lrt.lt<\/a>.<\/p>\nMuudetud strateegias on \u00f6eldud, et Leedu julgeolekukeskkond on j\u00e4rsult halvenenud, ning r\u00f5hutatud, et riigi peamised kaitsesambad on s\u00f5jav\u00e4gi, \u00fchiskondlik vastupanuv\u00f5ime ja liitlased. Ametnike s\u00f5nul r\u00f5hutatakse vajadust valmistada riik ja \u00fchiskond ette kaitseks s\u00f5ja ajal.<\/p>\n
Venemaa t\u00e4iemahuline sissetung Ukrainasse neli aastat tagasi tugevdas hinnanguid, mis olid juba lisatud Leedu eelmisesse julgeolekustrateegiasse, mis kiideti heaks vaid kaks kuud enne sissetungi, \u00fctles asekaitseminister Karolis Aleksa.<\/p>\n
\u201eSissetung t\u00f5i esile vaid selle, mis oli juba tuvastatud. Sel ajal oleks saanud ka strateegia \u00fcle vaadata,\u201d \u00fctles Aleksa.<\/p>\n
Endised ja praegused seadusandjad \u00fctlesid, et varasem dokument ei ole oma olulisust kaotanud, m\u00e4rkides, et see pani olulist r\u00f5hku igak\u00fclgsele kaitsele, sealhulgas territoriaalkaitse\u00fcksuste loomisele ja Leedu Laskurliidu tugevdamisele.<\/p>\n
Uuendatud strateegia erineb aga selle poolest, et selles tuuakse selges\u00f5naliselt v\u00e4lja eksistentsiaalne oht riigile. Aleksa s\u00f5nul peegeldab hinnang Venemaa j\u00e4tkuvat valmisolekut kasutada s\u00f5jalist j\u00f5udu ja v\u00f5imet taastada lahinguv\u00f5ime vaatamata s\u00f5jale Ukrainas.<\/p>\n
\u201e2030. aasta suunas vaadates on s\u00f5jalise konflikti t\u00f5en\u00e4osus potentsiaalselt suurenenud,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
Parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni liige ning endine kaitseminister Laurynas Kas\u010di\u016bnas \u00fctles, et m\u00f5ned L\u00e4\u00e4ne eksperdid ja luureanal\u00fc\u00fctikud usuvad, et Venemaa v\u00f5ib olla valmis isegi varem, m\u00e4rkides, et Moskva juba varub s\u00f5javarustust.<\/p>\n
Strateegias r\u00f5hutatakse relvastatud kaitset, s\u00f5jalise diviisi loomist ja riikliku vastupanuv\u00f5ime tugevdamist, r\u00f5hutades samal ajal ka liitlaste heidutuse olulisust, eriti USA v\u00e4gede kohalolekut piirkonnas.<\/p>\n
Endine komisjoni esimees Giedrimas Jeglinskas \u00fctles, et dokument keskendub liiga palju diviisi loomisele, k\u00e4sitlemata piisavalt laiemaid k\u00fcsimusi nagu \u00f5hukaitse, Valgevene ja suhted Ameerika \u00dchendriikidega.<\/p>\n
Aleksa s\u00f5nul m\u00e4\u00e4ratleb strateegia selgelt USA s\u00f5jalise kohaloleku Leedu julgeoleku nurgakivina, kuigi Washington on kutsunud Euroopat \u00fcles v\u00f5tma suuremat vastutust oma kaitse eest, viidates kavatsustele v\u00e4hendada oma s\u00f5jalist kohalolekut mandril.<\/p>\n
Julgeolekueksperdid \u00fctlesid, et strateegia on s\u00f5num nii vastastele kui ka liitlastele, kuid hoiatasid, et selle edu s\u00f5ltub rakendamisest ja rahastamisest.<\/p>\n
\u201eRahastamiseta prioriteedid on hallutsinatsioonid \u2013 need on olemas, kuid neid ei realiseerita,\u201d \u00fctles julgeolekuanal\u00fc\u00fctik Giedrius \u010cesnakas.<\/p>\n
Uuendatud strateegias on s\u00e4testatud, et kaitsekulutused peaksid ulatuma 5\u20136 protsendini SKP-st. Leedu kaitse-eelarve peaks j\u00e4rgmisel aastal \u00fcletama 5 protsenti.<\/p>\n
Kas\u010di\u016bnas \u00fctles, et praegune rahastamistase v\u00f5imaldab selle eesm\u00e4rgi poole liikuda, eeldusel, et raha kulutatakse t\u00f5husalt.<\/p>\n
Muudetud riikliku julgeoleku strateegia vaatab l\u00e4bi riigikaitse n\u00f5ukogu ja selle peab heaks kiitma parlament.<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Leedu uuendas oma riikliku julgeoleku strateegiat, mille kohaselt kujutab Venemaa riigile eksistentsiaalset ehk saatuslikku ohtu. Leedu hindab, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17122,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-75596","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115816645699510443","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75596","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75596"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75596\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17122"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75596"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75596"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75596"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}