Uue aasta esimesel p\u00e4eval j\u00f5ustub rohkem kui 200 \u00f5igusakti, millest olulisemate kohta koostas kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda \u00fclevaate.<\/p>\n
Ettev\u00f5tete jaoks on koja hinnangul positiivseks s\u00f5numiks see, et uuest aastast ei tule ettev\u00f5tete kasumimaksu. Lisaks j\u00e4\u00e4b nii ettev\u00f5tete kui ka inimeste jaoks \u00e4ra tulumaksut\u00f5us ning inimeste jaoks kaob maksuk\u00fc\u00fcr. Samas lisandub elektriarvele kaks uut kulurida.<\/p>\n
Ettev\u00f5tete kasumimaksu ei tule. Kui algselt pidi 1. jaanuaril j\u00f5ustuma julgeolekumaksu osana ettev\u00f5tete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2 protsenti ettev\u00f5tte kasumist, siis selle aasta juunis loobus riigikogu ettev\u00f5tete kasumimaksu kehtestamisest. Koda oli juba eelmisel aastal selle maksu kehtestamise osas v\u00e4ga kriitiline.<\/p>\n
Tulumaks on j\u00e4tkuvalt 22 protsenti. Riigikogu v\u00f5ttis detsembri alguses vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt j\u00e4\u00e4b \u00e4ra j\u00e4rgmisesse aastasse kavandatud tulumaksut\u00f5us 22 protsendilt 24-le. Koda on varasemalt korduvalt r\u00f5hutanud, et maksut\u00f5usust loobumine aitab kaasa majanduse elavdamisele ja parandab ettev\u00f5tluskeskkonna stabiilsust.<\/p>\n
Elektrile lisandub kaks uut tasu. Uuest aastast tuleb elektritarbijatel maksta varustuskindluse tasu, mida elektrituruseadus nimetab saartalitlusv\u00f5ime tagamise teenuse kuluks. Tasu suurus on 7,58 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00758 eurot kilovatt-tunni kohta ilma k\u00e4ibemaksuta. Elektritarbijate kulu on kokku 59,5 miljonit eurot aastas. Uus tasu lisandub v\u00f5rguteenusearvele. Selle tasu eest tagatakse, et Eestis on piisavalt juhitavaid elektrijaamu, et ka keerulistes oludes oleks Eestis piisavalt elektrit.<\/p>\n
Uue aasta algusest lisandub elektriarvele ka tasakaalustamisv\u00f5imsuse kulu. Seda peavad maksma nii elektritootjad kui ka -tarbijad. Tasu suurus on nii tootmisele kui tarbimisele 3,73 eurot megavatt-tunni kohta ehk 0,00373 eurot kilovatt-tunni kohta ilma k\u00e4ibemaksuta. Selle tasu eest kaetakse sagedusreservide hankimise kulud, millega hoitakse elektri tarbimine ja tootmine igal hetkel tasakaalus. Esialgu oleksid pidanud tarbijad ja tootjad maksma seda tasu juba alates selle aasta 1. veebruarist, kuid koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul otsustati, et 2025. aastal katab need kulud Elering \u00fclekoormustasust.<\/p>\n
Algavast aastast kaob eraisikute maksuk\u00fc\u00fcr ning kehtima hakkab \u00fchtne tulumaksuvaba miinimum 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Kui inimese t\u00f6\u00f6tasu on n\u00e4iteks 2100 eurot kuus v\u00f5i suurem ja ta kasutab tulumaksuvabastust maksimaalses ulatuses, siis saab t\u00f6\u00f6taja uuest aastast iga kuu 154 eurot rohkem k\u00e4tte kui seni. Selleks et t\u00f6\u00f6taja saaks kasutada tulumaksuvaba miinimumi t\u00e4ies ulatuses, tuleb t\u00f6\u00f6tajal esitada vastav avaldus oma t\u00f6\u00f6andjale. Kui t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tab mitme t\u00f6\u00f6andja juures, siis v\u00f5ib t\u00f6\u00f6taja esitada avalduse ainult \u00fchele t\u00f6\u00f6andjale.<\/p>\n
Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu on uuest aastast 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.<\/p>\n
