{"id":75106,"date":"2025-12-31T06:14:18","date_gmt":"2025-12-31T06:14:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75106\/"},"modified":"2025-12-31T06:14:18","modified_gmt":"2025-12-31T06:14:18","slug":"arhiivikaadrid-tallinna-kohvikud-ja-restoranid-kahe-maailmasoja-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75106\/","title":{"rendered":"ARHIIVIKAADRID | Tallinna kohvikud ja restoranid kahe maailmas\u00f5ja vahel"},"content":{"rendered":"

Dancing-Palace Gloria<\/p>\n

Vabaduse platsi \u00e4\u00e4res tegutses 1930. aastatel mitu pealinna parimate sekka kuulunud kohvikut-restorani. Kui a\/s Royal Film ehitas 1926. aastal uhke kinoteatri Gloria Palace (Vabaduse plats 3a), siis m\u00f5ni aasta hiljem, veebruaris 1930, avati keldrikorrusel esinduslik restoran Dancing-Palace Gloria. Reklaamides end \u00f5htuse tantsurestoranina, oligi koha suurim t\u00f5mbenumber \u00fcmmargune jalgade k\u00f5rguselt valgustatud tantsup\u00f5rand. Seal tutvustati novembris 1931 tallinlastele esmakordselt ka uut tantsu rumbat. Tantsuks m\u00e4ngisid John Pori ja Kurt Strobeli orkestrid, mida peeti parimateks.<\/p>\n

\"T\u00c4NASENI\"VIHUTI<\/p>\n

Kultas<\/p>\n

Veebruaris 1937 alustas tegevust \u00fcks Eesti legendaarsemaid kohvikuid Kultas, mis sai ruumid eelmisel aastal Vabaduse platsi vanalinnapoolses otsas valminud Majaomanike Panga \u00e4rihoone esimesel korrusel. Kohvikupidaja Nikolai Kultas oli ametit \u00f5ppinud Brnos, Berliinis ja Pariisis ning rahvusvaheline oli ka tema kohviku ilme. Avaras valgusk\u00fcllases saalis paiknesid v\u00e4lismaalt saadud eeskujul lauad l\u00e4hestikku, mis suurendas l\u00e4bim\u00fc\u00fcki. Kohvikuk\u00fclastajail oli v\u00f5imalik lugeda Euroopa riikide t\u00e4htsamaid ajalehti, saata kirja v\u00f5i telegrammi ning isegi lasta oma \u00fclikonda pressida. Alkoholi Kultases ei pakutud, kuid kohvi oli valikus tosin sorti. Tortide valik oli veelgi mitmekesisem \u2013 70 erinevat.<\/p>\n

\"NAGU\"LEGENDAARNE:\"MILLINE<\/p>\n

Kohvik Corso<\/p>\n

Kui EKA (Eesti Kindlustuse A\/S) uus maja Vabaduse platsi \u00e4\u00e4res 1932. aastal valmis sai, avati sama aasta veebruaris esimesel korrusel ka kohvik. Rooma peat\u00e4nava nime kandev Corso oli tol hetkel kahtlemata linna moodsaim kohvik ning populaarne noorsoo hulgas. Siin pidas n\u00f5u ka poliitiline opositsioon ja veetsid aega riigiametnikud. Corso oli tuntud oma Viini saiade poolest.<\/p>\n

Uudisleht kirjutas 13. veebruaril 1932 kohviku avamise puhul: <\/p>\n

\u201eMoodsaim luksuskohvik Tallinnas \u2013 \u201eCorso\u201c \u2013 euroopalik kafee, mis rahuldab k\u00f5igi maitsed.<\/p>\n

* Kohvik asub kahel korral. Esimesel korral on saal ja m\u00f5ned teenimisruumid, kuna keldrikorral asub piljardituba, garderoob ja mitmesugused k\u00f6\u00f6giruumid.<\/p>\n

* Asjatundjate arvates on \u201eCorso\u201c majapidamisruumid restoranidest ja kohvikutest k\u00f5ige paremad kogu Tallinnas.<\/p>\n

* Kohviku pidajaiks on hrad R. Lellep ja C. Lihn \u2013 pealinna tuntumad restorat\u00f6\u00f6rid, kes on pidanud meie parimaid l\u00f5bustuskohti, nagu \u201eLinden\u201c, \u201eEstonia Valge Saal\u201c ja \u201eGloria-Dancing\u201c.<\/p>\n

Publiku huvi uue kohviku vastu on suur. \u00d5htupoolikutel on raske lauda saada, olgugi et kohvikus on normaalselt ruumi 250 inimesele.\u201c<\/p>\n

