Klientide internetikasutust turvava Elisa Netivalvuri statistika andmetel blokeeriti Eestis t\u00e4navu jaanuarist oktoobrini \u00fcle 83 miljoni k\u00fcberohu, kirjutab BNS.<\/p>\n
V\u00f5rreldes aasta algusega kasvas r\u00fcnnakute maht enam kui 300 protsenti, kusjuures oktoober kujunes rekordiliseks, kui \u00fche kuuga tuvastati ja peatati 17,6 miljonit intsidenti.<\/p>\n
\u201cNeed arvud on rekordiliselt suured ning m\u00f6\u00f6dunud aastate kogemus n\u00e4itab, et ohutase p\u00fcsib \u00fclimalt k\u00f5rgelt ka aasta l\u00f5pusirgel. Ei tasu ka unustada, et blokeeritud r\u00fcnnakud on j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp \u2013 iga p\u00e4ev leiavad kurjategijad uusi viise oma eesm\u00e4rkide t\u00e4itmiseks ning tehnoloogia \u00fcritab neile h\u00fcpetega j\u00e4rgi j\u00f5uda. Seega kuigi digitaalsed t\u00f6\u00f6riistad on enda kaitsmiseks v\u00e4ga hea viis, ei asenda need \u00fcldist ettevaatlikkust,\u201d \u00fctles Elisa diguturvalisuse tootejuht Ivar Tennokese.<\/p>\n
Netivalvuri pikaajaline statistika n\u00e4itab, et t\u00e4navused kasvunumbrid ei seisne ainult blokeeritud ohtude koguarvus, vaid ka nende sageduses \u00fche kasutaja kohta. Kui 2022. aasta alguses tuli Netivalvuri kliendi kohta keskmiselt reageerida alla 10 r\u00fcndele kuus, siis 2023. ja 2024. aastal kasvas see n\u00e4itaja mitmetesse k\u00fcmnetesse ja seej\u00e4rel sadadesse. 2025. aasta s\u00fcgiskuudel ulatus r\u00fcnnakute arv kohati juba \u00fcle 300 \u00fche kliendi kohta kuus.<\/p>\n
Statistika j\u00e4rgi moodustab pahavara ligi 80 protsenti k\u00f5igist blokeeritud intsidentidest, olles j\u00e4tkuvalt peamine r\u00fcndevektor. Samal ajal on m\u00e4rgatavalt kasvanud ka andmep\u00fc\u00fcgi katsete hulk, mis on muutunud varasemast sihitumaks ja keerukamaks.<\/p>\n
R\u00fcnnakud ei ole enam juhuslikud \u2013 need on ajastatud, lokaliseeritud ja kohandatud Eesti inimeste digiharjumustega. Levinud on eestikeelsed petus\u00f5numid, mis kasutavad kohalike kullerfirmade nimesid, Eesti pankade visuaale v\u00f5i viiteid e-teenustele ning on sageli ajastatud t\u00f6\u00f6p\u00e4eva keskele v\u00f5i \u00f5htusse, mil digiteenuste kasutamine on k\u00f5ige aktiivsem.<\/p>\n
Tuvastatud ohtude andmed n\u00e4itavad selget hooajalist mustrit: k\u00fcberkuritegevus kiireneb s\u00fcgisel ja saavutab haripunkti p\u00fchade eel ja ajal. Just sel perioodil kasvab e-kaubanduse maht ja pakiliiklus, mida kurjategijad aktiivselt \u00e4ra kasutavad. Seevastu on rahulikumad perioodid aasta alguses ja suvel.<\/p>\n
P\u00fchade ajal on levinud r\u00fcnnakuteks n\u00e4iteks v\u00f5ltsitud e-poed ja kampaaniad, mis lubavad erakordselt soodsaid pakkumisi, samuti kullerteenuste nimel saadetud SMSid ja e-kirjad, mis kutsuvad inimest paki k\u00e4ttesaamiseks lingile vajutama. \u201cNovembris ja detsembris v\u00f5ib k\u00f5ikjal n\u00e4ha e-poodide ja kullerteenustega seotud petuskeemide h\u00fcppelist kasvu. Oktoobri rekordilised numbrid annavad alust arvata, et p\u00fchadeperioodil v\u00f5ivad r\u00fcnnakumahud taas uusi rekordeid teha,\u201d \u00fctles Tennokese.<\/p>\n
Elisa Netivalvur on v\u00f5rgutasandil t\u00f6\u00f6tav turvateenus, mis blokeerib pahavara, petulehed ja muud ohud. Teenus t\u00f6\u00f6tab automaatselt ega eelda kasutajalt eraldi rakenduse paigaldamist v\u00f5i seadistamist. Siiski r\u00f5hutab Tennokese, et vaid digitaalsetele abilistele ei tasu lootma j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n
\u201cNutikad teenused ja viiruset\u00f5rje aitavad k\u00fcll tagalat kaitsta, aga parem oleks, kui \u00fckski pahalane sinna ei j\u00f5uakski. Seet\u00f5ttu tuleb end ohtude kursis hoida, veebimaailmas ettevaatlikult talitada ja m\u00f5ista, et r\u00fcnnaku ohvriks v\u00f5ib langeda iga\u00fcks,\u201d lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Klientide internetikasutust turvava Elisa Netivalvuri statistika andmetel blokeeriti Eestis t\u00e4navu jaanuarist oktoobrini \u00fcle 83 miljoni k\u00fcberohu, kirjutab BNS.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75951,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2717,34,36,381,17447,38402,14639,3211,36752,38403],"class_list":{"0":"post-75950","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elisa","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-internet","17":"tag-kuberohud","18":"tag-netivalvur","19":"tag-pahavara","20":"tag-pettus","21":"tag-runnakud","22":"tag-viirusetorje"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115820286689140277","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75950","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=75950"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/75950\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=75950"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=75950"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=75950"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}