Uuest aastast hakkab l\u00fchiajalise Eestis t\u00f6\u00f6tamise registreerimisel ja t\u00f6\u00f6tamiseks t\u00e4htajalise elamisloa andmisel kehtima n\u00f5ue, et t\u00f6\u00f6andja peab olema kantud Eesti \u00e4riregistrisse. See t\u00e4hendab, et v\u00e4lismaalasi ei saa enam palgata n\u00e4iteks filiaalid, kes pole kantud Eesti \u00e4riregistrisse. Eesti \u00e4riregistrisse kandmise n\u00f5ue ei kehti, kui v\u00e4lismaalase t\u00f6\u00f6andja on avalik-\u00f5iguslik juriidiline isik. M\u00f5nes teises riigis asuv t\u00f6\u00f6andja saab kutsuda Eestisse v\u00e4lismaalasi t\u00f6\u00f6le vaid juhul, kui tegemist on teenusevaba liikumisega v\u00f5i liikmesriigist Eestisse l\u00e4hetamisega.<\/p>\n
Alates 1. jaanuarist peab t\u00f6\u00f6andjal, kelle juures t\u00f6\u00f6tamiseks taotleb v\u00e4lismaalane t\u00e4htajalist elamisluba, olema vahetult enne elamisloataotluse esitamist olnud v\u00e4hemalt kuue j\u00e4rjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis. T\u00f6\u00f6andjad saavad tegelikku majandustegevust t\u00f5endada mis tahes t\u00f5endiga, sealhulgas enda seletuste ja dokumentidega, n\u00e4iteks lepingud, majandusaasta aruanded, p\u00e4devate asutuste v\u00e4lja antud t\u00f5endid ja maksudeklaratsioonid.<\/p>\n
Rendit\u00f6\u00f6 vahendajate jaoks on positiivseks muudatuseks see, et 1. jaanuarist kaob n\u00f5ue, et rendit\u00f6\u00f6 vahendajal peab v\u00e4lismaalase palkamiseks olema tagatis, mille suurus on v\u00e4hemalt v\u00e4lismaalase \u00fche kuu t\u00f6\u00f6tasu. Tagatise n\u00f5ue asendub n\u00f5udega, et enne v\u00e4lismaalase palkamist peab rendit\u00f6\u00f6 vahendajal olema v\u00e4hemalt kuue j\u00e4rjestikuse kuu jooksul tegelik majandustegevus Eestis v\u00f5i teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis.<\/p>\n
Uuest aastast pikeneb ka t\u00e4htajalise elamisloa taotluse l\u00e4bivaatamise t\u00e4htaeg praeguselt kahelt kuult 90 p\u00e4evani.<\/p>\n
1. jaanuaril t\u00f5useb \u00f5lle, veini ja ka muu alkoholi aktsiis 10 protsenti. Sama palju t\u00f5useb uuest aastast ka sigarettide, sigarite, sigarillode, suitsetamistubaka ning tubakavedeliku aktsiis.<\/p>\n
Osade k\u00fctuste \u2013 n\u00e4iteks bensiini, diisli ja maagaasi \u2013 ning elektrienergia aktsiis t\u00f5usevad 2026. aasta 1. maist.<\/p>\n
K\u00fcberturvalisuse seaduse muudatustega v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle NIS2-direktiiv, mille tulemusena laieneb oluliselt ettev\u00f5tete ring, kellel tuleb hakata t\u00e4itma rangeid k\u00fcberturvalisuse n\u00f5udeid.<\/p>\n
N\u00e4iteks hakkavad muudatused puudutama lennuettev\u00f5tjaid, raudteesektorit, elektriettev\u00f5tjaid, kaugk\u00fctte pakkujaid, sadama pidajaid, krediidiasutusi, pilvandmet\u00f6\u00f6tlusteenuse osutajaid, postiteenuse osutajaid, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusettev\u00f5tteid ja haiglaid, aga ka teatud toiduk\u00e4itlemisettev\u00f5tteid, kes vastavad kindlatele suuruskriteeriumidele.<\/p>\n
K\u00fcberturvalisuse seaduse subjektid peavad regulaarselt hindama oma k\u00fcberturvalisuse riske ja v\u00f5tma kasutusele vastavaid kaitsemeetmeid riskide leevendamiseks. Lisaks tuleb arendada k\u00fcberintsidentide tuvastamise ja neile reageerimise v\u00f5imekust, rakendada vajalikke meetmeid tundlike andmete kaitseks ja korraldada regulaarseid koolitusi k\u00fcberturvalisuse teemal nii t\u00f6\u00f6tajatele kui ka ettev\u00f5tte juhtidele.<\/p>\n
Kui seni on tulnud k\u00fcberturvalisuse meetmeid erasektoris \u00fcldjuhul rakendada konkreetse teenuse v\u00f5i tegevuse suhtes, siis edaspidi tuleb neid meetmeid rakendada kogu organisatsiooni suhtes. N\u00e4iteks v\u00f5ib t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5te muutuda k\u00fcberturvalisuse seaduse subjektiks \u00fcksnes seet\u00f5ttu, et ta osutab k\u00f5rvaltegevusena v\u00e4ikemahulist pilveteenust.<\/p>\n
