Aasta l\u00f5pus v\u00f5tsid ajakirjanikud Heleri All ja Mirko Rajakivi ette s\u00f5idu Raplasse, kus elab ja t\u00f6\u00f6tab muusik ning helire\u017eiss\u00f6\u00f6r Sten-Olle Moldau, kes juhib Raplas salvestusstuudiot Susi. Lisaks enda loomingule salvestab ta seal ka teiste aristide muusikat. Seda, milliseks aasta l\u00f5pp stuudios kujuneb, on tema raske kindlalt ette n\u00e4ha.<\/p>\n
“See on h\u00e4sti kummaliselt suvaline. Praegu on mul t\u00e4itsa tihe tegemine, aga \u00fcldiselt olen n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud sinnamaani, et ma v\u00e4ga ennast rebestada ei lase. See on p\u00f5hjus ka, miks Raplas elada \u2013 tempo on aeglasem. Kui keegi midagi tahab, siis ma \u00fctlen, et teeb, kui saab,” r\u00e4\u00e4kis ta Vikeraadio aastal\u00f5pusaates “L\u00f5pp hea, k\u00f5ik hea”.<\/p>\n
“Praegu on mul korraga k\u00e4es Viljandi ansambel Trifoor, mis teeb oma esimest albumit \u2013 folki, v\u00e4ga lahe. Siis on mul T\u00f5nu Tubli sooloprojekt ja Estonian Voicesiga \u00fcks enda laul pooleli. Miski asi oli veel, aga see on mul kirjas, mitte peas,” loetles ta t\u00f6\u00f6s olevaid projekte. “Tegemist jagub, aga ma olen nii kaugele j\u00f5udnud, et ma saan seda teha mitte-rebestavas tempos.”<\/p>\n
Rapla ise tiksub Moldau s\u00f5nul vaikselt ja see sobib talle. Linn on Tallinna l\u00e4hedal, kuid samas piisavalt eraldatud. Tallinna muusikuid tuleb Raplasse siiski veenda. Moldau s\u00f5nul peab projekt olema selline, mille nimel tasub mitmeks p\u00e4evaks kohale tulla. Just pikad ja rahulikud salvestusperioodid on tema jaoks v\u00e4\u00e4rtuslikud. Nii saab muusik p\u00e4riselt s\u00fcveneda.<\/p>\n
“T\u00e4nap\u00e4eval k\u00e4ib see asi palju pistelisemalt. Sa k\u00e4id ja teed kaks tundi siin, neli tundi seal ja kuidagi niimoodi elad h\u00e4sti kiirelt oma elu. Siia tullakse h\u00e4sti rahulikult pikki projekte tegema, mis on j\u00e4llegi minu jaoks puhas kuld, sest siis sa saad p\u00e4riselt neli p\u00e4eva s\u00fcveneda, mitte ei k\u00e4i nuru, et bassimees \u00e4kki tuleks esmasp\u00e4eva hommikul l\u00e4bi korraks,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Paljud, kes Moldau juurde salvestama tulevad, leiavad end \u00fchel hetkel ka tema enda projektidest. See pole juhus. Ta \u00fctles, et tema taktika on lihtne: olla lahedate inimeste keskel. Stuudio pidamine on andnud talle v\u00f5imaluse kohtuda paljude muusikutega ja valida koost\u00f6\u00f6ks just need, kellega on hea olla ja r\u00e4\u00e4kida. Kuigi k\u00f5iki soove ei saa alati ellu viia, on see v\u00f5rgustik kujunenud loomulikult.<\/p>\n
Aasta esimestel kuudel on stuudios tihe sagimine, sest muusikutel on v\u00e4hem kontserte ning r\u00f5hku pannakse uue salvestamine. N\u00fc\u00fcdseks selja taha j\u00e4\u00e4nud aastal oli vastupidu \u2013 Moldau p\u00fchendas aasta alguse enda plaadi salvestamisele. Ka uus aasta algab suure t\u00f5en\u00e4osusega oma loomingu loomise t\u00e4he all, sest alanud aastal tahab ta kuulajateni tuua l\u00fchialbumi.<\/p>\n
“Minu kirjutamise aeg on jaanuar, kus ma tavaliselt v\u00f5tan paar n\u00e4dalat, et koguda mingeid ideid, mida tavaelu sees ei leia. Selleks ma praegu valmistun. Iga muusikakirjutaja teab, et kuskil seal telefoni helisalvestuse \u00e4pis on kilomeetrite kaupa h\u00e4sti piinlikke asju. N\u00fc\u00fcd ma proovin vaikselt piinlikest asjadest \u00fcles korjata need, mis on p\u00e4riselt head ja siis hakata neid p\u00e4riseks ka \u00e4ra tegema jaanuari jooksul,” avaldas ta.<\/p>\n
Uue loominguga tahab Moldau liikuda helgema juurest melanhoolsema poole. Teemad selguvad alles kirjutamise k\u00e4igus, kuid visioon on olemas: album, mis sobib p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htusse, kui maailm tundub liiga kiire. <\/p>\n
“Mul tuleb tavaliselt laulu sisu kuus A4 hiljem kui esimene lause. Ma kirjutan v\u00e4ga ropult palju s\u00f5nu ja siis valin sealt v\u00e4lja m\u00f5ned, mis on p\u00e4riselt toredad ka. Seda ma ei tea, millest see hakkab jutustama, aga minu visioon on see, et see on see plaat, mille sa paneb p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul k\u00e4ima, kui sa ei taha, et maailm oleks nii kiire,” avas ta.<\/p>\n
