6elda, miks kakeldakse, aga see tunne, mis siin laulupeol oli, see oli kindlasti v\u00e4gev. Ma \u00fctlesin ka oma intervjuudes, et see v\u00f5iks ju edasi kanduda ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud aastasse. Aga no paraku see nii ei l\u00e4he. Ma ei tea, kas me oleme selline rahvas, et p\u00fc\u00fcame ikka otsida neid h\u00e4dasid ja vigasid. Aga see piletite p\u00e4rast kaklemine \u2013 vaatame seda ka positiivselt, sellep\u00e4rast et laulupeod on elus, laulupeod on alles ja siia tahetakse tulla laulma, tantsima ja vaatama. Nii et vaatame seda k\u00f5ike r\u00f5\u00f5msama poole pealt, et on midagi, mille \u00fcle r\u00f5\u00f5mu tunda. K\u00fcll siis j\u00e4rgmine kord saab laulukaare alla v\u00f5i siis siia kuulama.<\/p>\n

Teine hetk, kui rahvas oli v\u00e4ga \u00fchtne, oli siis, kui hakati koguma allkirju toiduainete k\u00e4ibemaksu langetamiseks. Pea 100 000 inimest andis allkirja, see on k\u00f5igi aegade rekord. Mida peaks parlament selle petitsiooniga tegema?<\/p>\n

See on n\u00fc\u00fcd parlamendi otsustada muidugi, mis ta teeb. Eks maksudega on tihti see lugu, et v\u00f5id k\u00fcsida rahva k\u00e4est, aga ma ei tea v\u00e4ga palju inimesi, kes \u00fctleksid, et neile meeldivad maksut\u00f5usud. \u00dchest k\u00fcljest on see paratamatu. Mis v\u00f5ib-olla on problemaatiline, on see, et kui korra t\u00f5stame, siis muudame. Selline h\u00fcplev stiil tekitab ebakindlust inimestes ja ettev\u00f5tetes, kes tahavad kaugemale ette vaadata. Kui midagi teeme \u2013 olgu see kasv\u00f5i ebameeldiv, olgu see kasv\u00f5i maksut\u00f5us \u2013, siis p\u00fc\u00fcdkem j\u00e4\u00e4da selle juurde, olles eelnevalt l\u00e4bi m\u00f5elnud, mis need maksut\u00f5usud t\u00e4hendavad. \u00dcksikuna vaadates v\u00f5ib iga seadus tunduda tore, aga see tuleb panna tervikusse ja koosk\u00f5lla teiste seadustega, mis parajasti tegemisel on. Allkirjad on parlamenti \u00fcle antud, aga on nii nagu on.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

T\u00f5nis M\u00e4gi \u00fctleb, et ta ei ela pensionist \u00e4ra. Estonia baleriinid kurdavad, et kuu l\u00f5pus pole perele toiduraha. \u00dcksikvanematest ma ei hakka isegi r\u00e4\u00e4kima. Kas teie usute, et see k\u00f5ige s\u00fcgavam p\u00f5hi on n\u00fc\u00fcd juba m\u00f6\u00f6das?<\/p>\n

Me k\u00f5ik ju loodame, eriti aasta l\u00f5pus, et j\u00e4rgmine aasta on parem. Me oleme kuidagi selle aasta vastu pidanud. Ei tohiks ju nii olla, et me peame aastast aastasse lihtsalt vastu pidama. Me tahaksime ikkagi, et elu l\u00e4heks paremaks. Ma k\u00e4isin hiljuti ka \u00fches p\u00e4\u00e4stekomandos. Ka seal nad t\u00f6\u00f6tavad kahe koha peal, p\u00e4\u00e4stekomandos ja kiirabis, mis ei ole ju \u00e4raelamiseks normaalne. Aga inimesed v\u00e4ga ei vingu, kuigi siin j\u00e4i vahepeal k\u00f5lama, et me vingume ennast vaeseks. See nii ei ole. Inimesed on lihtsalt mures oma oleviku ja tuleviku p\u00e4rast. Sellest tuleb aru saada ja v\u00f5ib-olla peaks ka valitsus p\u00f6\u00f6rama pilgud rohkem sissepoole ning p\u00fc\u00fcdma aru saada nendest muredest, mis inimestel on. Need on erinevad. See, kui meil keskmised n\u00e4itajad t\u00f5usevad ja kuskil on majanduses nokk \u00fcleval, ei t\u00e4henda, et k\u00f5igil on h\u00e4sti. M\u00f5nedel l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, aga m\u00f5nedel on l\u00e4inud isegi halvemini.<\/p>\n

Kas poliitikud, poliitiline eliit on rahvast v\u00f5\u00f5randunud, saavad nad aru, mis on meie p\u00e4ris mured?<\/p>\n

Ma arvan, et \u00fcht-teist ju ikka saavad, eks nad kohtuvad pidevalt valijatega, see on ju \u00fcks nende kohustus. Aga kui me vaatame statistikat, mis meile n\u00e4idatakse, siis n\u00e4eme, et inimesed on tegelikult \u00fchiskonnast v\u00f5\u00f5randunud. Nad ei v\u00f5ta enam seda, mida valitsus teeb ja kuidas riik toimetab, enam enda omaks. See on eriti tunda venekeelsete elanike osas, kus see joon l\u00e4heb ikka v\u00e4ga kiiresti allapoole. On k\u00fcll \u00fcksikuid t\u00f5use, aga \u00fcldjuhul see ei ole hea n\u00e4itaja. Kui inimesed ei pea riiki enam omaks, vaid kellegi teise omaks, siis on see t\u00f5sine ohum\u00e4rk, millega valitsuse liikmed peavad tegelema.<\/p>\n

Milline on poliitikute roll selles, et me oleme justkui jagatud kaevikutesse \u00fchiskonnana?<\/p>\n

See on m\u00f5nes m\u00f5ttes aja m\u00e4rk, see ei ole ju ainult meil niimoodi. Me n\u00e4eme, kuidas see polariseerumine on toimunud Euroopas ja v\u00f5ib-olla isegi maailmas tervikuna. V\u00f5ib-olla v\u00e4hem nendes riikides, kes on hakanud kiiremini arenema. Aga vanades Euroopa riikides on k\u00fcll n\u00e4ha, et ollakse m\u00f5nes m\u00f5ttes kaevikutes ja oodatakse midagi, mis meid sealt v\u00e4lja tooks. Me oleme k\u00fcll osa Euroopa suurmajandusest, aga me ei ole suutnud oma suurust k\u00f5ige paremini v\u00e4lja n\u00e4idata, et see paistaks ka eemalt ja et meid v\u00f5etaks ka teisel pool ookeani v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse partnerina.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Poliitikud vist sealt kaevikutest meid v\u00e4lja ei taha t\u00f5mmata, v\u00e4hemalt mulle tundub nii.<\/p>\n

