{"id":75736,"date":"2026-01-01T08:49:21","date_gmt":"2026-01-01T08:49:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75736\/"},"modified":"2026-01-01T08:49:21","modified_gmt":"2026-01-01T08:49:21","slug":"piima-seedimise-geen-levis-koos-karjakasvatajatega-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/75736\/","title":{"rendered":"Piima seedimise geen levis koos karjakasvatajatega | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>L\u00f5una-Aasias on piimatooted igap\u00e4evase toidulaua loomulik osa. Just see piirkond aitab teadlastel ka paremini m\u00f5ista, miks osa inimesi suudab t\u00e4iskasvanuna piima seedida, samas kui teistel tekitab see vaevusi.<\/p>\n<p>K\u00f5ik imikud toodavad ens\u00fc\u00fcmi nimega laktaas, mis lagundab piimas sisalduvat laktoosi. Enamiku inimeste organism toodab vananedes laktaasi v\u00e4hem ning piima joomine v\u00f5ib p\u00f5hjustada seedeh\u00e4ireid. M\u00f5ned inimesed toodavad aga laktaasi kogu elu enam-v\u00e4hem sama palju. Seda omadust nimetatakse laktaasi p\u00fcsivuseks ja see v\u00f5imaldab tarbida piimatooteid ka t\u00e4iskasvanuna.<\/p>\n<p>Pikka aega arvati, et laktaasi p\u00fcsivuse leviku taga oli oluline elluj\u00e4\u00e4miseelis. Samas on leitud, et inimesed tarbisid piimatooteid juba tuhandeid aastaid enne seda, kui laktaasi p\u00fcsivuse geen laialt levinuks sai. Ilmselt tarbiti enne seda piima k\u00e4\u00e4ritatult, n\u00e4iteks jogurti v\u00f5i juustuna, kus bakterid\u00a0 olid laktoosi osaliselt lagundanud. See tekitas k\u00fcsimuse, kas v\u00f5ime piima seedida levis \u00fcldse otseselt piimajoomise t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Laktaasi p\u00fcsivust v\u00f5imaldav geenivariant on v\u00e4ga levinud P\u00f5hja-Euroopas, kuid seda esineb ka Indias. Seal on selle levik eba\u00fchtlane: kui P\u00f5hja-Indias kohtab seda sageli, siis L\u00f5una-Indias on m\u00e4rksa haruldasem. See erinevus on seotud ajalooliste r\u00e4nnetega.<\/p>\n<p>Umbes 5000 aastat tagasi levis see geenivariant Euraasia stepialadelt koos r\u00e4ndavate karjakasvatajatega nii Euroopasse kui ka L\u00f5una-Aasiasse. Need inimesed elasid karmides tingimustes, kus oli p\u00f5llukultuure keeruline kasvatada ning elluj\u00e4\u00e4mine s\u00f5ltus suuresti loomadest ja piimast. Sellistes oludes andis v\u00f5ime piima seedida selge eelise.<\/p>\n<p>Uus L\u00f5una-Aasia elanikele keskendunud <a href=\"https:\/\/www.science.org\/content\/article\/roots-milk-drinking-revealed-south-asian-genomes\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">geneetiline uuring<\/a> n\u00e4itas, et laktaasi p\u00fcsivus andis v\u00e4ga tugeva eelise vaid neile, kelle elu ja toitumine s\u00f5ltus peaaegu t\u00e4ielikult karjakasvatusest ja piimatoodetest.<\/p>\n<p>Teadlased uurisid j\u00e4relduseni j\u00f5udmiseks enam kui 8000 inimese genoomi Indiast, Pakistanist ja Bangladeshist, sealhulgas ka muistsete inimeste DNA-d. Anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et enamikus L\u00f5una-Aasia piirkondades ei olnud laktaasi p\u00fcsivus tugeva loodusliku valiku tulemus. Geen levis peamiselt koos inimestega, mitte seet\u00f5ttu, et piima joomine oleks olnud seal elamiseks v\u00e4ltimatult vajalik.<\/p>\n<p>Erandiks osutusid kaks rahvastikur\u00fchma: todad L\u00f5una-Indias ja gujjarid Pakistanis. Nende seas levis laktaasi p\u00fcsivuse geen v\u00e4ga kiiresti ja see j\u00f5udis peaaegu k\u00f5igi genoomi. Sellist levikut saab seletada ainult sellega, et piima seedimise v\u00f5ime andis neile v\u00e4ga suure elluj\u00e4\u00e4miseelise. M\u00f5lemad r\u00fchmad on ajalooliselt olnud karjakasvatajad ning nende toidulaud p\u00f5hines\u00a0 suurel m\u00e4\u00e4ral piimal ja piimatoodetel.<\/p>\n<p>Uuringu tulemused n\u00e4itavad, et laktaasi p\u00fcsivus annab eelise eelk\u00f5ige siis, kui inimeste elu s\u00f5ltub otseselt piimast. Kui toidulaud on mitmekesisem ja h\u00f5lmab ka p\u00f5llumajandussaadusi, pole see omadus enam nii oluline.<\/p>\n<p>Seega viitab L\u00f5una-Aasia kogemus selgelt sellele, et t\u00e4iskasvanueas piima seedimise v\u00f5ime ei levinud juhuslikult ega m\u00f5ne muu tunnuse k\u00f5rvaln\u00e4htusena, vaid just seal, kus piim oli elluj\u00e4\u00e4miseks h\u00e4davajalik.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00f5una-Aasias on piimatooted igap\u00e4evase toidulaua loomulik osa. Just see piirkond aitab teadlastel ka paremini m\u00f5ista, miks osa inimesi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75737,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,1863,21,2949,38333,38332,28,29,95,19,24768,35898,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-75736","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-geenid","18":"tag-headlines","19":"tag-juust","20":"tag-laktaas","21":"tag-laktoos","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-piim","27":"tag-piimatooted","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115818985135100534","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75736\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}