Nii uutele kui ka juba olemasolevatele k\u00fcberturvalisuse seaduse subjektidele on ette n\u00e4htud kolmeaastane \u00fcleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute n\u00f5uetega koosk\u00f5lla viima. Kuigi seaduse muudatused plaanitakse j\u00f5ustada 1. jaanuaril ja n\u00e4iteks subjektidele tekib kohustus teatada riigi infos\u00fcsteemi ametile (RIA) oma tegevuse andmed kolme kuu jooksul p\u00e4rast seda, on n\u00f5uete t\u00e4ielikuks rakendamiseks aega kuni 2029. aasta alguseni.<\/p>\n
Uuest aastast on maamaksu t\u00f5usu piirm\u00e4\u00e4r 10\u2013100 protsenti. Seega saab iga omavalitsus otsustada, kas maamaksu aastase suurenemise maksimaalne piirm\u00e4\u00e4r on n\u00e4iteks 10, 50 v\u00f5i 100 protsenti. Sel aastal oli maamaksu t\u00f5usu piirm\u00e4\u00e4r igas omavalitsuses 50 protsenti. Kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda seisis k\u00fcll selle eest, et maamaksu t\u00f5usu piirm\u00e4\u00e4r oleks j\u00e4tkuvalt 10 protsenti, kuid seda ettepanekut ei v\u00f5etud arvesse.<\/p>\n
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuum\u00e4\u00e4r on j\u00e4rgmisest aastast 886 eurot. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6andjal tuleb t\u00f6\u00f6taja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu senise 270,6 euro asemel v\u00e4hemalt 292,38 eurot kuus. Muudatus puudutab t\u00f6\u00f6andjaid, kelle t\u00f6\u00f6tajad t\u00f6\u00f6tavad osalise koormusega ja kelle t\u00f6\u00f6tasu j\u00e4\u00e4b alla 886 euro kuus.<\/p>\n
Ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitisele rakendub \u00fclempiir. Alates 1. jaanuarist rakendub tervisekassa poolt inimesele makstavale ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitisele \u00fclempiir, mille suuruseks saab 126,87 eurot. Seni ei n\u00e4inud seadus \u00fclempiiri ette.<\/p>\n
Samuti j\u00f5ustub muudatus, mis v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6andjatel ja FIE-del sotsiaalmaksuvabalt kompenseerida t\u00f6\u00f6tajatele ajutise t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse h\u00fcvitise \u00fclempiiri ja saamata j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6tasu vahe. Siiski tuleb arvestada, et vabatahtlik t\u00f6\u00f6v\u00f5imetush\u00fcvitis ei tohi koos makstava haigush\u00fcvitisega \u00fcletada t\u00f6\u00f6taja keskmist t\u00f6\u00f6tasu.<\/p>\n
Ettev\u00f5tluskontole laekunud ettev\u00f5tlustulu maksum\u00e4\u00e4r ei suurene. Kui algselt pidi ettev\u00f5tluskontole laekunud ettev\u00f5tlustulu maksum\u00e4\u00e4r t\u00f5usma uuest aastast seniselt 20 protsendilt 22-le, siis riigikogu otsustas detsembris maksut\u00f5usu \u00e4ra j\u00e4tta. Seega on ka edaspidi ettev\u00f5tlustulu maksum\u00e4\u00e4r 20 protsenti ettev\u00f5tluskontole laekunud summast.<\/p>\n
Sisser\u00e4ndekvoot v\u00e4heneb. Eeloleva aasta sisser\u00e4nde piirarv on 1292, mis on kuue v\u00f5rra v\u00e4iksem kui t\u00e4navu. See on maksimumsuurus, mida v\u00e4lismaalaste seadus v\u00f5imaldab hetkel kehtestada.<\/p>\n
T\u00f5useb riigil\u00f5iv riigihangete vaidlustuskomisjoni p\u00f6\u00f6rdumiseks. Muudatustega t\u00f5stetakse riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise riigil\u00f5iv 640 eurolt 1280 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirm\u00e4\u00e4rast v\u00e4iksem, ning 1280 eurolt 2560 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus on v\u00f5rdne rahvusvahelise piirm\u00e4\u00e4raga v\u00f5i \u00fcletab seda. Varasemad riigihangete vaidlustuse esitamise riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rad kehtisid aastast 2007, mil riigihangete vaidlustuskomisjon loodi.<\/p>\n
Uuest aastat saavad vabatahtliku ravikindlustusega liituda ka inimesed, kes on Eesti alalised elanikud v\u00f5i Eestis t\u00e4htajalise elamisloa v\u00f5i elamis\u00f5iguse alusel elavad inimesed, s\u00f5ltumata varasematest kindlustusperioodidest v\u00f5i varem makstud sotsiaalmaksust. Lisaks on edaspidi v\u00f5imalik s\u00f5lmida vabatahtlikku ravikindlustuse lepingut kolmandate isikute eest. Hetkel puuduvad sellised v\u00f5imalused.<\/p>\n