Raske \u00f6elda, poliitikuid on ju erinevaid. T\u00e4nap\u00e4eval ongi poliitikutest natuke raske aru saada, sest v\u00e4line k\u00fclg on muutunud t\u00e4htsamaks kui sisu \u2013 see, kuidas asjad n\u00e4ivad. T\u00e4htsam on olla Tiktokis, kui v\u00f5ib-olla tegeleda sisuliste k\u00fcsimustega. J\u00e4lle \u00fcks ajam\u00e4rk \u2013 ega seda niisama ei oleks, kui rahvas sellega ei lepiks. Aga ma eeldaks ikkagi seda, et selle Tiktoki taga on ka sisuline tegevus ja aidatakse sealt kaevikutest v\u00e4lja. Ma ei taha \u00f6elda, et poliitikud on inimesed sinna kaevikutesse ajanud. Eks me k\u00f5ik ole ju inimesed ja ise valime neid, kes meie eest otsuseid peaksid tegema.<\/p>\n

Miks peaks rahvas \u00fcldse poliitikuid usaldama, kui m\u00f5elda, millise triangli nad Tallinnas suvel korraldasid v\u00f5i et praegu juhib meie pealinna \u00fcks erakond, mis on kaks korda kriminaalkorras karistatud ja teisel on kuriteo kahtlustus?<\/p>\n

Inimestel on omadus ikkagi loota ja uskuda, et j\u00e4rgmine kord l\u00e4heb k\u00f5ik paremini. Me unustame v\u00e4ga kiiresti selle, mis meile on lubatud ja ei ole t\u00e4idetud. Aga poliitikud on ju need, kes \u2013 meeldigu nad meile v\u00f5i mitte \u2013 teevad l\u00f5puks need otsused, mis meie elu peaks edasi viima. Lisaks sellele, et me ise oleme tublid kodanikud ja teeme oma t\u00f6\u00f6d parimal v\u00f5imalikul viisil. Poliitikuid v\u00f5ib mitte armastada, aga ilma nendeta ju ei saa. T\u00e4htis on, et me ei v\u00f5\u00f5randuks sellest nii palju, et meil on juba \u00fcksk\u00f5ik, kes meid valitsevad. Siis on k\u00fcll kuri karjas, kui parlamendi liikmed ei ole enam k\u00f5ige parem l\u00e4bil\u00f5ige meie \u00fchiskonnast.<\/p>\n

Millises v\u00e4\u00e4rtusruumis teie elate? Ja ma igaks juhuks tuletan meelde, et te vastate siiski presidendi, mitte isa ja vanaisana.<\/p>\n

Meil k\u00f5igil on ju omad v\u00e4\u00e4rtused ja eks see, mida me nimetame v\u00e4\u00e4rtusruumiks, sellest koosnebki, mis on meie kui \u00fcksiku isiku v\u00e4\u00e4rtused. Nad ongi erinevad, nad ei saagi olla sarnased, sellep\u00e4rast see \u00fchiskond selline ongi. Nii nagu on looduslik mitmekesisus, on ka mitmekesisus inimeste vahel nende arusaamades. Sellega mitte ei tule leppida, vaid see on nii. Kui me tahame, et meil midagi oleks \u00fchist, siis tuleb selle nimel t\u00f6\u00f6d teha, leida see \u00fchisosa ja siis seda v\u00f5imendada.<\/p>\n

Enda v\u00e4\u00e4rtusruumi ei taha avada?<\/p>\n

Raske on seda avada, sellep\u00e4rast et ma arvan, et paljud, mis meil on inimestena \u2013 ka minul, kes ma olen \u00fcle 60 aasta vana \u2013 on ikkagi paljuski kodust kaasas. Need tulevad meie perekonnast, need tulevad meie kodudest, ka koolist. Hiljem on v\u00f5ib-olla v\u00e4ga raske seda muuta, sest see on lapsep\u00f5lvest nii palju kaasa antud. Seep\u00e4rast ma ikkagi r\u00e4\u00e4gin, et lastetuba on v\u00e4ga t\u00e4htis. Ma saan ka aru, et samal ajal on peresid ja lapsi, kellel seda lastetuba ei ole, nad lihtsalt on lastekodudes v\u00f5i elavad n\u00e4iteks \u00fcksikvanema juures. Sealt tulebki see erinevus, et me olemegi erinevate arusaamadega ja nii peabki olema.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ma ei taha minna selle v\u00e4\u00e4rtusruumi skandaali \u00fcksikasjadesse, aga ma astuks sealt sammu edasi. Miks ei v\u00f5iks Eestis olla lubatud surrogaatemadus?<\/p>\n

Me v\u00f5ime seadusi teha ja panna need v\u00e4gisi t\u00f6\u00f6le, aga kui see on \u00fchiskonnas l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata ja \u00fchiskond ei v\u00f5ta seda omaks, siis need seadused v\u00f5ivad ju olla, aga pinged \u00fchiskonda j\u00e4\u00e4vad. Ennem tuleks ikkagi need l\u00e4bi arutada, aru saada, mida inimesed m\u00f5tlevad, mida nad soovivad, kuidas nad sellest k\u00f5igest aru saavad ja siis on v\u00f5imalik minna seaduste kallale. On asju, mida ma arvan, et referendumiga ei ole v\u00f5imalik lahendada. Tuleb nendest teemadest lihtsalt r\u00e4\u00e4kida, sest \u00fchiskond ja maailm arenevad. See ongi selle v\u00f5ti.<\/p>\n

Aga mida peaksid n\u00e4iteks tegema naised, kellel ei ole emakat ja miks nad peavad praegu minema n\u00e4iteks Ukrainasse pommide alla, et saada surrogaadi abil endale laps?<\/p>\n

See ongi see k\u00fcsimus, mida tuleb arutada. Ma usun, et enamus noori inimesi soovib saada endale lapsi ja kui neid ei ole, siis on see m\u00f5nes m\u00f5ttes ikkagi traagiline ja otsitakse v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su. See t\u00e4hendab, et see teema tuleb ka Eestis avada, et ei peaks minema Ukrainasse v\u00f5i kuskile kaugemale seda tegema ja siis lapsi siia tooma. See on omaette k\u00fcsimus, et kui meil on keelatud ja seal kuskil riigis on lubatud, kas siis on meil lubatud. Avame selle teema. Ma arvan, et siin on eelk\u00f5ige emadel v\u00e4ga palju kaasa r\u00e4\u00e4kida, kes on selle l\u00e4bi elanud ja teavad, mis see t\u00e4hendab, kui sa soovid last saada, aga ei saa.<\/p>\n