\"VABADUSE\"HUBANE:<\/p>\n

Kohvik Harju<\/p>\n

S\u00fcgiseks 1937 sai Corso aeg \u00fcmber ning oktoobris otsiti kohvikule uut rentnikku. Veebruari l\u00f5pus 1938 avatigi samades ruumides uus kohvik Harju. Algul pidi kohviku nimeks saama k\u00fcll Maskott, kuid k\u00fclastajad eelistasid h\u00e4\u00e4letusel eestimaist nime. Kohvikus oli kaks saali, Punane ja Roheline.<\/p>\n

\"VANA\"VALGUSK\u00dcLLANE:<\/p>\n

Feischner<\/p>\n

Novembris 1899 avas Heinrich Feischner Roosikrantsi t\u00e4naval pagaripoe, milles asus kuni 1917. aastani. Siis tuli tal olude sunnil kolida ruumidesse Harju t\u00e4nav 45, kus kondiitri\u00e4ri ja kohvik tegutses kolmes ruumis. Esimeses armastasid aega veeta kunstiinimesed, kellest vahest tuntumad olid kujur Jaan Koort ja maalikunstnik August Jansen. Keskmine tuba oli kohvikudaamide p\u00e4rusmaa ning k\u00f5ige tagumises toas istusid sageli noored armastajapaarid. 1936. aastal avas Feischner uksed uutes ruumides \u00fcle t\u00e4nava, kus hiljem asus palju aastak\u00fcmneid kohvik Tallinn. Maja alumisel korrusel paiknesid kiirkohvik ja kondiitri\u00e4ri, \u00fclemisel suur kohvikusaal. \u00dcle linna kuulsad olid Feischneri keedetud lihapirukad.<\/p>\n

\"TRADITSIOONIDEGA\"MOODNE:\"PEALINNA<\/p>\n

Heinmann<\/p>\n

Gustav Heinmanni kondiitri\u00e4ri ja kohvik Suur-Karja 4 p\u00fc\u00fcdis lihav\u00f5tete ajal alati linnarahva pilke. Nende v\u00e4ljapanekus olid \u0161okolaadist ja martsipanist k\u00f5iksugu kujukesed \u2013 aukohal iseenesestm\u00f5istetavalt j\u00e4nesed \u2013, \u0161okolaadist \u00fcllatusmunad, kirevates paberites lihav\u00f5ttekommid jpm. 1930. aastatel kolis kohvik aadressile Pikk t\u00e4nav 11, kus tehti uhke \u00fcmberehitus arhitekt Johann Ostrati projekti j\u00e4rgi. Seinad dekoreeris kunstnik Roman Nyman koos oma \u00f5pilastega. Kohvikus oli neli ruumi: kohe sissep\u00e4\u00e4su j\u00e4rel suur saal, teisel korrusel paremal sinine, keskel kollane ja taga valge tuba.<\/p>\n

\"NAGU<\/p>\n

Estonia<\/p>\n

Estonia teatrimaja valmides 1912. aastal alustas seal tegevust ka restoran, mille k\u00e4sutuses oli kolm suurt saali. Alumise korruse vaheruumis asus peamine restoran, mida kutsuti Kasiinosaaliks. Teisel korrusel paiknesid Valge ja Punane saal. Estonia oli kohe algusest peale \u00fcks linna esindusrestorane, mida kasutasid ka Eesti valitsused ametlike vastuv\u00f5ttude korraldamiseks. Restoran oli tallinlaste seas v\u00e4ga populaarne, n\u00e4iteks 1920. aastatel k\u00e4is seal koguni 300\u2013400 inimest p\u00e4evas, n\u00e4dalal\u00f5ppudel veelgi enam. Estonia t\u00f5mbenumbriteks olid kontsert-suareed, kus muusikakavale j\u00e4rgnes meelelahutuslik osa pidutsemise ja tantsuga. Tantsuks m\u00e4ngisid linna parimad John Pori ja Kurt Strobeli orkestrid.<\/p>\n

