{"id":76316,"date":"2026-01-02T07:36:06","date_gmt":"2026-01-02T07:36:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76316\/"},"modified":"2026-01-02T07:36:06","modified_gmt":"2026-01-02T07:36:06","slug":"investeerimisvaljavaade-10-teemat-mida-jalgida-sel-aastal-majanduses-ja-balti-riikide-kinnisvaraturul","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76316\/","title":{"rendered":"Investeerimisv\u00e4ljavaade: 10 teemat, mida j\u00e4lgida sel aastal majanduses ja Balti riikide kinnisvaraturul"},"content":{"rendered":"

Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid \u00fcllatusi \u2013 majanduskasv aeglustus natuke USA<\/a>-s ning Euroopas<\/a> stabiliseerus madalal tasemel. Ebakindlus USA tollipoliitika \u00fcmber t\u00f5i endaga kaasa aktsiaturgude heitlikkuse ning avaldas m\u00f5ningast negatiivset m\u00f5ju Euroopa t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse kindlustundele, kuid sellel oli (v\u00e4hemalt seni) \u00fcllatavalt v\u00e4ike m\u00f5ju globaalsele majanduskasvule.<\/p>\n

Euroopas j\u00e4tkus 2024. aastal alanud hinnakasvu aeglustumine ka 2025. aastal. \u00dchelt poolt surusid hindu allapoole euro tugevnemine ning odavnenud nafta. Seda tasakaalustas aga teenuste hinnakasvu p\u00fcsimine oodatust k\u00f5rgemana. Euroala inflatsioon langes 2024. aasta 2,4%-lt pea 2%ni. See v\u00f5imaldas Euroopa Keskpangal langetada intressim\u00e4\u00e4rasid neljal korral (vs aasta tagasi oodatud kuue korraga), mille tulemusena alanes 3 kuu EURIBOR<\/a> 2025. aasta alguse 2,9%-lt ligi 2%-ni detsembriks.<\/p>\n

Finantsturgude hinnangu kohaselt j\u00e4\u00e4b EURIBOR 2026. aastal sisuliselt muutumatuks, p\u00fcsides 2,1% ja 2,4% vahel. Ca 2% suuruse inflatsiooni juures t\u00e4hendab see napilt positiivseid reaalintresse, mist\u00f5ttu ei paku pangahoiused investeeringutele atraktiivset alternatiivi ka eeloleval aastal.<\/p>\n

Soome<\/a> \u00e4rikinnisvarasse voolab j\u00e4tkuvalt v\u00e4liskapital<\/p>\n

Skandinaavias ei toimunud 2025. aastal majandusaktiivsuse oodatud elavnemist \u2013 Rootsis j\u00e4i majanduskasv alla 2% ning Soomes isegi alla 1%. Viimane on ka \u00fcheks p\u00f5hjuseks, miks me pole n\u00e4inud majanduskasvu kiirenemist Eestis<\/a>. Positiivse aspektina hakkas p\u00f5hjamaade tarbijate kindlustunne tasapisi paranema, kuid ehitussektor ja eluasemeturg j\u00e4id endiselt n\u00f5rgaks. Soomele ennustatakse 2026. aastaks 1,5% kuni 1,8% suurust majanduskasvu, mis arvestamata Covidi j\u00e4rgset \u00fchekordset taastumist 2021. aastal, oleks viimase kaheksa aasta parim tulemus.<\/p>\n

P\u00f5hjamaade \u00e4rikinnisvara tehinguaktiivsus elavnes juba teist aastat j\u00e4rjest ning tehingute maht ulatub aasta kokkuv\u00f5ttes t\u00f5en\u00e4oliselt 30 miljardi euroni. Seda on ligikaudu 10 miljardit eurot rohkem kui madalhetkel 2023. aastal, kuid samas umbes 10 miljardit eurot v\u00e4hem viimase k\u00fcmne aasta keskmisest.<\/p>\n