L\u00e4inud s\u00fcgisel andis Moldau v\u00e4lja oma neljanda albumi “Kehv keha”. Muusik v\u00f5rdles plaadi valmimist filmitegemisega \u2013 loominguline osa saab valmis ammu enne, kui tulemus avalikkuse ette j\u00f5uab. Aasta alguseks oli album sisuliselt olemas, kuid selle tutvustamine ja v\u00e4ljaandmine v\u00f5ttis terve aasta. V\u00e4ljam\u00fc\u00fcdud tuur ja positiivne tagasiside olid r\u00f5\u00f5mustavad, ent p\u00e4rast tuuri l\u00f5ppu tabas Moldaud keeruline periood. Intensiivne t\u00f6\u00f6 ja pidev t\u00e4helepanu asendusid \u00e4kitselt vaikusega.<\/p>\n
“H\u00e4sti kummaliselt valus on see, kui kogu tuuriasi l\u00e4bi saab: kes sa siis inimesena oled? See on standard. Ma tean, et ps\u00fchholoogidel on sellele isegi toimemehhanismid v\u00e4lja m\u00f5eldud, kuidas seda inimest rahustada: m\u00f5tle, mis sa hommikuks s\u00f6\u00f6d; mine trenni; sul on lapsed, m\u00e4ngi nendega. Mul ei tulnud see seekord h\u00e4sti v\u00e4lja. V\u00f5ib-olla isegi mitte sellep\u00e4rast, et sa oled korraks justkui peen ja t\u00e4htis, vaid pigem sellep\u00e4rast, et sul on nii palju teha ja su aju toimetab kogu aeg miljardi detailiga ja siis sa ei pea m\u00f5tlema, miks sa eksisteerid, vaid, et saaks tehtud ja siis p\u00e4rast istud seal,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Lisaks uuele albumile on Moldaul on m\u00f5ttes ka salakaval projekt \u2013 saada oma laul “Muusikakool” laulupeole.<\/p>\n
“Ma olen seda juba Airi Liivaga laste peal testinud, neil tuleb see palju paremini v\u00e4lja kui minul. Igatahes ma kavatsen \u00e4ra \u00f5petada selle laulu k\u00f5ikidele eestlastele niimoodi, et ma l\u00e4hen Risto Joosti juurde ja p\u00e4rast \u00fctlen, et n\u00e4e, Eesti juba oskab, tehke oma dirigentide elu natukene lihtsamaks ja v\u00f5tke see minu laul ka, kus nad juba teavad s\u00f5nu, r\u00fctmi ja k\u00f5ike muud. Natukene \u00f5petada teise tertsi v\u00f5i k\u00fcndi sinna peale ja meil on \u00fcks lugu 40-st maas. Vaatame, kas l\u00e4heb k\u00e4ima,” muigas ta.<\/p>\n
Lisaks enda muusika kirjutamisele, laulmisele ja teiste loomingu salvestamisele on Moldau ka \u00f5ppej\u00f5ud ja kirjutab muusikat sarjadele ja filmidele.<\/p>\n
“Ma olen \u00e4\u00e4ri-veeri enda puhul aru saanud, et kui spetsialist peakski spetsialiseeruma, siis ma ei ole selleks v\u00f5imeline ega tahagi seda teha. Mul on senimaani \u00f5nnestunud teha h\u00e4sti palju erinevaid asju, mis on k\u00f5ik seotud muusikaga. Ja ma kavatsen j\u00e4tkata samamoodi.”<\/p>\n
See, et filmi- ja sarjamuusikat tuleb luua t\u00e4htaegade peale, Moldau loomingulist ei sega. “Loominguga on t\u00e4pselt see, et kui t\u00e4htaeg on olemas, siis aju on ju l\u00f5putult n\u00f5tke. Kui sul on tarvis, siis saad selle idee sealt k\u00e4tte. Pead lihtsalt maha istuma ja seda tegema. Mulle t\u00e4htajad v\u00e4ga meeldivad,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Samuti meeldib talle, kui on keegi, kes \u00fctleb otse v\u00e4lja, kas loodud muusika sobib v\u00f5i ei sobi.<\/p>\n
“Kui sa oled kimpus, siis re\u017eiss\u00f6\u00f6r \u00fctleb, et see on jura v\u00f5i \u00fctleb, et see on hea. See vastutus lasub tema \u00f5lgadel. Kui sa oma plaati teed, siis keegi ei \u00fctle sulle, et see on halb. V\u00f5i kui \u00fctleb, siis tema arvamus ei loe, sest see on sinu plaat, kellegi teise peal ei saa t\u00f5de olla. Mul on ausalt \u00f6eldes lihtsam kirjutada teistele kui endale,” lausus Moldau.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasta l\u00f5pus v\u00f5tsid ajakirjanikud Heleri All ja Mirko Rajakivi ette s\u00f5idu Raplasse, kus elab ja t\u00f6\u00f6tab muusik ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75840,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,9608],"class_list":{"0":"post-75839","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-sten-olle-moldau"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115819622386420488","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75839","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75839"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75839\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75840"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75839"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75839"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75839"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}