Ja nemad ei julge televiisorisse r\u00e4\u00e4kima tulla, teades, mis j\u00e4rgneb.<\/p>\n

T\u00e4na ongi kahjuks niimoodi, et v\u00e4ga paljud ei julgegi r\u00e4\u00e4kida, mitte ainult emad. Me oleme j\u00f5udnud sellesse staadiumisse, kus inimesed hoiavad ennast v\u00e4gisi tagasi, on tekkinud enesetsensuur: ei julgeta r\u00e4\u00e4kida ega midagi arvata. Siis j\u00e4\u00e4vadki \u00fcksikud arvajad, kes ajakirjanduses prevaleerivad. Ma kirjutasin kunagi ise, kui ma rektor olin, et j\u00e4\u00e4vad peale ainult nii-\u00f6elda “\u00f5iged” arvamused ja teistsuguseid arvamusi ei taluta. Ainuke, mis siin aitab, on see julgus k\u00e4tte v\u00f5tta ja oma arvamust avaldada, sest mina igal juhul toetan seda, et erinevad arvamused oleksid avalikult kuuldavad ja n\u00e4htavad.<\/p>\n

Kuidas me saame v\u00e4\u00e4rtusk\u00fcsimuste \u00fcle arutada, nii et me ei l\u00e4heks k\u00f5ik t\u00fclli?<\/p>\n

Aga v\u00f5ib-olla tulebki korra t\u00fclis \u00e4ra k\u00e4ia, et siis aru saada, et see t\u00fcli ei lahenda, ja tuleb hakata lahendusi otsima.<\/p>\n

H\u00e4rra Karis, ma v\u00f5tsin kaasa reaalkooli algklassi laste m\u00f5ned k\u00fcsimused teile ja ma n\u00fc\u00fcd k\u00fcsiksingi esimese. Mis oli teile selle aasta k\u00f5ige raskem asi?<\/p>\n

Raskeid hetki on selles ametis ju palju. Teinekord on k\u00f5ige raskem see, kui koheldakse natuke eba\u00f5iglaselt, kui inimesed v\u00f5tavad s\u00f5na, kes ei tea olukordade tausta, ja see tekitab isegi n\u00f5utust ja n\u00f6rdimust. Need hetked on, ma arvan, k\u00f5ige raskemad. Teine keeruline olukord on alati see, kui sa n\u00e4ed, et on v\u00f5imalik asju teistmoodi teha, aga k\u00e4ed on l\u00fchikesed \u2013 see amet ei v\u00f5imalda olla nii-\u00f6elda tegutseja, vaid sinu k\u00f5ige suurem s\u00f5na ongi seesama s\u00f5na. Neid hetki on, aga alati tuleb otsida aastas \u00fcles need r\u00f5\u00f5msad hetked. Need aitavad nendest rasketest hetkedest \u00fcle saada.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Te ilmselt saate aru, kuhu poole ma oma k\u00fcsimustega liigun. Televaataja ei andestaks, kui ma ei k\u00fcsiks. Miks te m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi tegite postituse \u2013 ma tsiteerin \u2013 “Olen \u00fcht\u00e4kki saanud t\u00e4iskasvanuks, ma ei talu enam teatud asju, mitte sellep\u00e4rast, et ma oleksin ennast t\u00e4is, vaid lihtsalt sellep\u00e4rast, et ma olen j\u00f5udnud oma elus sinna, kus ma ei taha raisata rohkem aega selle peale, mis mind \u00e4rritab v\u00f5i teeb haiget. Ma ei talu enam rumalate poolt esitatud liigseid n\u00f5udmisi, kadunud on soov olla meele j\u00e4rele neile, kellele ma ei meeldi. Ja pole p\u00f5hjust naeratada neile, kes ei soovi mulle naeratada.” Mis oli selle postituse tagamaa?<\/p>\n

See oli nagu seal juures oli \u00fcks v\u00e4ike poiss, kes p\u00fc\u00fcdis v\u00f5revoodist v\u00e4lja saada \u2013 eks ta sellest ajendatud oli. See oli minu privaatpostitus, mitte presidendi postitus. See oli laenatud m\u00f5te, mis oli natuke modifitseeritud ja millele on omistatud mitu autorit, aga see kuidagi l\u00e4ks selle pildiga kokku ja sealt see lause tuli. Seal on t\u00f5etera sees muidugi. Ma arvan, et iga\u00fcks m\u00f5tleb korra sellele, kuidas see temaga seostub v\u00f5i kas asjad on nii, nagu seal kirjas olid.<\/p>\n

Mina m\u00f5tlesin ka, et aasta jooksul p\u00e4ris mitu hetke on olnud, et oleks tahtnud sellist postitust teha, aga ei tihanud. Ma arvan, tuhanded televaatajad m\u00f5tlevad samamoodi. Miks te ikkagi selle tegite?<\/p>\n

V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast tegingi, et inimesed ei tihanud, aga tahaksid seda postitada.<\/p>\n

Kas see oli seotud Kasahstani visiidiga?<\/p>\n

Kindlasti see ei olnud p\u00e4evakajaline s\u00fcndmus. Kasahstani visiit on kuidagi \u00fcles paisutatud, nagu seal oleks midagi taolist, mida me lehest loeme. Vaat see ongi hetk, kus sa oled natuke n\u00f6rdinud v\u00f5i n\u00f5utu, et miks selline asi kirjutatakse. President peab oma k\u00f5nesid t\u00e4pselt sellisena, kui president arvab, et see k\u00f5ne on m\u00f5istlik teha. N\u00fcanss oli toona see, et v\u00e4lisministeeriumist j\u00e4eti kaks erinevat signaali, aga kohapealne suursaadik ilmselt tundis olukorda k\u00f5ige paremini ja seet\u00f5ttu saigi see \u00fcmber s\u00f5nastatud \u00fclikooli jaoks, nii nagu ma pidasin sel hetkel oluliseks.<\/p>\n