Hoolimata pikast piirist Venemaaga, tajuvad v\u00e4lisinvestorid Soome olukorda v\u00f5rreldes Balti riikidega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erinevana. Soome \u00e4rikinnisvara turule j\u00e4tkus 2025. aastal v\u00e4liskapitali sissevool, samal ajal kui Baltikumis otsivad v\u00e4lisinvestorid endiselt lahkumisv\u00f5imalusi. Sellel on ilmselt mitmeid p\u00f5hjuseid. Esiteks on Soome kinnisvaraturg palju likviidsem kui Baltimaades. Lisaks on Soome ajalugu vastasseisudest Venemaaga t\u00e4iesti erinev meie omast ning v\u00e4lisinvestorite usalduses m\u00e4ngivad kindlasti rolli ka Soome h\u00e4sti treenitud kaitsej\u00f5ud. Lisaks on Soome juba aastasadu paljudele rootslastele otseses m\u00f5ttes koduturuks, kuhu investeerimist ei peetagi sageli n-\u00f6 raha v\u00e4lismaale paigutamiseks (kuigi Soome statistikas kajastub see enesest m\u00f5ista riiki saabunud v\u00e4lisinvesteeringuna).<\/p>\n

Balti pangad finantseerisid soodsalt kinnisvara<\/p>\n

Teist aastat j\u00e4rjest oli laenude k\u00e4ttesaadavus Baltikumis l\u00e4bi aegade \u00fcks parimaid. EfTEN Capitali 18 aastase tegevusajaloo v\u00e4ltel pole kunagi varem saanud pankadest kinnisvarasektorisse nii soodsatel tingimustel raha laenata. Pangandussektori hoiused \u00fcletavad nende laenuportfelli ning puuduvad m\u00e4rgid, et pankadele kehtestatud kasumimaks oleks L\u00e4tis<\/a> ja Leedus<\/a> laenutingimusi halvendanud. Lisaks madalates intressim\u00e4\u00e4radele, on pangad \u00fcha enam valmis valitud \u00e4rikinnisvara objektidele suurendama finantsv\u00f5imendust viimase k\u00fcmnendi n-\u00f6 tavap\u00e4raseks muutunud tasemetest k\u00f5rgemale. Ajalooliselt on pangad rahastanud \u00e4rikinnisvara objekte Baltikumis ligikaudu 60% ulatuses kinnisvara v\u00e4\u00e4rtusest. Viimasel ajal on aga tugevamad objektid saanud pakkumisi ka \u00fcle 70% taseme kinnisvara v\u00e4\u00e4rtusest.<\/p>\n

Eeloleval aastal p\u00fcsib EURIBOR t\u00f5en\u00e4oliselt ligikaudu 2% juures ning Balti riikides ei ole oodata \u00e4rilaenude n\u00f5udluse h\u00fcppelist kasvu. Seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b pangafinantseerimine v\u00e4ga soodsaks ka 2026. aastal. Samal ajal k\u00e4riseb vahe tugevate ja stabiilse rahavooga objektide ning n\u00f5rgemate ja spekulatiivsemate objektide rahastamise tingimustes.<\/p>\n

Kinnisvarasektori v\u00f5lakirjade buumiga kaasnevad riskid<\/p>\n

2025. aastal kujunes Baltikumi kinnisvarasektori uueks ja kasvavaks trendiks raha kaasamine jaeinvestoritelt l\u00e4bi v\u00f5lakirjaemissioonide. \u00dcha rohkem elukondliku- ja \u00e4rikinnisvara arendajaid kasutas seda t\u00e4iendava finantsv\u00f5imenduse kaasamiseks. Korraldatud emissioonide mahud olid \u00fcldjuhul siiski suhteliselt v\u00e4ikesed, j\u00e4\u00e4des alla 10 miljoni euro. Samuti ei ole m\u00e4rke, et kinnisvarasektori rahastamisel hakkaks v\u00f5lakirjaturg asendama pangandussektorit. Seet\u00f5ttu ei kujuta jaeinvestoritele suunatud v\u00f5lakirjad oma piiratud mahu t\u00f5ttu t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fcsteemse riski ohtu Balti riikide majandustele v\u00f5i kinnisvaraturule. Siiski on vaid aja k\u00fcsimus, millal esimesed jaeinvestoritele suunatud v\u00f5lakirjaemissioonid vajavad restruktureerimist, kuna m\u00f5nel juhul on nende riskid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgemad v\u00f5rreldes sellega, mida teised laenuandjad oleksid n\u00f5us aktsepteerima. Suurima riskiga on m\u00f5ne \u00fcksiku kinnisvaraprojekti p\u00f5hised v\u00f5lakirjad.<\/p>\n

