{"id":75226,"date":"2025-12-31T10:04:13","date_gmt":"2025-12-31T10:04:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75226\/"},"modified":"2025-12-31T10:04:13","modified_gmt":"2025-12-31T10:04:13","slug":"liivased-veepiisad-kulutavad-magesid-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75226\/","title":{"rendered":"Liivased veepiisad kulutavad m\u00e4gesid | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Veetilgad v\u00f5ivad uuristada kivisse augu ja vihmasajud v\u00f5ivad m\u00e4estiku tasaseks teha. Vee toime on aeglane, aga j\u00e4rjekindel.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on teadlased avastanud, et vihmapiisa pinnast erodeeriv toime j\u00e4tkub ka p\u00e4rast seda, kui piisk on suure hooga langenud ja pinnasega p\u00f5rkunud.<\/p>\n<p>Ameerika ja \u0160veitsi teadlased on teada saanud, et veetilga edasisel kulgemisega m\u00f6\u00f6da n\u00f5lva alla v\u00f5ib kaasneda palju rohkem erosiooni kui langemise l\u00f6\u00f6gist enesest tulenebki.<\/p>\n<p>Bertil Trottet Pennsylvania \u00dclikoolist ja Lausanne&#8217;i \u00dclikoolist m\u00e4rkas koos t\u00e4helepanelike kolleegidega, et \u0160veitsi m\u00e4en\u00f5lvule langenud vihmapiisad kattusid allapoole veeredes liivaterakeste kihiga.<\/p>\n<p>Teadlased filmisid seda loodusn\u00e4htust ja tegid p\u00e4rast ka laboris j\u00e4rele. Laboris seadsid nad \u00fcles 120 sentimeetri pikkuse kaldpinna, mille katsid peene liivaga. Pinna kalle oli 30 kraadi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Teadlased panid t\u00e4hele, et liivasele kaldpinnale piserdatud veepiisad moodustasid liivateradega kattudes erisuguseid kujundeid, olenevalt tingimustest.<\/p>\n<p>Selgus ka, et langemise j\u00e4rgsel veeremisel liigutasid tilgad kuni k\u00fcmme korda rohkem liiva kui algsel langemisel.<\/p>\n<p>T\u00e4psel vaatlusel sedastasid teadlased, et algselt peaaegu kerajad tilgad kipuvad tihtilugu v\u00f5tma kahte omap\u00e4rast kuju.<\/p>\n<p>Esimest nimetavad teadlased \u00dchendriikide teadusakadeemia <a href=\"https:\/\/www.pnas.org\/doi\/10.1073\/pnas.2519392122\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">toimetistes<\/a> maap\u00e4hkli kujuks, teist aga s\u00f5\u00f5riku kujuks. Esimest v\u00f5iks teisis\u00f5nu nimetada ka hantliks, sest ta on piklik ja kahe \u00fcmarama otsa vahel ristl\u00e4bim\u00f5\u00f5dult kitsam.<\/p>\n<p>Teist t\u00fc\u00fcpkuju v\u00f5iks vabalt nimetada ka r\u00f5ngaks, sest tal on keskel auk.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3141727\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3141727h63c5t24.jpg\"\/>S\u00f5\u00f5riku kujulised liivased veetilgad. Autor\/allikas: Penn GEFLOW Lab<\/p>\n<p>Maap\u00e4hkli ehk hantli kujulised tilgad kujunevad v\u00e4iksemal kiirusel kulgevatest \u00fcmartilkadest ja liiv p\u00fcsib neil pinnal. Liiva koguneb neile tavaliselt kuni teatud hulgani ja siis enam mitte.<\/p>\n<p>S\u00f5\u00f5riku v\u00f5i r\u00f5nga kujulised tilgad lasevad liivateri ka oma pinnaalusesse sisemusse, mist\u00f5ttu nad l\u00e4hevad tihedamaks ja l\u00e4bipaistmatumaks.<\/p>\n<p>Kaldpinnal veerevad liivased veetilgad on t\u00f5epoolest veidrad, kuid nende uurimisel on ikka ka tegelikku t\u00e4htsust.<\/p>\n<p>Nende omadusi saab n\u00fc\u00fcd arvesse v\u00f5tta pinnaseerosiooni arvutimudelites, nii et need vastavad veelgi paremini tegelikkusele, ja sellest v\u00f5idab muu hulgas n\u00e4iteks maastikukaitse.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veetilgad v\u00f5ivad uuristada kivisse augu ja vihmasajud v\u00f5ivad m\u00e4estiku tasaseks teha. Vee toime on aeglane, aga j\u00e4rjekindel. N\u00fc\u00fcd&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75227,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,38073,34,36,31,32,21,38076,28,29,16489,95,7701,19,25,23,24,22,20,38074,38075,15513,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-75226","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-erosioon","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kaldpind","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-liiv","23":"tag-maailm","24":"tag-magi","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-veepiisad","32":"tag-veetilgad","33":"tag-vesi","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115813617713810001","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75226","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75226"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75226\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75227"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75226"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75226"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75226"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}