Ei saa minna igale poole sama jutuga, et l\u00f6\u00f6me uksed lahti jalaga, r\u00e4\u00e4gime k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega oma laulud \u00e4ra ja siis vaatame, mis juhtub. Iga maa on erinev ja selleks, et sinna j\u00f5uda, nende inimesteni oma s\u00f5numiga, tuleb v\u00e4ga hoolikalt vaadata, kus ja millal midagi \u00f6elda. Kasahstanis oli see koht kohtumine president Tokajeviga, kus k\u00f5ik need teemad said 15 minuti asemel tegelikult tund aega r\u00e4\u00e4gitud ja need said ka deklaratsiooni. See ongi \u00fcks selle ameti erip\u00e4ra, et sa pead tunnetama auditooriumi ja m\u00f5tlema, kus mida \u00f6elda. See ei puuduta ainult Kasahstani, see puudutab ka teisi riike, kus ma olen k\u00e4inud, mis on meist kaugemal.<\/p>\n

Meile meeldib tihti suhelda nende riikidega, kes on meiega v\u00e4ga sarnased ja m\u00f5tlevad meiega \u00fchtemoodi. Aga m\u00f5tleme natuke kaugemale. Ka s\u00f5da Ukrainas saab \u00fchel hetkel l\u00e4bi ja loodame, et nii, nagu Ukraina seda soovib. Ja siis tuleb vaadata, kus me oleme: kas me oleme \u00fcksinda tuule k\u00e4es v\u00f5i meil on ka s\u00f5pru kaugemates maades, eriti piirkondades, mis arenevad v\u00e4ga kiiresti. Sealsamas Kasahstanis k\u00e4is ju ka v\u00e4hem kui kuu aega enne president Stubb Soomest samade s\u00f5numitega, sama tulemusega, aga kajastus oli natukene erinev.<\/p>\n

Aga mis teil seal k\u00f5nes oli, mis te maha t\u00f5mbasite?<\/p>\n

Seda on raske \u00f6elda, sest ma t\u00f5mban igal pool maha.<\/p>\n

Kas Venemaa ja Ukraina olid sees?<\/p>\n

Ei, no kindlasti olid sees. K\u00fcsimus on s\u00f5nastuse viisis, kuidas seda esitada. Ma pean kuulama, mida inimesed, kes tunnevad maastikku paremini, mulle soovitavad. Mulle soovitatakse, mitte ei anta k\u00e4sulauda. Ma olen k\u00f5ik k\u00f5ned tegelikult \u00fcmber teinud enam-v\u00e4hem vahetult enne, vaadates, mis olukord on. Maha v\u00f5tnud, juurde pannud, ka muide k\u00f5ne ajal. See on see tunnetus, mis tegelikult tuleb aastatega. Ma olen sadu ettekandeid pidanud \u00fcle maailma nii professori kui rektorina, ka riigikontrol\u00f6rina, ja see annab teatava kogemuse, kuidas \u00fches v\u00f5i teises olukorras k\u00e4ituda. Ma olen natuke n\u00f5utu nende s\u00f5numite peale, mis Eestis kirjutati, kuni selleni v\u00e4lja, et president v\u00e4lispoliitikas ei teegi nagu mitte midagi. Seda on piinlik lugeda.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas presidendi v\u00e4lispoliitika ja v\u00e4lisministeeriumi v\u00e4lispoliitika on kuidagi erinevad?<\/p>\n

Ei, v\u00e4lispoliitika raamid on \u00fched. K\u00fcsimus on alati selles, kuidas seda ja kus esitatakse. Ega president ei saa minna v\u00e4lispoliitikat kujundama viisil, mis on t\u00e4iesti vastuolus meie riigi ja Euroopa v\u00e4lispoliitikaga. Aga selle sees saab alati valida, mida kus r\u00e4\u00e4kida ja mida \u00fcldse mitte r\u00e4\u00e4kida. Need kohad ja ajad on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htsad. Kui meil on v\u00e4lispoliitika natukene k\u00e4remeelne, siis peab olema keegi, kes v\u00f5ib-olla selle piduri peal ka jalga hoiab, mitte ei ole jalg ainult gaasi peal.<\/p>\n

Ma v\u00f5taksin j\u00e4lle vahele \u00fche reaalkooli lapse k\u00fcsimuse. Kas te olete kunagi kahetsenud, et te olete president?<\/p>\n

Ei, ma ei kahetse \u00fcldiselt midagi, mida ma olen teinud. Teinekord kahetsen pigem seda, mida ma olen tegemata j\u00e4tnud. Kahetsen, et ma muusikakooli ei l\u00f5petanud ja selliseid asju, aga mitte otseselt oma tegusid.<\/p>\n

Aga presidendi ametis, mis te olete siis kahetsenud, et on tegemata j\u00e4\u00e4nud?<\/p>\n

Presidendi ametis ongi tihti needsamad asjad, et sa ei saa teha. See presidendi amet seab teatavad raamid ja teatav v\u00e4\u00e4rikus peab selle ametiga kaasas k\u00e4ima. Teinekord tahaks ka kangeid s\u00f5nu kasutada, aga see ei k\u00e4i selle ametiga kokku.<\/p>\n

Kas selle ameti juurde k\u00e4ib see, et sellest v\u00e4sitakse?<\/p>\n

Eks neid v\u00e4simushetki tuleb ikka ette. See on m\u00f5nes m\u00f5ttes 24\/7 t\u00f6\u00f6 ja puhkust on t\u00e4pselt niipalju, kui sa n\u00e4ppad. Otseselt kahte n\u00e4dalat v\u00f5i isegi n\u00e4dalat ju j\u00e4rjest puhata ei saa. On hetki, kus tuleb lihtsalt aurude peal edasi t\u00f6\u00f6tada ja anda endast parim. Aga eks iga ameti puhul on nii, et \u00fchel hetkel ta ammendub ja tahaks midagi muud teha v\u00f5i rakendada neid teadmisi kuskil mujal.<\/p>\n

Kas te olete praegu v\u00e4sinud?<\/p>\n

Ma ei tea, vaadake mind, kas ma n\u00e4en v\u00e4sinud v\u00e4lja? Ma ei usu. Aasta l\u00f5pp on k\u00e4es ja uus algab \u2013 tuleb ikkagi r\u00f5\u00f5msat meelt hoida ja edasi t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n

V\u00e4ga paljud lapsed k\u00fcsisid ka, kes on j\u00e4rgmine Eesti president, j\u00e4rgmisel aastal on presidendivalimised. Kas te tahaksite j\u00e4tkata?<\/p>\n

See on \u00fcldjuhul parlamendi k\u00e4es, kes on j\u00e4rgmine president. Siiani ei ole meil rahvas presidenti valinud, kuigi alati j\u00e4\u00e4b mulje, et see, kes on parajasti president, nagu tema oleks ainuke, kes on parlamendi poolt valitud. Tegelikult see nii ei ole, siiani on ikka k\u00f5ik ju parlamendis v\u00f5i siis laiemas kogus \u00e4ra valitud. Ma loodan, et ka j\u00e4rgmine saab valitud.<\/p>\n