Enamike Baltikumi jaeinvestoritele suunatud kinnisvarasektori v\u00f5lakirjaemissioonide puhul v\u00f5tavad investorid aktsiatega sarnast riski. Erinevalt aktsiainvesteeringutest on neil aga tootluse piiratud \u2013 v\u00f5lakirjade intressim\u00e4\u00e4r on fikseeritud. Samal ajal pole aga kaotuse risk v\u00f5lakirjadesse investeerimisel kuidagi piiratud. Esimese paari v\u00f5lakirja restruktureerimise j\u00e4rel muutuvad ka Baltikumi v\u00f5lakirjainvestorid palju ettevaatlikumaks. See tekitab emitentidele probleeme aeguvate v\u00f5lakirjade refinantseerimisel, mida parimal juhul saab siis teha oluliselt k\u00f5rgemate intressim\u00e4\u00e4radega. Baltikumi \u00e4rikinnisvaraturul on teada \u00fcks juhtum, kus v\u00f5lakirjaemissioon refinantseeriti 2,5 korda k\u00f5rgema intressim\u00e4\u00e4raga kui esialgne emissioon. L\u00e4bi ajaloo on k\u00f5rge ja kallis finantsv\u00f5imendus \u00fcks peamisi probleemide tekitajaid kinnisvarasektoris.<\/p>\n

Omakapitali investeeringuid napib<\/p>\n

Omakapitali investeeringute lisandumine Baltikumi kinnisvaraturul on sisuliselt kokku kuivanud. V\u00e4lisinvestorid on j\u00e4tkuvalt m\u00fc\u00fcgipoolel, kus sageli on p\u00f5hjuseks sisemised \u00fcmberkorraldused, mitte aga niiv\u00f5rd Baltikumi julgeolekupoliitiline keskkond. Kohalikud pensionifondid v\u00e4hendavad kinnisvarapositsioone seoses 2021. aasta II samba reformidega Eestis ja 2026. aastal algava reformiga Leedus. Samal ajal saabub aastatel 2026\u20132027 mitmel Baltikumi suunalisel kinnisvarafondil l\u00f5ppt\u00e4htaeg, mille jooksul tuleks varad realiseerida. See suurendab omakapitali puuduj\u00e4\u00e4ki sektoris veelgi. Peamised omakapitali investorid on kohalikud v\u00e4iksemad investeerimisettev\u00f5tted (family office) ja j\u00f5ukad eraisikud, kelle investeerimisv\u00f5imekus on siiski v\u00e4lisinvestorite ja pensionifondidega v\u00f5rreldes oluliselt v\u00e4iksem.<\/p>\n

Omakapitali puudus j\u00e4\u00e4b kummitama Baltikumi \u00e4rikinnisvara sektorit t\u00f5en\u00e4oliselt ka 2026. aastal. Muuhulgas t\u00e4hendab see, et suuremate objektide m\u00fc\u00fcgiks sobivate ostjate leidmine j\u00e4\u00e4b endiselt keeruliseks. Suuremaid tehinguid on v\u00f5imalik teostada vaid mitme erineva kohaliku erainvestori vahendite \u00fchendamisel, nagu n\u00e4iteks demonstreeris Kristiine<\/a> keskuse tehing Tallinnas<\/a>.<\/p>\n

\u00c4rikinnisvaras on 2026 ostjate aasta<\/p>\n

Kolmandat aastat j\u00e4rjest on Balti \u00e4rikinnisvara tehinguturg suuremate, \u00fcle 50 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtusega objektide osas sisuliselt k\u00fclmunud. Enamik tehinguid tehakse alla 10 miljoni euro suuruses mahus. Selle tulemusena on ka suuremate tehingute tootluse ootused kasvanud (\u00e4rikinnisvara hinnaootused langenud). Tugevate \u00fc\u00fcrnikega objektid leidsid 2024. ja 2025. aastal ostjad ligikaudu 8,5% tootluse (arvestamata finantsv\u00f5imenduse positiivset m\u00f5ju) taseme juures.<\/p>\n

