“Ma ei ole kunagi lubanud lihapotte, pudrum\u00e4gesid ega piimaj\u00f5gesid. Kuid ometi tahan t\u00e4nasel \u00f5htul meelde tuletada, et mure s\u00fcnnib ilma alati koos kaksikvennaga, kelle nimi on lootus. Vari ei s\u00fcnni valguseta, \u00f6\u00f6 kannul k\u00f5nnib p\u00e4ev. Olgu teie laud t\u00e4na \u00f5htul kui tahes kasin: teie laua \u00e4\u00e4res istub lootus, ja tema n\u00e4ojooned on koiduvalguses juba n\u00e4htavad.”<\/p>\n
Lennart Meri 31. detsembril 1993:<\/a><\/p>\n “Meie tusameele talv tuleb meie kannatamatusest. Kuid riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega s\u00fcnnib piibellik valgus. Riik s\u00fcnnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, s\u00fcnnib ta armastusest ja s\u00fcnnitab omakorda armastust.”<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 1994:<\/a><\/p>\n “\u00c4ratagem endas hetkeks Vene v\u00f5imu aegsed m\u00e4lestused Poliitb\u00fcroost, kes v\u00f5is k\u00e4igult vastu v\u00f5tta otsuseid tervete rahvaste k\u00fc\u00fcditamisest Siberi metsadesse v\u00f5i Kesk-Aasia k\u00f5rbetesse v\u00f5i m\u00e4\u00e4rata, et Eesti tuleb \u00fcmber kujundada \u00fcleliiduliseks fosforiidikaevanduseks v\u00f5i sigalaks. Need ajad ei tule kunagi tagasi, nad on j\u00e4\u00e4davalt m\u00f6\u00f6das, ja selle eest v\u00f5lgneme t\u00e4nu teie t\u00f6\u00f6le ja teie eesti jonnile.”<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 1995:<\/a><\/p>\n “Riigina oleme ikka veel h\u00e4\u00e4lemurdeeas. Peame \u00f5ppima riigina k\u00e4ituma. Peame m\u00f5tlema miljoni peaga, kuid k\u00f5nelema \u00fche suuga. See n\u00f5uab distsipliini ja vastutustunnet ka k\u00f5ige k\u00f5rgematelt riigiametnikelt. Kahjuks \u00f5pime aeglaselt, laisalt ja vastumeelselt. \/…\/ Aasta saab olema Eestile karm, kui me laseme ennast uinutada senistest saavutustest. Seep\u00e4rast andkem saabuvale aastale juba praegu \u00f5ige hoog ja suund: olgu see enesepuhastamise ja selginemise aasta.”<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 1996:<\/a><\/p>\n “Mind teeb murelikuks see, et valimised on hakanud muutuma omaette eesm\u00e4rgiks, asjaks omaette. Me ei tegele niipalju reaalse t\u00f6\u00f6ga, vaid tegeleme valimistega, – ka t\u00e4na, ka homme. See teebki muret nii teile kui minule. Demokraatia ei ole \u00fcksnes valimistulemus. Demokraatia on eesk\u00e4tt oskus k\u00e4ituda riigimehena omas riigis. See on iga Eesti Vabariigi kodaniku kohustus. Oleme t\u00e4iskasvanud rahvas. T\u00e4iskasvanud rahva suurim \u00f5nnetus on alaealine riik.”\u00a0<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 1997:<\/a><\/p>\n “Peame vaatama kaugele silmapiiri taha ja teadma, missugust haridust Eesti vajab aastal 2010 ja 2015, kui t\u00e4nased lapsed l\u00f5petavad kooli ja \u00fclikooli. Eesti Vabariigil ei ole \u00f5petaja Lauri lohutamas: kui kahte \u00fclesannet ei j\u00f5ua, tee \u00fcks! Ja ma igatsen taga aega, kui hakkab j\u00e4lle k\u00e4ibima v\u00e4ljend “aus eesti t\u00f6\u00f6”. Sest haridus on oskus ja oskus on haridus. Niisiis k\u00f5nelen haritud eestlase vajalikkusest, inimesest, kes v\u00f5ib k\u00fcll h\u00fcpata nagu tiiger, aga v\u00e4ldib tiigri\u00fchiskonna kujunemist. Seep\u00e4rast ei maksa imestada, kui sotsiaalsed probleemid kujunevad j\u00e4rgmistel aastatel Eesti Vabariigi p\u00e4evak\u00fcsimusteks. Riik on ju inimeste ja maailma tasakaalustaja, muidu elaksime endiselt karjaviisi.”