Aga kui teile tuleb see pakkumine, kas te tahaksite j\u00e4tkata, mis te neile inimestele vastate?<\/p>\n

No kui pakkumine tuleb, siis saab seda kindlasti m\u00f5elda. Aga ma olen \u00f6elnud ka seda, et peab midagi erilist juhtuma, et ma seda s\u00fcgavalt kaaluksin. See pakkumine sellesse ametisse rohkem kui neli aastat tagasi tuli ka alles 6. augustil ja 31. augustil valiti mind presidendiks. Nii et \u00fcllatusi tuleb maailmas ikka ette.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Millist presidenti \u00fcldse Eesti vajaks j\u00e4rgmiseks, m\u00f5eldes sellele rahvusvahelisele olukorrale? Kas on vaja kuidagi teistsugust presidenti?<\/p>\n

Eks iga president on erinev ja iga president on oma ajas erinev. Kui t\u00f5sta t\u00e4na Lennart Meri t\u00e4nasesse aega, siis oleks see midagi muud, kui ta oli omas ajas. Sa pead j\u00e4\u00e4ma iseendaks, aga sa pead vaatama ka, milline see \u00fcmbritsev keskkond on. Mina asusin presidendiks siis, kui oli Covid ja kohe algas t\u00e4iemahuline s\u00f5da Ukrainas, mis selgelt l\u00f5i omad raamid ka minule ja presidendi v\u00e4lispoliitikale. Teatavasti on Eestis erinevalt naaberriikidest niimoodi, et \u00dclemkogul ja NATO-s on meil peaminister, mitte ei ole president. See t\u00e4hendabki, et neid foorumeid, kus presidendid on, ei ole nii palju \u2013 ongi \u00dcRO ja need k\u00f5ned. Olen p\u00fc\u00fcdnud visiite teha viisil, kus ma v\u00f5tan rohkem kaasa \u00e4ridelegatsioone ja kultuuri. See pehme diplomaatia on minu arust kohati isegi olulisem, kui me tahame Eestit v\u00e4ljaspool tuntuks teha. Nii et eks iga president kujundab ise selle presidentuuri sel hetkel, kui ta on, arvestades \u00fcmbritsevat.<\/p>\n

Me juba j\u00f5udsime otsapidi Ukraina ja Venemaa k\u00fcsimuse juurde. Hiljuti \u00fctles ajakirjanik Andrei Hvostov mulle “Impulsi” saates, et Venemaa on nagu mootorratas, mis vajab p\u00fcsti p\u00fcsimiseks, et see kogu aeg s\u00f5idaks edasi. Teisis\u00f5nu ehk s\u00f5da j\u00e4tkuks, sest kui see mootorratas peatub, siis ta kukub pikali. Kas te n\u00f5ustute selle m\u00f5ttek\u00e4iguga?<\/p>\n

Ma arvan, et me tahaksime ka mootorratas olla, me tahaksime ka edasi liikuda, k\u00fcll mitte selles v\u00f5tmes kui Venemaa. Aga eks Venemaa ajalugu on n\u00e4idanud, et nad peavad k\u00fcll oma agressioonis pause, aga siis \u00fchel hetkel tekib j\u00e4lle kiusatus naaberriike anastada. Seda on n\u00e4idanud meie enda Eesti ajalugu: isegi Tartu rahu ju ei pidanud. Neli-viis aastat hiljem p\u00fc\u00fcti korraldada m\u00e4ss, mis eba\u00f5nnestus, aga nagu n\u00e4ete, 1940. aastal astuti meist ikkagi \u00fcle ja olime 50 aastat Venemaa m\u00f5ju all. Nii et me peame sellega arvestama ja see t\u00e4hendab seda, et nii nagu Ukraina vajab julgeolekugarantiisid, vajame meie t\u00e4pselt samuti. Meie v\u00e4ikese riigina saamegi loota oma s\u00f5pradele, NATO-le ja teistele meile s\u00f5bralikele riikidele.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Praegu r\u00e4\u00e4gitakse iga p\u00e4ev rahulepingust. Mida see t\u00e4hendaks Eesti jaoks, kui see rahuleping l\u00f5puks s\u00f5lmitakse?<\/p>\n

Raske \u00f6elda, sest me ei tea, kuhu see rahuleping viib. Nii nagu ma \u00fctlesin, eks ta t\u00f5en\u00e4oliselt mingi vaherahu moodi on. See t\u00e4hendabki seda, et tuleks v\u00e4ga selgelt tagada julgeolekugarantiid Ukrainale. See tagaks p\u00fcsivama rahu ja see kindlasti m\u00f5jutab ka otseselt meid. Meie \u00fclesanne on ikkagi tagada see, et siia ei soovi keegi kallale tulla, et me oleme ja ka n\u00e4ime piisavalt tugevad, et ei ole m\u00f5tet Eestit ega teisi riike r\u00fcnnata.<\/p>\n

Aga kui rahu s\u00f5lmitakse, kas siin julgeolekule oht suureneb v\u00f5i v\u00e4heneb?<\/p>\n

J\u00e4lle, see s\u00f5ltub ju sellest rahulepingust, aga ma arvan, et me peame tegema k\u00f5ik, et see v\u00e4heneks. Ega s\u00f5da Ukrainas ei ole ju ainukene konflikt maailmas, neid on \u00fcle 40. Arusaadavalt on meie \u00fcks prioriteete Ukraina, aga me n\u00e4eme, et maailm on rahutu igal pool ja suurriigid kipuvad oma v\u00f5imu n\u00e4itama hakkama. Selle multipolaarse maailmaga tuleb arvestada. Seda enam tuleb tegeleda nende riikidega, kes on kaugemal, saada aru nende probleemidest ja siis p\u00fc\u00fcda selgitada ka meie muresid. Nii on lihtsam, kui alustada oma asjade selgitamisega.<\/p>\n

Milline on USA ja president Donald Trumpi huvi selle s\u00f5ja l\u00f5petamisel?<\/p>\n

President Trump on muidugi v\u00e4ga pragmaatiline inimene. Nagu me n\u00e4eme, ta p\u00fc\u00fcab igal pool teha lepinguid, olgu see siis Jaapan v\u00f5i kasv\u00f5i Soome oma j\u00e4\u00e4l\u00f5hkujatega. N\u00fc\u00fcd tuleb vaadata, kas meil on talle midagi vastu anda v\u00f5i ei ole \u2013 ega me ei saa ometigi hakata ju Eesti riiki maha m\u00fc\u00fcma. Aga kindlasti temaga suhtlemisel tuleb sellega arvestada, et tal on alati teatavad materiaalsed huvid, kui ta riikidega suhtleb.<\/p>\n