Erinevalt laiemalt Kesk- ja Ida-Euroopa<\/a> regioonist, kus \u00e4rikinnisvara hinnad on t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rdunud, p\u00fcsib uue omakapitali nappuse t\u00f5ttu surve Baltikumi \u00e4rikinnisvara hindadele ka 2026. aastal. Samal ajal on pankade laenutingimused v\u00e4ga soodsad, mis annab kinnisvarainvesteeringute omakapitali tootlusele tugeva t\u00f5uke. Kokkuv\u00f5ttes kujuneb 2026. aasta Balti riikide \u00e4rikinnisvaraturul taas t\u00e4ielikult nn ostjate turuks, kus objekte on v\u00f5imalik osta enam kui 15% suuruse omakapitali tootlusega (finantsv\u00f5imenduse positiivset m\u00f5ju arvestades).<\/p>\n

\u00dc\u00fcrihinnad on l\u00f6\u00f6gi all eriti B-klassi b\u00fcroopindadel<\/p>\n

Uute \u00fc\u00fcripindade n\u00f5udlus on \u00e4rikinnisvara erinevates segmentides v\u00e4ga erinev. K\u00f5ige n\u00f5rgem on olukord j\u00e4tkuvalt b\u00fcroode turul. Uute b\u00fcroopindade lisandumine (eriti Vilniuses<\/a>) surub \u00fc\u00fcrihindu allapoole ja t\u00f5stab b\u00fcroohoonete vakantsust. Tugevaima surve all on nn B-klassi b\u00fcrood, kus m\u00f5ne hoone puhul on t\u00e4ituvus langenud juba alla 50% taseme ning \u00fc\u00fcrihinnad on enam kui 30% madalamad v\u00f5rreldes COVIDi eelse perioodiga. B\u00fcroode turul tiheneb konkurents \u00fc\u00fcrnike p\u00e4rast edasi, mis sunnib omanikke vanemaid hooneid moderniseerima v\u00f5i kaaluma nende funktsiooni muutmist.<\/p>\n

Uueks trendiks on kujunemas vanade kontoripindade muutmine elukondlikuks kinnisvaraks. Selle protsessi sujuvaks muutmisel on suur rolli m\u00e4ngida kohalikel omavalitsustel. Eluaseme hindade taskukohasema taseme saavutamiseks peavad omavalitsused muutma oma senist ranget poliitikat, et v\u00f5imaldada vanemate kontorite \u00fcmberehitamist kortermajadeks.<\/p>\n

Kaubanduskeskustel on hea hoog sees<\/p>\n

Kaubanduspindade turul p\u00fcsib olukord seevastu k\u00f5ige tugevam. Pikka aega populaarsed ennustused, et suurte kaubanduskeskuste aeg on m\u00f6\u00f6das, on osutunud t\u00e4iesti valeks. Pigem vastupidi \u2013 EfTEN Capitali 14 kaubanduskeskust, mille koguv\u00e4\u00e4rtus \u00fcletab 500 miljonit eurot, n\u00e4itasid 2025. aastal ajalooliselt parimaid majandustulemusi. Jaekaubanduse sektori kasv p\u00fcsib t\u00f5en\u00e4oliselt ka 2026. aastal. Eestis toetab seda eraisikute maksuvaba tulu kasv ning Leedus lubatakse inimestel v\u00e4lja v\u00f5tta II pensionisamba s\u00e4\u00e4stud, mis t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4hendab v\u00e4ga l\u00fchiajalist, kuid j\u00f5ulist jaekaubanduse kasvu. Samas k\u00f5rgemapalgaliste tulumaksu m\u00e4\u00e4r Leedus t\u00f5useb.<\/p>\n