<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 1998:<\/a><\/p>\n “M\u00f6\u00f6dunud aasta v\u00e4hendas Eesti enesekindlust. Meil oli k\u00fcll pangapettusi, k\u00fcll \u00e4rastamisi, k\u00fcll ametiseisundi kuritarvitamisi. Kohtud t\u00f6\u00f6tavad aeglaselt, s\u00fc\u00fc hajub ja nii kaotabki riik inimeste silmis usaldusv\u00e4\u00e4rsust. Iga\u00fcks teist on ju m\u00e4rganud, et rumalus v\u00f5i pettus j\u00e4\u00e4b pikapeale nimeta, muutub anon\u00fc\u00fcmseks ja m\u00e4\u00e4ritakse riigile kaela. \u00c4rge laske enda ja riigi vahele kiilu l\u00fc\u00fca! Riik olete ennek\u00f5ike teie ise: seda on oluline meelde tuletada \u00fcheksa n\u00e4dalat enne valimisi.”<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 1999:<\/a><\/p>\n “Riik, nagu kasvav taim, vajab hoolitsust. Riik on poliitiline taim, mida peame kastma ja toitma. Aga riik ei ole mitte potilill, mille eest hoolitsemine annab esteetilist naudingut. Riiki hoides ja edendades hoiame ja edendame k\u00f5igepealt oma eesm\u00e4rke ja kaitseme oma huvisid. Nagu iga inimene peab kogu elu tegutsema ja \u00f5ppima, et olla v\u00f5imeline tegutsema ka k\u00fcmne v\u00f5i kahek\u00fcmne viie v\u00f5i viiek\u00fcmne aasta p\u00e4rast \u2013, ei ole ka Eesti riik mitte kunagi t\u00e4iesti valmis, sest meie k\u00f5igi huvides on, et me saavutaksime oma eesm\u00e4rgi ka muutunud ja muutuvas maailmas. T\u00e4nases Euroopas ei ole kodanike heaolu edendamine enam v\u00f5imalik, kui riik on ennast oma teokarpi sulgenud. Me peame olema tublimad ja t\u00f6\u00f6tama paremini kui meie kontinendikaaslased, me peame end iga p\u00e4ev v\u00f5rdlema nendega, kes on meist paremad, sest ainult nii suudame saavutada selle elukvaliteedi, mida me ihaldame. Enese v\u00f5rdlemine n\u00f5rgematega on n\u00f5rkade eneselohutus.”<\/p>\n Lennart Meri 31. detsembril 2000:<\/a><\/p>\n “T\u00f5elist soojust annab lastevanemate armastus. Ma m\u00f5tlen k\u00f5igile noortele, kellel on julgust lapsi saada, ja kes lapsi kasvatavad armastuse ja oma eeskujuga. See ei ole t\u00e4nap\u00e4eval kerge, sest turumajanduse survel n\u00e4hakse ka lastes ennek\u00f5ike tarbijaid. Me peame vabanema sellest bulvari ajakirjanduse survest ning m\u00f5istma, et s\u00fcdamekultuuri, nagu \u00fctles Juhan Smuul, armastust ja v\u00e4\u00e4rtusi vahendab lastele ennek\u00f5ike vanemate hool ja p\u00fchendumine.”