Kui ohtlik see on, et riikidega suhtlemisel, rahulepingute s\u00f5lmimisel l\u00e4htutakse justkui \u00e4rihuvist ja \u00e4riloogikast?<\/p>\n

Me peame sellega arvestama, sest t\u00e4na on USA president Donald Trump ja legitiimselt valitud president. N\u00fc\u00fcd me peame sellega arvestama ja m\u00f5tlema, kuidas siis meie siin ruumis k\u00e4itume, et hoida h\u00e4id suhteid ookeanitaguste riikidega. USA on meie jaoks oluline partner, mitte ainult l\u00e4bi selle, et nende s\u00f5durid on siin, vaid ka majanduse m\u00f5ttes. Koost\u00f6\u00f6 USA-ga on t\u00e4htis.<\/p>\n

Kas meil on midagi pakkuda siis Trumpile vastutasuks?<\/p>\n

Mis meil on? Meil on liiv ja mets ja targad inimesed. Ma ei tea, ei tahaks nagu midagi v\u00e4ga \u00e4ra anda, aga kindlasti lepinguid riikide vahel s\u00f5lmitakse ja ei ole USA selles m\u00f5ttes erand Eesti kontekstis.<\/p>\n

Kuidas te sellesse suhtute, et Soome presidendil Alexander Stubbil on justkui otseliin Trumpiga? Ega see ometi kadedaks ei tee, et ta on justkui nagu superstaar presidentide seas siin regioonis?<\/p>\n

Vastupidi \u2013 mul on j\u00e4lle otseliin president Stubbiga. Nii et see tuleb alati kasuks, kui kellelgi on sellised head suhted. Me ei peaks \u00fcldse kadedad olema ja me peakski m\u00f5tlema v\u00e4hem kolklikult selles m\u00f5ttes, et ei pea olema iga p\u00e4ev rahvusvahelises meedias. On tihti selline oht, et kui meid seal ei ole, et siis nagu Eesti riik enam maa peal ei ole. Asjad ei ole niimoodi. Tuleb ennast m\u00f5nikord ka tagasi hoida. Me ei pea muretsema selle p\u00e4rast, kui paar p\u00e4eva Eestist ei r\u00e4\u00e4gita. Riik on olemas ja toimetab edasi. See, et Stubb on saanud head suhted president Trumpiga, on v\u00e4ga hea. Ka enne Kasahstani s\u00f5itu ma suhtlesin president Stubbiga ja k\u00fcsisin just sama president Tokajevi kohta, et mis inimene ta on, kuidas temaga suhelda. Nii et need suhted on v\u00e4ga head.<\/p>\n

Mis Stubb \u00fctles?<\/p>\n

Ta andis mulle n\u00f5u. Ta \u00fctles, et temaga on v\u00f5imalik t\u00e4iesti avalikult ja avatult r\u00e4\u00e4kida, et ei ole probleemi. Ka Venemaast on v\u00f5imalik temaga avatult r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

See v\u00f5ib olla teie viimane aastal\u00f5puintervjuu presidendina. Mis te ise arvate, millega te rahvale meelde j\u00e4\u00e4te? V\u00f5i ma pakun \u00fche variandi: kui president, kes vetostas k\u00f5ige rohkem seadusi.<\/p>\n

Oi, see ei ole nii. President Lennart Meri vetostas 40 ringis. See oli muidugi arusaadavalt noor riik, kus asjad olidki t\u00e4pselt nii, nagu nad olid. Ei, see ei ole mingi eesm\u00e4rk, et vetostada. See pigem n\u00e4itab, et riigikogu v\u00f5iks oma t\u00f6\u00f6d hoolikamalt teha. Minul ei ole mingit soovi vetostada seadust, pigem vastupidi. Aga kui ikkagi minnakse p\u00f5hiseadusega vastuollu, siis tuleb midagi teha. Aga see, millega \u00fcks v\u00f5i teine president ajalukku l\u00e4heb… ma olen suhteliselt ajalootundlik inimene ja ma arvan, et seda ajalugu n\u00e4itabki. Ma arvan, et paark\u00fcmne aasta p\u00e4rast on ka allikakriitilisi ajaloolasi, kes oskavad \u00f5igesti hinnata ka seda aega, mil mina president olin. See ei ole tegelikult kerge aeg presidendi teostamise kontekstis. M\u00e4letan v\u00e4ga h\u00e4sti, ega president Lennart Meri ajal ka s\u00f5bralikkust \u00fcsna v\u00e4he oli, aga n\u00fc\u00fcd, kui on 30 aastat m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, siis me n\u00e4eme, et ta oli ikkagi v\u00e4ga-v\u00e4ga hea president selles ajahetkes.<\/p>\n

Te loodate, et teil l\u00e4heb samamoodi?<\/p>\n

Ei, ma ei looda midagi. 30 aasta p\u00e4rast ma arvan, et ma vaatan neid asju hoopis kuskilt mujalt.<\/p>\n

Aga tulles tagasi selle vetostamise ja seaduste tagasisaatmise juurde \u2013 \u00fcks viimase aja n\u00e4ide on see, et saatsite tagasi seadused, kui taheti, et ajateenistusse ei saaks need kodanikud, kes ei oska riigikeelt. Miks see seadus ei sobinud?<\/p>\n

Seaduses oli p\u00f5hiseaduse riive. See t\u00e4hendab, et anti v\u00f5imalus keelep\u00f5hiselt osadel kohustuslikust ajateenistusest k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4da, millist v\u00f5imalust n\u00e4iteks eesti keelt oskajatel ei ole. Aga arusaadavalt probleem on ju tunduvalt laiem. Ma pakkusin juba minister Kristina Kallasele siis, kui algas see \u00fcleminek eestikeelsele haridusele, et v\u00f5ib-olla peaks vaatama: \u00fcks asi on lasteaiad, kus lapsed omandavad keelt \u2013 nii nad ei \u00f5pi. Aga peale p\u00f5hikooli v\u00f5iks vaadata \u00fcle selle keeleoskuse ja anda lisaaasta v\u00f5imalus nendele, kes ei oska, et nad saaksid minna g\u00fcmnaasiumi ossa v\u00f5i kutsekooli osates seda keelt. Sest neil on ju p\u00f5hi all, nad ei alusta nullist. Et ei l\u00f5igataks \u00e4ra see tee \u2013 ka haridustee ja paljuski ka ameti suhtes ja poliitikas \u2013 sellep\u00e4rast, et ei osata h\u00e4sti eesti keelt.<\/p>\n