Viimastel aastatel on kasvavaks trendiks kujunemas uute elamuarenduste l\u00e4heduses paiknevad kaubanduspargid. Need on mitme \u00fc\u00fcrnikuga objektid, kus on mugavad parkimisv\u00f5imaluse ja iga \u00fc\u00fcrnikul hoonesse eraldi sissep\u00e4\u00e4s. Taoliste kaubandusparkide lisandumist Balti riikide pealinnade \u00e4\u00e4realadel olevatesse uusarendustesse on oodata ka 2026. aastal.<\/p>\n

Balti riikide logistika- ja t\u00f6\u00f6stuskinnisvara turg p\u00fcsib aktiivne, kuid n\u00e4itab esimesi jahtumise m\u00e4rke. Eestis kasvab nn stock-office t\u00fc\u00fcpi pindade vakantsus ning Leedus on arendus liikumas konkreetsele \u00fc\u00fcrnikule suunatud logistikapindade suunas. L\u00e4tis suureneb uute logistikapindade pakkumine, mis tekitab k\u00fcsimusi nende tulevase t\u00e4ituvuse osas, kuna uusi \u00fc\u00fcrnikke pole turule sisenemas ning praegune aktiivsus rajaneb eelk\u00f5ige olemasolevate \u00fc\u00fcrnike laienemistele ja kolimistele. K\u00f5igis kolmes riigis v\u00f5ib kasvav laopindade vakantsus hakata sarnaselt b\u00fcroode sektorile avaldama survet ka logistika sektori \u00fc\u00fcritasemetele. Suurema riski all on vanemad ja madalama energiaefektiivsusega hooned.<\/p>\n

Baltimaade elavaim eluasemeturg on Vilniuses<\/p>\n

Elukondliku kinnisvara turg oli k\u00f5igis Balti riikides 2025. aastal oodatust aktiivsem. Tallinnas kasvas uusarenduste tehingute arv ligikaudu 20% ning Riias<\/a> ja Vilniuses veelgi enam. Elaniku kohta arvestatuna on selgelt aktiivseim Balti pealinn Vilnius, kus tehti 2025. aastal keskmiselt \u00fcle 450 uusarenduste tehingu kuus, samal ajal kui Tallinnas ja Riias oli vastav n\u00e4itajad veidi \u00fcle 100.<\/p>\n

Alanud aastal v\u00f5ib oodata, et eluasemeturu aktiivsus p\u00fcsib ligikaudu 2025. aasta tasemel. N\u00f5udlust eluasemete j\u00e4rele toetavad suhteliselt madalad laenuintressid ning elanike sissetulekute j\u00e4tkuv kasv. Leedus saab turg t\u00e4iendavat tuge keskpanga poolsest omafinantseeringu n\u00f5uete leevenemisest. Kolme Balti riigi v\u00f5rdluses on k\u00f5ige k\u00f5rgem eluasemelaenude koormus Eestis, millele j\u00e4rgnevad Leedu ja L\u00e4ti. Kuna peamised laenuandjad (pangad) on kolmes riigis sisuliselt samad, n\u00e4itab see, et pikemas ettevaates v\u00f5iks eluasemeturu potentsiaal olla suurem L\u00e4tis ja Leedus.<\/p>\n

Demograafia ja eluasemete taskukohasus m\u00f5jutavad turgu<\/p>\n

N\u00f5rgenev demograafia ja eluasemete taskukohasuse halvenemine avaldavad Balti riikide kinnisvaraturule \u00fcha selgemat m\u00f5ju. K\u00f5igis kolmes riigis on elanikkonna suurim vanuser\u00fchm nn laulva revolutsiooni ajal s\u00fcndinud 30\u201340-aastaste p\u00f5lvkond, samas kui 20\u201330-aasta vanuseid inimesi on juba ligi kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem. N\u00e4iteks Eestis on see juba v\u00e4hendanud n\u00f5udlust v\u00e4iksemate, kahetoaliste korterite vastu ning suurendab n\u00f5udlust suuremate korterite ja ridaelamute vastu.<\/p>\n

Kinnisvarahindade t\u00f5us ja uusarenduste taskukohasuse halvenemine suunab \u00fcha enam elanikke Balti riikide pealinnade keskelt nende \u00e4\u00e4realadele. K\u00f5igis kolmes Balti riigis muutuvad pealinnade \u00fcmbruses asuvad uued elamuarendused j\u00e4rjest populaarsemaks.<\/p>\n