V\u00e4heneb v\u00e4ikebusside mootors\u00f5idukimaks. Uuest aastast maksustatakse N1-kategooria mootors\u00f5iduki maksum\u00e4\u00e4raga need M-kategooria mootors\u00f5idukid, millel on \u00fcle seitsme istekoha. See v\u00e4hendab oluliselt s\u00f5iduauto kategoorias registreeritud kaheksa- ja \u00fcheksakohaliste v\u00e4ikebusside maksum\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n
Heiteta veoautode pealt tuleb alates 1. jaanuarist maksta teekasutustasu. Tasu on kuni 75 protsenti v\u00e4iksem v\u00f5rreldes EURO 0-heitgaasiklassi kuuluva veoautoga. N\u00e4iteks heiteta veoautol, mille t\u00e4ismass on \u00fcle 12 tonni, on aastane teekasutustasu kuni 500 eurot; EURO 0-II-heitklassi kuuluval veoautol aga kuni 2000 eurot. Seni on heiteta veoautod olnud teekasutustasu maksmisest vabastatud. \u00a0Heiteta veoautod on sisep\u00f5lemismootorita raskeveokid v\u00f5i sellised sisep\u00f5lemismootoriga raskeveokid, mis paiskavad \u00f5hku v\u00e4hem kui 1g CO2\/kWh.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tuskindlustuss\u00fcsteem muutub. J\u00e4rgmisest aastast alates maksab t\u00f6\u00f6tukassa registreeritud t\u00f6\u00f6tule t\u00f6\u00f6 kaotuse korral\u00a0kas sissetulekup\u00f5hist t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitist v\u00f5i uut baasm\u00e4\u00e4ras t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitist.<\/p>\n
Sissetulekup\u00f5hine t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitis on senine t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitis ning selle saamise tingimused ei muutu. Ka edaspidi saavad seda h\u00fcvitist inimesed, kellel on t\u00f6\u00f6tuskindlustusstaa\u017ei v\u00e4hemalt 12 kuud viimase kolme aasta jooksul ja kes ei ole t\u00f6\u00f6lt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel t\u00f6\u00f6andjaga v\u00f5i enda s\u00fc\u00fclise k\u00e4itumise t\u00f5ttu. Esimesel sajal p\u00e4eval on h\u00fcvitis 60 protsenti ja seej\u00e4rel 40 protsenti \u00fche kalendrip\u00e4eva keskmisest t\u00f6\u00f6tasust.<\/p>\n
Kui inimesel ei teki \u00f5igust eelnevast sissetulekust s\u00f5ltuvale h\u00fcvitisele, maksab t\u00f6\u00f6tukassa edaspidi kindlustatule baasm\u00e4\u00e4ras t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitist. See asendab senist t\u00f6\u00f6tutoetust. Baasm\u00e4\u00e4ras t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitis m\u00e4\u00e4ratakse inimesele, kes on enne t\u00f6\u00f6tuna arvele v\u00f5tmisele eelnenud kolme aasta jooksul t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4hemalt kaheksa kuud. H\u00fcvitist makstakse kuni 180 p\u00e4eva, mida pikendatakse 60 kalendrip\u00e4eva v\u00f5rra, kui olukord t\u00f6\u00f6turul on keeruline, ning h\u00fcvitise suurus on k\u00f5igile sama ehk 50 protsenti eelneva kalendriaasta t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4rast. J\u00e4rgmiselt aastal on h\u00fcvitise suurus 374,50 eurot kuus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uue aasta esimesel p\u00e4eval j\u00f5ustub rohkem kui 200 \u00f5igusakti, millest olulisemate kohta koostas kaubandus-t\u00f6\u00f6stuskoda \u00fclevaate. Ettev\u00f5tete jaoks on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75429,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-75428","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115814919214028389","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75428\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75429"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}