Ma kujutan ette teie jutust kinni v\u00f5ttes, et teile siis meeldib Hendrik Aguri idee, kus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses peatati kutse\u00f5pe ja \u00f5petatakse intensiivselt keelt.<\/p>\n

Jah, p\u00f5him\u00f5tteliselt muidugi. Ma olen k\u00e4inud mitmetes venekeelsetes koolides, mis l\u00e4hevad n\u00fc\u00fcd \u00fcle, ja seal on n\u00e4ha, mis need probleemid on \u2013 neid ei tohiks eirata. See, et ei ole materjali, see, et ei ole \u00f5petajaid \u2013 selle asjaga tuleb tegeleda. Esimeses klassis v\u00f5ib-olla ei olegi see nii keeruline. Aga neljandas klassis, kus juba \u00f5pitakse matemaatikat, on \u00f5ppida matemaatikat ja keelt samal ajal ikkagi suhteliselt keeruline. Selge on see, et need noored j\u00e4\u00e4vad maha hariduses, ja mitte ainult nemad, vaid ka need, kes eesti keelt oskavad, sest \u00f5petaja orienteerub ju tervele klassile. Nendele probleemidele tuleb otsa vaadata, et kuidas seda siis teha, et oleks v\u00f5imalik see \u00fcleminek eestikeelsele haridusele tunduvalt sujuvamalt teha, kui ta praegu on.<\/p>\n

Kas \u00fclikoolides on olukord parem?<\/p>\n

Raske \u00f6elda, sellep\u00e4rast et \u00fclikoolides on teatavasti ka ingliskeelne \u00f5pe. Tihti need, kes eesti keelt ei oska, l\u00e4hevad v\u00f5ib-olla ingliskeelsesse \u00f5ppesse. Aga need, kes \u00fclikooli astuvad, paratamatult nad peavad oskama eesti keelt, sest muidu nad esimesel eksamil lihtsalt kukuvad l\u00e4bi ja sellega nende \u00fclikooliharidus l\u00f5ppeb.<\/p>\n

Nad \u00f5pivad k\u00f5ik p\u00e4he, olen ma kuulnud.<\/p>\n

P\u00e4he \u00f5pitakse ka \u2013 kurblooline on see, et ka need neljanda klassi lapsed \u00f5pivad p\u00e4he, aru saamata, millest r\u00e4\u00e4gitakse, ja \u00f5petajale j\u00e4\u00e4b mulje, nagu nad oskaksid. Eks nende koolidega ongi nii, et kui seal k\u00e4ia, siis on n\u00e4ha, et kui president tuleb kohale, siis p\u00fc\u00fctakse n\u00e4idata seda paremat k\u00fclge. On n\u00e4ha, et m\u00f5ned, kes tegelikult v\u00f5ib-olla ei olegi v\u00e4ga seda meelt, et peaks eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcle minema, p\u00fc\u00fcavad n\u00e4idata ikkagi seda, et nad teevad seda. Teised on sellised, kes p\u00fc\u00fcavad n\u00e4idata, et probleeme ei ole, sest nad kardavad mingeid inspektoreid, nad tahavad k\u00f5ike seda h\u00e4sti teha ja pingutavad meeletult. Aga nad kardavad, et tulevad mingid inspektorid ja hakkavad vigu otsima. Kolmandaks muidugi need koolid, kus juba v\u00f5ib-olla pikemat aega on sellele keelele \u00fcle mindud ja seal on probleeme ju tunduvalt v\u00e4hem. Need koolid on k\u00f5ik v\u00e4ga erinevad, nad ei ole \u00fchesugused.<\/p>\n

Aga tehakse siis ka nii, et \u00f6eldakse m\u00f5nele lapsele, et j\u00e4\u00e4 sina t\u00e4na koju, president tuleb, et sa ei oska keelt piisavalt h\u00e4sti?<\/p>\n

Ega ma ju k\u00f5ikidega ei r\u00e4\u00e4gi, aga need, kes mulle ette j\u00e4\u00e4vad, need ikkagi oskavad.<\/p>\n

L\u00fckatakse need oskajad ette.<\/p>\n

Vot seda ma ei oska \u00f6elda, aga see on v\u00e4ga inimlik, ma arvan, et ma teeks samamoodi, et l\u00fckkaks ikkagi paremad oskajad ette, et siis president saaks r\u00e4\u00e4kida ja k\u00fcsida, kuidas l\u00e4heb.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Aga tulles tagasi selle ajateenistuse juurde, siis mina k\u00e4isin hiljuti ajateenijatega s\u00f5duri r\u00e4nnakul ja mind pani imestama, et ikkagi m\u00f5nes \u00fclesandepunktis \u00fclemad r\u00e4\u00e4givad alluvatega vene keeles, teises kohas l\u00f5kkekohas m\u00e4ngib vene t\u00fcmps. Kuidas me teame, et me ei treeni v\u00e4lja s\u00f5dureid vaenlase jaoks?<\/p>\n

Ma ei tea, kas see on keelep\u00f5hine alati. Me n\u00e4eme, et siin on ka Eesti kodanikud vahele j\u00e4\u00e4nud mitte Eesti kodanikule sobivate tegudega, ka riiki reetnud. Ka mina olen k\u00e4inud s\u00f5jav\u00e4eosades ja n\u00e4inud ka neid nekruteid, kes esimest n\u00e4dalat seal on, kes parempoolt ja vasakut ajavad segamini, nii et p\u00fcssid on vastakuti, \u00fcksteist peaaegu, et maha lastes, kui relvadel oleks kuulid sees. Keeleoskus on juba seet\u00f5ttu oluline, aga kaitsev\u00e4es see keel ei ole ju nii keeruline \u00e4ra \u00f5ppida, see ei ole filosoofia, seal on ikka kindlad terminid, mis tuleb selgeks saada. Seda on v\u00f5imalik suhteliselt l\u00fchikese ajaga teha.<\/p>\n

Aga see, kui vene inimene kuulab vene t\u00fcmpsu… ma ei oska \u00f6elda, see on tema muusika. Sa ei saa sundida kuulama teist muusikat, mida ta on harjunud kuulama. V\u00f5ib-olla siin on ka tegemataj\u00e4tmine, et eesti inimene ei kuula ka ju vene muusikat ja v\u00f5ib-olla ka vastupidi. Aga \u00f5nneks meil on n\u00fc\u00fcd tekkinud \u00fcksjagu selliseid noori lauljaid, kes on venekeelse kodukeelega, aga laulavad ilusas eesti keeles. V\u00f5ib-olla see aitab ka natukene neid teisi noori, et n\u00e4ed, kui tema p\u00e4\u00e4ses l\u00f6\u00f6gile, \u00f5ppis eesti keele \u00e4ra ja sai oma karj\u00e4\u00e4ri teha, siis ta \u00f5piks ka.<\/p>\n