L\u00e4ti majandus on muutumas \u00fcha enam n-\u00f6 pealinna-keskseks. Riia ja selle \u00fcmbrus annavad juba ligikaudu 70% L\u00e4ti SKP-st. Sama trend on n\u00e4ha ka Eestis, kus Tallinn ja selle \u00fcmbruse omavalitsused annavad 65% Eesti SKP-st. Seevastu Leedus, kus on viis suuremat piirkondlikku keskust, annab Vilnius \u201evaid\u201c 45% riigi SKP-st. K\u00f5ige selle tulemusena koondub kinnisvaraalane tegevus L\u00e4tis ja Eestis \u00fcha enam pealinnadesse ja nende \u00fcmbrusesse.<\/p>\n

Eesti majanduskasvu kiirenemine kandub \u00fcle ka eluasemeturule, kuid mitte veel \u00e4rikinnisvarasse<\/p>\n

Balti riikide kinnisvaraturg ei paku 2026. aastal t\u00f5en\u00e4oliselt suuri \u00fcllatusi. Eluasemeturg p\u00fcsib tugev, kuna madalad intressim\u00e4\u00e4rad ja kasvavad sissetulekud toetavad uusarenduste n\u00f5udlust. Eestis on oodata teiste Balti riikidega v\u00f5rreldes j\u00f5ulisemat majanduskasvu kiirenemist, mille tuules v\u00f5ib kasvav optimism \u00fcle kanduda ka kinnisvaraturule. Leedus annavad t\u00e4iendava t\u00f5uke pensionireform ja omafinantseeringu n\u00f5uete leevenemine kinnisvara soetamisel.<\/p>\n

Sarnaselt Eesti teise pensionisamba reformi kogemusele ootavad Leedu jaekaubandust 2026. aastal ees n-\u00f6 mitmed j\u00f5ulud. Samas on oht, et niigi v\u00e4ga tugev Leedu majandus v\u00f5ib hakata n\u00e4itama \u00fclekuumenemise m\u00e4rke, kui ebaproportsionaalselt suur osa pensionivaradest suunatakse kohalikku majandusse ja eluasemeturule. See risk on siiski aktuaalsem 2026. aasta II poolel ja 2027. aastal, mitte niiv\u00f5rd veel j\u00e4rgmise aasta alguses.<\/p>\n

Balti riikide \u00e4rikinnisvara turul j\u00e4\u00e4b tehinguaktiivsus v\u00e4ga tagasihoidlikuks. Suuremaid tehinguid ei ole oodata, kuna selleks puudub regioonis piisav omakapital. Seet\u00f5ttu koondub aktiivsus peamiselt v\u00e4iksematele, alla 20 miljoni euro suurustele tehingutele. Suuremaid tehinguid on v\u00f5imalik teostada vaid mitme erineva omakapitaliinvestori \u00fchinemisel. Selline olukord on kohalikele investoritele h\u00e4sti teada, mist\u00f5ttu p\u00fc\u00fctakse v\u00f5imalikke m\u00fc\u00fcgitehinguid edasi l\u00fckata. Ainsad suuremad m\u00fc\u00fcjad on endiselt v\u00e4lismaise taustaga investorid.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma suuremad majandused ei pakkunud 2025. aastal m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid \u00fcllatusi \u2013 majanduskasv aeglustus natuke USA-s ning Euroopas stabiliseerus madalal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76317,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,3945,38546,34,36,3721,112,31,32,21,5841,2577,6299,28,29,114,115,95,19,25,951,113,2130,23,24,22,325,20,30,7911,92,93,94],"class_list":{"0":"post-76316","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-lati","14":"tag-eften-capital","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euribor","18":"tag-euroopa","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-ida-euroopa","23":"tag-kinnisvara-hind","24":"tag-kristiine","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-lati","28":"tag-leedu","29":"tag-maailm","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-riia","33":"tag-soome","34":"tag-tallinn","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-usa","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-vilnius","42":"tag-world","43":"tag-world-news","44":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76316","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76316"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76316\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76317"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76316"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76316"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76316"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}