<\/p>\n ARNOLD R\u00dc\u00dcTEL \u2013 president\u00a02001\u20132006\u00a0<\/p>\n Arnold R\u00fc\u00fctel 31. detsembril 2001:<\/a><\/p>\n “Seep\u00e4rast n\u00e4ib kohane olevat just siin, aasta viimastel minutitel r\u00f5hutada seda, kui v\u00e4ga vajame uut dialoogi meie \u00fchiskonnas. Dialoogi, mis ei rajaneks \u00fcksnes enamuse \u00f5igusel v\u00e4hemuse \u00fcle, valitsejate \u00f5igusel rahva \u00fcle, vaid iga inimese, ea- ja huvigrupi ning l\u00f5puks kogu rahva \u00f5igusel enesev\u00e4\u00e4rikusele. Seda on eriti p\u00f5hjust r\u00f5hutada veel n\u00fc\u00fcd, kus Eestil seisavad ees olulised valikud \u2013 liitumine Euroopa Liidu ja NATO-ga, mille nimel oleme l\u00e4bi k\u00e4inud juba pika ja pingelise tee.”<\/p>\n Arnold R\u00fc\u00fctel 31. detsembril 2002:<\/a><\/p>\n “Meie rahva kestmiseks ja arenguks on h\u00e4davajalik tagada ka \u00fcldine majandusliku heaolu t\u00f5us ning riigi sisemise turvalisuse tulemuslik suurendamine. Kui siia lisada veel kohaliku ja keskv\u00f5imu suhete tasakaalustatus, siis ongi loetletud t\u00e4htsaimad \u00fclesanded, mille t\u00e4itmiseks vajame \u00fchiskondlikku kokkulepet. Sellise \u00fcldistava leppe s\u00f5lmimine eeldab laiaulatuslikku sotsiaalset dialoogi nii k\u00f5rgematel kui alamatel tasanditel.”<\/p>\n Arnold R\u00fc\u00fctel 31. detsembril 2003:<\/a><\/p>\n “Lahkuv aasta oli t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne sellegi poolest, et teravamalt kui kunagi varem tuli esile muutuste vajalikkus m\u00f5tteviisis. \u00d5ige mitme rahvaalgatuse puhul ilmnes neidsamu jooni, mida m\u00e4letame 15 aasta taguse “laulva revolutsiooni” p\u00e4evilt. Ent vahest alles n\u00fc\u00fcd teadvustasime vajaduse, et esindusdemokraatia k\u00f5rvale t\u00f5useks osalusdemokraatia. See on m\u00e4rk, et loosung rahvast kui k\u00f5rgema v\u00f5imu kandjast hakkab saama tegelikkuseks.”<\/p>\n Arnold R\u00fc\u00fctel 31. detsembril 2004:<\/a><\/p>\n “Nii m\u00f5nigi vastuolu ja kriis kodu\u00f5uel ja meist kaugemal maailmas v\u00f5inuks j\u00e4\u00e4da olemata, kui m\u00f5istmist, inimlikku soojust ja vastutustunnet oleks rohkem. Uuel aastal v\u00f5iksimegi proovida enam m\u00f5ista, selle asemel et \u00fcha hukka m\u00f5ista ja tigedust v\u00f5imendada. Ei tohiks ju olla \u00fcletamatult raske n\u00e4idata inimlikku suurust, tahet leppida ja kokku leppida.”<\/p>\n Arnold R\u00fc\u00fctel 31. detsembril 2005:<\/a><\/p>\n “Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui isalt, on \u00fchiskonna \u00fcks j\u00e4\u00e4vaid p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtusi. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergek\u00e4elised lahkuminekud ja elunautimise avalik esilet\u00f5stmine. See tekitab valusaid \u00fcleelamisi lapsele. Aga see kahjustab ka \u00fchiskonda ning solvab v\u00e4\u00e4rikaid, t\u00f6\u00f6kust ja haritust austavaid inimesi, kes just nende v\u00e4\u00e4rtuste toel oma lapsi kasvatavad.”<\/p>\n TOOMAS HENDRIK ILVES \u2013 president 2006\u20132016\u00a0\u00a0<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2006:<\/a><\/p>\n “Eestil l\u00e4heb h\u00e4sti. Eestil l\u00e4heb aina paremini, oleme saanud j\u00f5ukamaks kui kunagi varem. Kohe l\u00f5ppev aasta tegi meid ligi 15 000 lapse v\u00f5rra rikkamaks. Seda on rohkem kui m\u00f6\u00f6dunud kaheteistk\u00fcmnel aastal. Eestis on rohkem abielusid ja v\u00e4hem lahkuminekuid. Kuigi see k\u00f5ik ei peata veel meie kahanemist, n\u00e4itab see ometi, et usume tulevikku, et oleme rahulikud, eneses kindlamad ja optimistlikumad.