{"id":75443,"date":"2025-12-31T16:09:16","date_gmt":"2025-12-31T16:09:16","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75443\/"},"modified":"2025-12-31T16:09:16","modified_gmt":"2025-12-31T16:09:16","slug":"uuring-ath-ravimid-turgutavad-tahelepanu-asemel-aju-preemiasusteemi-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75443\/","title":{"rendered":"Uuring: ATH-ravimid turgutavad t\u00e4helepanu asemel aju preemias\u00fcsteemi | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Ligi 6000 last h\u00f5lmanud<a href=\"https:\/\/www.cell.com\/cell\/fulltext\/S0092-8674(25)01373-X\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> aju-uuring viitab<\/a>, et sageli aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire leevendamiseks kasutatavad ravimid, nagu ritaliin ja amfetamiinid, ei paranda aju keskendumisv\u00f5imet otseselt, vaid m\u00f5jutavad hoopis \u00e4rkveloleku ja preemias\u00fcsteemiga seotud ajupiirkondade t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Seni on nii arstid kui ka teadlased eeldanud, et met\u00fc\u00fclfenidaat ja amfetamiinid m\u00f5juvad otse aju t\u00e4helepanuv\u00f5rgustikele, sealhulgas selgmisele t\u00e4helepanuv\u00f5rgustikule, mis vastutab t\u00e4helepanu teadliku suunamise eest. Oletuse kohaselt annavad ravimid seega inimesele suurema tahtelise kontrolli selle \u00fcle, millele ta keskendub. Uus uuring, mis h\u00f5lmas tuhandete laste aju\u00fclesv\u00f5tteid, n\u00e4itab aga, et need konkreetsed ajuv\u00f5rgustikud ei ole ravimite peamine sihtm\u00e4rk.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal on n\u00e4iliselt parem t\u00e4helepanu pigem ATH-ravimite k\u00f5rvalm\u00f5ju. Eesk\u00e4tt muudavad need lapse erksamaks ja tegevuse talle subjektiivselt tasuvamaks, mis aitab loomulikult sellele tegevusele paremini keskenduda. Ajakirjas Cell avaldatud tulemused selgitavad seel\u00e4bi bioloogilist mehhanismi, miks ravimid aitavad lastel paremini keskenduda reeglina v\u00e4he huvi pakkuvatele \u00fclesannetele, n\u00e4iteks kodut\u00f6\u00f6dele.<\/p>\n<p>Tulemused lahendavad ka n\u00e4ilise paradoksi: miks tavaliselt inimeste ergutamisega seostatavad stimulandid h\u00fcperaktiivseid lapsi hoopis rahustavad. Teadlased leidsid, et ravimid t\u00f5stavad ajus virgatsaine dopamiini taset, mis m\u00e4ngib v\u00f5tmerolli aju preemias\u00fcsteemis. Uuringu kaasautori Nico Dosenbachi s\u00f5nul muudab dopamiinitaseme t\u00f5us rutiinsed \u00fclesanded lapse jaoks talutavamaks. Lapsed suudavad ravimi m\u00f5jul paremini paigal istuda, sest neil kaob vajadus otsida asendustegevusi, mis pakuksid rohkem pinget.<\/p>\n<p>Teadlasr\u00fchm tugines oma j\u00e4reldustes mahukale ABCD (Adolescent Brain Cognitive Development) uuringule, mis j\u00e4lgib enam kui 11 000 lapse aju arengut \u00fcle USA. Anal\u00fc\u00fcsi kaasati ligi 6000 lapse aju funktsionaalse magnetresonantstomograafiga (fMRI) tehtud \u00fclesv\u00f5tted. Teadlased v\u00f5rdlesid aju\u00fchenduste mustreid lastel, kes olid uuringup\u00e4eval ravimit v\u00f5tnud, nendega, kes seda ei teinud.<\/p>\n<p>Selgus, et ravimite m\u00f5ju avaldus k\u00f5ige tugevamalt piirkondades, mis juhivad kehalisi aistinguid ja liigutusi, ning preemiav\u00f5rgustikes. Samas j\u00e4id enesekontrolliga seotud piirkonnad ravimi m\u00f5just suuresti puutumata.<\/p>\n<p>\u00dchesemate j\u00e4relduste tegemiseks tegi t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00e4iendava t\u00e4iskasvanuid h\u00f5lmava kontrolluuringu. Selles osales viis t\u00e4iskasvanut, kellel polnud ATH diagnoosi. Uurimisalustele anti met\u00fc\u00fclfenidaati ja nende aju skaneeriti korduvalt ja p\u00f5hjalikult. Teadlased n\u00e4gid lastest tuttavat mustrit ka t\u00e4iskasvanute puhul: ravim aktiveeris \u00e4rkvelolekuga seotud piirkondi ja aju preemiakeskusi, j\u00e4ttes t\u00e4helepanuga seotud v\u00f5rgustikud suuresti puutumata.<\/p>\n<p>Ohtlik unepuudus<\/p>\n<p>Uuring t\u00f5i samas v\u00e4lja olulise seose une ja ATH-ravimite kasutuse vahel. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et stimulandid suutsid lapse ajus ajutiselt maskeerida v\u00e4hese une m\u00f5ju. Kui laps ei olnud piisavalt maganud, kuid v\u00f5ttis ravimit, sarnanes tema ajuaktiivsus h\u00e4sti puhanud lapse omaga ning tema tulemused paranesid ka vaimset v\u00f5imekust m\u00f5\u00f5tvates testides. Teadlased hoiatasid seet\u00f5ttu, et ravimid v\u00f5ivad varjata kroonilist unepuudust, mis on arenevale organismile kahjulik.<\/p>\n<p>Lisaks t\u00f5id nad v\u00e4lja, et v\u00e4sinud lapsed v\u00f5ivad k\u00e4ituda sarnaselt ATH-diagnoosiga eakaaslastele. Neil on raskusi t\u00e4helepanu hoidmisega ja hinded halvenevad. Kui tegelik p\u00f5hjus on unepuudus, v\u00f5ib ravim seega probleemi n\u00e4iliselt lahendada. Laps magab aga ikka sama v\u00e4he, millega v\u00f5ivad kaasnevad pikaajalised tervisekahjud. Seet\u00f5ttu soovitavad autorid arstidel enne diagnoosi panemist p\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu laste uneharjumustele.<\/p>\n<p>Viimaks l\u00fckkas uuring \u00fcmber m\u00fc\u00fcdi, nagu toimiksid ATH-ravimite leiduvad stimulandid nn tarkusetablettidena. Uuritud laste hulgas oli arvestatav hulk neid, kelle vanemad andsid neile k\u00fcll ravimeid, kuid kellel rangemate diagnoosikriteeriumite p\u00f5hjal aktiivsus-t\u00e4helepanuh\u00e4iret polnud. Selgus, et neil lastel stimulandid kognitiivset sooritusv\u00f5imet ei parandanud, kui nad olid eelnevalt piisavalt puhata saanud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ligi 6000 last h\u00f5lmanud aju-uuring viitab, et sageli aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire leevendamiseks kasutatavad ravimid, nagu ritaliin ja amfetamiinid,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75444,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[3840,3839,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-75443","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aktiivsus-ja-tahelepanuhaire","9":"tag-ath","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115815052935228479","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75443"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75443\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75443"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}