Keelt saab \u00f5ppida, aga kas ka lojaalsust saab \u00f5ppida?<\/p>\n

Ma arvan, et lojaalsus on isegi v\u00f5ib-olla t\u00e4htsam kui keel. Sellega tuleb kindlasti tegeleda ja v\u00e4ga paljud vene noored on v\u00e4ga lojaalsed Eestile. Ega pass ei \u00fctle midagi, kes on v\u00e4hem lojaalne, kes on rohkem lojaalne. Me peame kasvatama seda, aga me kindlasti ei taha seda mingisuguses s\u00f5jaolukorras testida. See on pikk t\u00f6\u00f6: lojaalsuse kujunemine oma riigile. Aga nagu ma \u00fctlesin, kui statistika n\u00e4itab, et riigist on natuke eemaldutud, siis see on v\u00e4ga halb lojaalsusele ja see ei puuduta ainult noori.<\/p>\n

Kui te l\u00e4hete Narva, siis kas teid tuntakse seal \u00e4ra v\u00f5i on seal ikkagi president see s\u00f5jakurjategija, kes istub Kremlis?<\/p>\n

K\u00f5iki ma ju ei n\u00e4e. Seal on kindlasti neid inimesi, kes vaatavad \u00fcle Narva j\u00f5e ja vaatavad Putini poole. Aga noorem p\u00f5lvkond tunneb mind k\u00fcll \u00e4ra ja eriti lapsed. Ilmselt ka juba sellep\u00e4rast, et koolides on minu pilt \u00fcleval. Aga lapsed on v\u00e4ga siirad ja nad ei kutsugi mind presidendiks, nad h\u00f5ikavad Alar, Alar. Nii et see on lastele v\u00e4ga omane. Nad tunnevad \u00e4ra k\u00fcll, kui nad teavad eesnime juba.<\/p>\n

Kas te usutegi, et me lihtsalt kasvatame uue p\u00f5lvkonna, kes on just Eestile lojaalne?<\/p>\n

Jah, me peame pingutama. Me oleme lootnud 30 aastat, et \u00f5pivad keele \u00e4ra ja k\u00f5ik l\u00e4heb paremaks, aga ise ei juhtu midagi. Selleks peavad nemad pingutama, kes eesti keelt ei oska, ja peame ka meie pingutama, et seda neile \u00f5petada.<\/p>\n

Ma tuleksin taas laste k\u00fcsimuse juurde. H\u00e4rra president, kes on teie parim s\u00f5ber?<\/p>\n

See s\u00f5prade k\u00fcsimus on alati v\u00e4ga keeruline. On kultuure, kus vaevalt on inimesega kohtutud ja \u00f6eldakse “oi, see on mu parim s\u00f5ber”. Ma olen v\u00e4ga tundlik selles osas. Mul on v\u00e4he s\u00f5pru, aga nad on lojaalsed. Nad on truud minu s\u00f5prusele ja mina olen nende s\u00f5prusele. Aga eks ajapikku on kujunenud niimoodi, et mu parim s\u00f5ber on oma abikaasa, oma naine.<\/p>\n

Ma arvasin, et te ei saa sellele kuidagi teisiti vastata. Te olete Sirje Karisega olnud abielus pea 50 aastat. \u00d6elge \u00e4sja lahutanud inimesele, mis on pika abielu v\u00f5ti?<\/p>\n

Ma arvan, et iga\u00fcks peab seda v\u00f5tit ise leidma. Aeg-ajalt on vaja lahus olla. Ma arvan, et see on ka, mis on aidanud. Ma olen k\u00e4inud ka \u00fcksinda v\u00e4lismaal m\u00f5ningad ajad ja see aitab, see paneb igatsema. Aga lihtsat \u00fcldist v\u00f5tit ei ole. 50 aasta jooksul on raskeid hetki olnud ka abielus. Neist tuleb koos \u00fcle saada. Ja kui ollakse juba peaaegu 50 aastat abielus, oleks v\u00e4ga veider hakata mingit p\u00f5hjust otsima, et lahutada.<\/p>\n

50 aasta j\u00e4rel te vist enam ei t\u00fclitse ka?<\/p>\n

Oi, meil on eriarvamusi ikka. Mida vanemaks saad, seda rohkem v\u00f5ib-olla pisiasjade \u00fcle t\u00fclitsed, mitte suurte ja maailmavaateliste asjade \u00fcle. Ikka tuleb ette.<\/p>\n

Mis viimane t\u00fcli siis oli?<\/p>\n

Ma ei m\u00e4leta. Hakkame n\u00fc\u00fcd siis t\u00fclisid r\u00e4\u00e4kima aasta l\u00f5pus \u2013 j\u00e4tame ikka ilusad asjad meelde. Need t\u00fclid ei ole midagi sellist, et k\u00f5igil l\u00e4hevad kaelad punaseks, vaid lihtsalt v\u00e4ike n\u00e4\u00e4gutamine.<\/p>\n

Tahakski l\u00f5petada ilusti ja tulla tagasi laulupeo juurde. Kuidas oleks Eesti elus rohkem laulupidu?<\/p>\n

Laulupidu on meie hinges, see tuleb \u00fcles leida. Laulupeod on meil siin kahe-viie aasta tagant, aga p\u00fc\u00fcame neid ilusaid hetki. See laulupidu ei pea ju lauluna tegelikult olema, vaid meil hinges peab olema rohkem r\u00f5\u00f5mu. Otsime sealt \u00fcles need r\u00f5\u00f5msad hetked, ka sellest aastast, ja viime need hetked siis j\u00e4rgmisesse aastasse. Mida rohkem neid on, seda rohkem on ka seda laulupidu.<\/p>\n

Vabariigi presidendi Alar Karise aastal\u00f5puintervjuu ERR-le Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00e4rra president, me oleme Tallinna laululaval. Milline on teie esimene m\u00e4lestus siit? Mu esimene m\u00e4lestus ei olegi siit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":74964,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[37891,1687,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,37890,30],"class_list":{"0":"post-74963","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aastalopuintervjuu","9":"tag-alar-karis","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-vabariigi-president","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115810420888188084","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74963","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74963"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74963\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/74964"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74963"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74963"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74963"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}