\"LINNA\"ELAV<\/p>\n

Du Nord<\/p>\n

Rataskaevu 3 asunud Du Nordi peeti 1930. aastail pealinna parima k\u00f6\u00f6giga restoraniks, mis oli aga taskukohane vaid kohalikule koorekihile ja v\u00e4lismaalastele. Du Nord alustas 1878. aastal hotelli ja restoranina, hiljem oli \u00fcksnes restoran. Klientidele pakuti nii rahvuslikke roogi seajalgu ja hernesuppi (vastlap\u00e4eval) kui ka faasanipraadi, Prantsuse rannikult p\u00fc\u00fctud austreid jm. Kuulsad olid Extra Du Nordi supeed ehk \u00f5htus\u00f6\u00f6gimen\u00fc\u00fcd k\u00fc\u00fcnlavalgel, kus serveeriti Prantsuse ja Vene delikatesse. Peenust lisas seegi, et alguses olid viiek\u00e4iguliste supeede men\u00fc\u00fcd vaid prantsuse keeles. Ei tea, kas see oli Vene baaside m\u00f5ju, aga m\u00e4rtsis 1940 pakuti k\u00fc\u00fcnlavalgus\u00f5htul karupraadi ja karuvorste.<\/p>\n

\"PEEN:\"KALLIS:\"DELIKATESSID:<\/p>\n

Linden<\/p>\n

Viru v\u00e4ljaku k\u00f5rval Narva mnt 4 asunud esimese klassi kohvikrestoran Linden oli Tallinna menukamaid l\u00f5bustuskohti. 1916. aastal Empire nime all alustanud kohviku nimetasid sakslased 1918. aastal Lindeniks. Just seal k\u00e4is koos Siuru seltskond Marie Under, Artur Adson ja Henrik Visnapuu. Vabaduss\u00f5ja ajal aga veetsid seal aega Taani vabatahtlikud. S\u00f5ja l\u00f5ppedes muutus kohviku klientuur, boheemlaskond kadus peagi ja nende asemele tulid uusrikkad. Siis saabus aga majanduslangus ning 1. mail 1929 pani Linden uksed kinni. Saatuslikuks said ka trahterimaksud, mis olid pealinna k\u00f5rgeimad, samuti see, et linnavalitsuse korraldusel oli Linden sunnitud sulgema baari ja kabinetid.<\/p>\n

\"AJALOOGA<\/p>\n

Marcelle<\/p>\n

Kahek\u00fcmnendate algusest peale esines Tallinna restoranides eestantsupaar Marcelle et Ren\u00e9, kes tutvustas uuemaid moetantse, nagu shimmy ja foxtrot. Artistinimede taha peitusid Rosalie ja Bernhard Leer. Rosalie oli tragi naine ja peagi avas ta Raekoja platsi \u00e4\u00e4res Jegorovi maja esimesel korrusel juba oma koha \u2013 kohviku Marcelle. Kohe algusest peale m\u00e4ngis kohvikus tantsuks Eesti esimene elukutseline d\u017e\u00e4ssorkester The Murphy Band. Marcelle pakkus publikule ka kabareeprogramme ning detsembris 1927 korraldati kohvikus \u201enaiste figuuride v\u00f5istlus\u201c.<\/p>\n

\"TANTSUS\u00d5PRADELE:<\/p>\n

Wattmann<\/p>\n

Kahek\u00fcmnendate teisel poolel olid Tartu tuntumad kohvikud Werner, Wattmann ja Linda. Wattmann asus Lossi 1, peaaegu Werneri vastas. 1923. aastal ostis Emil Wattmann ligi sajandivanuse Luchsingeri kondiitri\u00e4ri ja avas seal 1925. aastal ka kohviku. \u201eMis on mugavus ja maius ning kus ma neid leian? Ainult Lossi t\u00e4n. 1. Seal on peale maitsevate kookide ja v\u00e4rskendavate jookide saada shokoladi kompvekka (paberis) hinnaga 100 mk. nael ja uudisena martsipaanist \u00fcllatusi paberossi karpides. Peale selle alati saadaval maitserikkalt valmistatud k\u00f5iksugu kondiitri t\u00f6id,\u201c reklaamis Wattmann end 1926. aastal. Kevadel 1930 v\u00f5ttis kohviku \u00fcle E. Raudsepp ja m\u00e4rtsis 1931 avati seal uus kohvik Sarap.<\/p>\n

\"MARTSIPANI<\/p>\n

Endla einelaud<\/p>\n

Juugendstiilis Endla teater-seltsimaja P\u00e4rnus R\u00fc\u00fctli t\u00e4naval valmis 1911. aastal ning seal avati ka einelaud. Kolmek\u00fcmnendatel m\u00e4ngis seal igal \u00f5htul muusika ja tegutses \u00f6\u00f6klubi. P\u00fchap\u00e4eviti aga pakuti einelauas kella 5 teed.<\/p>\n

\"KaKuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Dancing-Palace Gloria Vabaduse platsi \u00e4\u00e4res tegutses 1930. aastatel mitu pealinna parimate sekka kuulunud kohvikut-restorani. Kui a\/s Royal Film…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75107,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,17053,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-75106","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kohvikud","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115812713398817052","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}