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2007:<\/a><\/p>\n “V\u00f5tkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja j\u00e4rele m\u00f5tlemise aega. Meil tuleb panna alus majandusele, mis ei l\u00e4htu enam odavast t\u00f6\u00f6j\u00f5ust, vaid ajupotentsiaalist ja uusima tehnoloogia tulemuslikust kasutamisest. Eesti suudab oma majandust \u00fcmber korraldada. Oleme seda oma riiki taastades juba teinud, ja palju keerulisemas olukorras.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2008:<\/a><\/p>\n “Meie majanduse m\u00f5\u00f5dum\u00e4rkide j\u00e4rgi v\u00f5ib algav aasta tulla Eestile sel sajandil k\u00f5ige keerulisem. Me t\u00e4na alles laskume majanduslanguse oru p\u00f5hja. Kui pikk on org ja kui kaugel t\u00f5us \u2013 ma ei tea. Me keegi ei tea. \/…\/\u00a0 Me teame, et Eesti uus t\u00f5us tuleb, kui oskame endas s\u00e4ilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises: oma riigis ja iseenda oskustes. Algav aasta on kui j\u00e4rjekordne Eesti k\u00fcpsuseksam. See selgitab, mida me v\u00e4\u00e4rt oleme; kui targad ja kui etten\u00e4gelikud me oleme; kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale. Jah, me peame vastu. \u00c4rgu olgu kellelgi siin mingit kahtlust.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2009:<\/a><\/p>\n “Meie kohta ei r\u00e4\u00e4gi t\u00f5de mitte kriisi s\u00fcgavus, vaid see, kuidas me kriisis k\u00e4itume. Otseteed \u00f5nneni viivad sageli sohu. Kindla jalgealuse leiame enamasti hoopis k\u00e4\u00e4nulisel rajal. Kui otseteed \u00f5nneni pole kuskilt v\u00f5tta \u00fcksikisikul ega perekonnal, on neid samav\u00f5rra v\u00e4he ka valitsusel ja riigil. Oleme tihtipeale oma poliitikutest otsustajatega rahulolematud ja kurjad. Mina tahan neid t\u00e4na kiita.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2010:<\/a><\/p>\n “Ma imestan, kui kuulen kurtmist, justkui poleks Eestil enam suurt sihti, mille poole \u00fchiselt liikuda. Sest me n\u00e4eme Eestis ka tardumist. Me ei peaks klammerduma mineviku dogmadesse ega uskuma, et k\u00f5ik kunagised lahendused t\u00f6\u00f6tavad igavesti.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2011:<\/a><\/p>\n “Minu arvates v\u00f5iksime t\u00e4iskasvanud inimese meelerahuga toetuda m\u00f5istusele, rahvana ka oma kogemustele. Ja panna l\u00f5puks k\u00e4est oma lapsep\u00f5lve lelud. L\u00f5petada kurtmine, et maailm meid ei m\u00f5ista. J\u00e4tta jonnakad \u00f5igustused, et “teised teevad ka”, kui oleme teinud midagi valesti. Saada aru, et keegi pole puhas v\u00f5i m\u00e4\u00e4rdunud pelgalt ameti poolest, aga et on ameteid, mis peavad olema puhtad.