{"id":76248,"date":"2026-01-02T05:37:09","date_gmt":"2026-01-02T05:37:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76248\/"},"modified":"2026-01-02T05:37:09","modified_gmt":"2026-01-02T05:37:09","slug":"looma-taime-ja-seeneliike-avastatakse-hoogsamalt-kui-eales-varem-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76248\/","title":{"rendered":"Looma-, taime- ja seeneliike avastatakse hoogsamalt kui eales varem | Loodus"},"content":{"rendered":"

Meie planeedil elab lugematult palju liike elusolendeid, kuid sellest hoolimata avastatakse neid \u00fcha juurde.<\/p>\n

Ameerika teadlaste \u00e4sja avaldatud uuringu j\u00e4rgi avastavad teadlased uusi liike \u00fcha kasvavas tempos, igal aastal enam kui 16 tuhat.<\/p>\n

John Wiens Arizona \u00dclikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science Advances<\/a>, et mitmeski suures elusolendite r\u00fchmas, n\u00e4iteks taimede, seente, \u00e4mblikulaadsete, kalade ja kahepaiksete seas on elurikkus suuremgi veel kui teadlased seni arvanud on.<\/p>\n

M\u00f5ned teadlased on varem v\u00e4itnud, et uute liikide avastamise tempo on hakanud aeglustuma, mis n\u00e4itavat siis, et liike, mida veel avastada saaks, enam palju ei ole, kuid Wiensi ja ta kaaslaste tulemuste p\u00f5hjal on olukord t\u00e4iesti vastupidine. Uusi liike avastatakse kasvavas tempos ja avastamiste l\u00f5ppu ei paista kuskilt.<\/p>\n

<\/p>\n

Wiens ja ta kolleegid sedastavad, et ajavahemikus 2015 kuni 2020 avastati igal aastal juurde enam kui k\u00fcmme tuhat loomaliiki, peamiselt putukaid ja muid l\u00fclijalgseid, enam kui 2500 taimeliiki ja enam kui 2000 seeneliiki.<\/p>\n

Lootustandvalt k\u00f5lab asjaolu, et juurde avastatud liikide arv \u00fcletab kaugelt v\u00e4ljasurevate liikide arvu, mis j\u00e4\u00e4b, nii palju kui teada on, k\u00fcmmekonna kanti.<\/p>\n

Avastatavad liigid ei ole sugugi k\u00f5ik mikroskoopilised ja silmale n\u00e4htamatud olesed, vaid nagu mainitud, on nende seas ju ka putukaid, aga ka t\u00e4iesti makroskoopilisi taimi ja seeni ning isegi selgroogseid loomi avastatakse igal aastal mitusada liiki.<\/p>\n

Teadlased s\u00f6andavad ka v\u00e4lja pakkuda, kui palju sellist avastustempot arvesse v\u00f5ttes peaks maailma suuremates olendir\u00fchmades liike \u00fcle\u00fcldse olema.<\/p>\n

Nad v\u00e4idavad, et kalu on kokku umbes 115 tuhat liiki ja kahepaikseid 41 tuhat liiki. Need on julged pakkumised k\u00fcll, sest praegu tuntakse kalaliike vaid umbes 42 tuhat ja kahepaikseid 9000.<\/p>\n

Maailma taimeliikide koguarv peaks Wiensi ja ta kaaslaste hinnangul k\u00fc\u00fcndima aga \u00fcle poole miljoni.<\/p>\n

Teadlased prognoosivad ka, et uute liikide avastamise tempo kasvab edaspidi veelgi.<\/p>\n

\u00dcha enam tulevad siin appi t\u00e4nap\u00e4evased molekulaarbioloogilised vahendid, mis aitavad avastada niisuguseid liike, mis v\u00e4limuse j\u00e4rgi ei olegi \u00fcksteisest eristatavad, kuid geneetilisel tasemel on kindlalt omaette liigid. Bakterite ja seente seas on selliseid juhtumeid rohkesti.<\/p>\n

Pildil on Indias elav tirdiline.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meie planeedil elab lugematult palju liike elusolendeid, kuid sellest hoolimata avastatakse neid \u00fcha juurde. Ameerika teadlaste \u00e4sja avaldatud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76249,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,14620,34,36,31,32,21,38531,6558,28,29,16261,305,19,25,11592,10974,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-76248","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elurikkus","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kahepaiksed","20":"tag-kalad","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-liigid","24":"tag-loomad","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-seened","28":"tag-taimed","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115823892433330865","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76248"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76248\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76249"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76248"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76248"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}