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2012:<\/a><\/p>\n “Me teame, et \u00fchiskonnad, kus kihistumine on v\u00e4iksem, on \u00fcldjoontes edukamad ja \u00f5nnelikumad. Erinevused ei kao kunagi t\u00e4ielikult, elu maal ja linnas on k\u00f5ikjal erinev. Aga, riigiasutusi ei pea koondama pealinna. Teid ja muud taristut tuleks v\u00e4ljaspool pealinna arendada j\u00f5ulisemalt. Elekter ja muu eluks h\u00e4davajalik peaks olema maal taskukohasem. Inimesed peavad tunnetama, et politsei ja p\u00e4\u00e4steteenistus on meil k\u00f5ikjal l\u00e4hedal. Edukas ja arenenud riigis ei s\u00f5ltu elu v\u00f5imalikkus sellest, mitme kilomeetri kaugusele j\u00e4\u00e4b pealinn.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2013:<\/a><\/p>\n “Meile teeb juba n\u00fc\u00fcd muret \u00fcldine tendents \u00fcksteist mitte kuulata. Arvamine, et oleme ise k\u00f5ige targemad. Me k\u00f5ik, Abja-Paluojast Toompeani, v\u00f5iksime rohkem kahelda oma ainu\u00f5iguses, rohkem arvesse v\u00f5tta teiste arvamusi. Aga see on v\u00f5imalik vaid siis, kui me ise r\u00e4\u00e4gime viisakalt, kui me s\u00f5imlemise asemel pakume omapoolseid alternatiivseid lahendusi ja ka ettepanekuid, mida teised v\u00f5ivad samuti arvustada. V\u00f5istlema peavad ideed, mitte solvangud.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2014:<\/a><\/p>\n “Haritus t\u00e4hendab ka avatust. Avatust maailmale, avatust dialoogile ja vaidlustele. Haritud inimene ei karda teistsuguseid arvamusi, ta ei lasku sallimatusesse ja kolklusesse. Ei sallimatus ega vaen ole j\u00f5ud, millega edasi minna.”<\/p>\n Toomas Hendrik Ilves 31. detsembril 2015:<\/a><\/p>\n “Euroopa ja eurooplased on ristteel. Siingi kuuleme logisemist v\u00f5i koguni ohtlikku egoismi. Eurooplastena v\u00f5iksime m\u00f5ista, et rahvar\u00e4nne Idast L\u00e4\u00e4nde ja L\u00f5unast P\u00f5hja on me k\u00f5igi \u00fchine v\u00e4ljakutse. \u00c4rgem eksitagem end kujutlusega, et v\u00f5iksime eralduda. Meie Euroopas ei soovita ma kellelegi \u00fcksi j\u00e4\u00e4da, eriti siinses nurgas. \u00dcksi, nagu ajalugu on t\u00f5estanud, ei saa me hakkama.”<\/p>\n KERSTI KALJULAID\u00a0\u2013 president 2016\u20132021<\/p>\n Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2016:<\/a><\/p>\n “Just praegu, kui maailm meie \u00fcmber on muutlik ja raskesti t\u00f5lgendatav, on eriti oluline \u00fcksteist hoida. M\u00f5elda, mis on need v\u00e4ikesed sammud, kuidas me iga\u00fcks iga p\u00e4ev saame ise midagi paremaks teha. Suured ja \u00fcleilmsed mured ei ole p\u00f5hjus j\u00e4tta lahendamata kohalikud ja pisikesed probleemid. Vastupidi \u2013 suured mured ei saa kunagi k\u00e4tte neid, kes v\u00e4ikeste tegude kaudu kokku hoiavad. Vajame nutikaid ideid ja lahendusi, mis ei tule \u00fcksteise arvelt, vaid \u00fcksteise soove ja tahtmisi v\u00f5imendades. Ja et teha paremini, on m\u00f5istlik vahel olla ka konstruktiivselt kriitiline.”<\/p>\n Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2017:<\/a><\/p>\n “\u00d5mblusteta \u00fchiskonna kasvades ja tugevnedes saabki riigist j\u00e4rjest rohkem v\u00f5imaldaja ja toetaja. See ei t\u00e4henda riigi rolli v\u00e4henemist meie elus, pigem teisenemist. Julgeolek, tervishoid, haridus, toimetulek elu suurte \u00f5nnetustega \u2013 j\u00f5ukohasel viisil pakub seda meile riik, mida me oma maksurahast oleme n\u00f5us \u00fcleval pidama. Kui me kellegi p\u00e4\u00e4stmiseks v\u00f5i millegi hoidmiseks \u2013 v\u00f5i lihtsalt, nagu t\u00e4na, tuju t\u00f5stmiseks \u2013 tahame teha rohkemat, siis me v\u00f5ime ja tohime. Kuid nii nagu Vabaduse platsi tantsupeo korraldajad igal sammul r\u00f5hutasid \u2013 mitte kunagi vastandudes. See tantsupidu ei olnud protest otsuse vastu kaitsta v\u00e4iksemaid lapsi ja napilt riietatud v\u00f5imlejaid. See oli noorte omapoolne panus sellesse, et me k\u00f5igi tantsupeoelamus ka sel, 2017. aasta suvel, saaks parem, saaks parem, kui asjaolud seda v\u00f5imaldasid.”<\/p>\n Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2018:<\/a><\/p>\n “R\u00f5\u00f5m on, et Eesti elab j\u00f5ukamalt kui kunagi varem. Meil l\u00e4heb objektiivselt v\u00f5ttes j\u00e4rjest paremini. Aga mure on see, et nii m\u00f5nigi \u00fcksikema, kes kasvatab puudega last, ei tunne seda. Nii m\u00f5nigi vanainimene oma elu\u00f5htul \u2013 hooldekodus v\u00f5i oma kodus \u00fcksinda \u2013 ei tunne seda. Aastaid v\u00f5i ka vaid kord elus v\u00e4givalla all kannatanud ei tunne seda. Kas need, kes n\u00f5rgemad, tunnevad ennast kaasav\u00f5etuna? V\u00f5i tunnevad nad end mahaj\u00e4etuna ses ajas, kus Eesti t\u00f5epoolest on j\u00f5ukam kui kunagi varem? See on k\u00fcsimus, mida sobib esitada ka sel pidu\u00f5htul.”<\/p>\n Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2019:<\/a><\/p>\n “Rahulik dialoog tehnoloogiausku ja pigem rahvusvahelist v\u00e4\u00e4rtustava seltskonna ja traditsioonide hoidmisse enam panustava seltskonna vahel on andnud meile meie t\u00e4nase Eesti. \u00dchtede perspektiiv on teha \u00a0meid j\u00e4rjest j\u00f5ukamaks, teistel on oskus anda ja hoida meile alles\u00a0 seda, mis teeb meid \u00f5nnelikuks \u2013 rohelist ja maitsvat ja kindakirjalist Eestit. Kumbki pool ei kujutaks Eestit ette teiseta.”<\/p>\n Kersti Kaljulaid 31. detsembril 2020:<\/a><\/p>\n “On olnud v\u00e4ga raske ja keeruline aasta. On olnud enneaegset surma ja pikaajalisi kannatusi, kuigi meie arstid n\u00e4itavad raskete kroonviirusjuhtumite ravi osas ka praegu Euroopa ja maailma paremaid tulemusi. Nad suudavad seda j\u00e4tkata vaid siis, kui kogu \u00fchiskond p\u00fc\u00fcab hoida uute juhtumite arvu kontrolli all, et ei halveneks ligip\u00e4\u00e4s arstiabile. Aga uus aasta tuleb uue, teaduslikult p\u00f5hjendatud ja hoolikalt kontrollitud lootusega. Meil on vaktsiinid, \u00fcsna pea saavad eesliinit\u00f6\u00f6tajad ja eakad kaitstud ja siis j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da me k\u00f5ik teised ka.”<\/p>\n ALAR KARIS \u2013 president 2021\u2013… \u00a0<\/p>\n Alar Karis 31. detsembril 2021:<\/a><\/p>\n “Kartus ja hirm ei aita. Ei koduste ega rahvusvaheliste murede puhul. Koos oma s\u00f5pradega siin- ja sealpool Atlandit tuleme toime ka katsetega keerata maailm tagasi m\u00f6\u00f6dunud sajandisse, kus suured otsustasid, kelle m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri v\u00e4ikesed kuuluvad. Eesti ei ole \u00fcksi ja Eesti ei j\u00e4\u00e4 \u00fcksi, kui oskame n\u00e4ha maailma enda \u00fcmber, m\u00e4rgata ohte, aga ka v\u00f5imalusi. Ja mis sama oluline, Eesti ei j\u00e4ta oma s\u00f5pru \u00fcksinda, kui nemad abi vajavad.”<\/p>\n Alar Karis 31. detsembril 2022:<\/a><\/p>\n “Oleme n\u00f5udlikud iseenda vastu ja nende vastu, keda m\u00e4rtsi alguses valime meie riiki juhtima. \u00c4rme lase valimiskampaanial h\u00e4\u00e4buda s\u00f5nade ja lubaduste n\u00e4ilisusesse, vaid vaatame n\u00f5udlikult nende lubaduste taha \u2013 millised neist teevad suuremaks vaid m\u00f5ne erakonna ning millised teevad suuremaks, edukamaks ja kaitstumaks Eesti.”<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3135217h7d6et24.jpg\"\/)
Lennart Meri. Autor\/allikas: ERR arhiiv \/ Heidi Maasikmets<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3135226h9fbat24.jpg\"\/)
Lennart Meri Autor\/allikas: ERR arhiiv \/ Toomas Tuul<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3135229hd95bt24.jpg\"\/)
Arnold R\u00fc\u00fctel. Autor\/allikas: ERR arhiiv \/ \u00dclo Josing<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3135241hea55t24.jpg\"\/)
Toomas Hendrik Ilves. Autor\/allikas: ERR arhiiv \/ \u00dclo Josing<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3135232h6a5dt24.jpg\"\/)
Toomas Hendrik Ilves Autor\/allikas: ERR arhiiv \/ \u00dclo Josing<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/435285hfe74t24.jpg\"\/)
President Kersti Kaljulaid Vabaduse v\u00e4ljakul k\u00f5net pidamas Autor\/allikas: Anna Aurelia Minev\/ERR<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3135247he789t24.jpg\"\/)
Alar Karis. Autor\/allikas: Kairit Leibold\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"LENNART MERI \u2013 president\u00a01992\u20132001 Lennart Meri 31. detsembril 1992: “Ma ei ole kunagi lubanud lihapotte, pudrum\u00e4gesid ega piimaj\u00f5gesid.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75054,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[1687,7609,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2076,27251,28,29,3007,19,25,37955,14540,23,24,22,20,37954,37890,30],"class_list":{"0":"post-75053","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alar-karis","9":"tag-arnold-ruutel","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kersti-kaljulaid","21":"tag-koned","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-lennart-meri","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-presidendi-uusaastatervitus","28":"tag-toomas-hendrik-ilves","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-uusaastakone","34":"tag-vabariigi-president","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115811977968461862","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75053","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75053"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75053\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75054"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75053"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75053"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75053"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}