Esimesed koroonaviirusevastased vaktsiinid tehti k\u00f5igis Euroopa riikides 27. detsembril 2020.1 Koroonavaktsiinid olid v\u00f5imas t\u00f6\u00f6riist, mis aitas globaalselt v\u00e4ltida hinnanguliselt 2,5 miljonit surma2 ja sillutas tee pandeemiast v\u00e4lja.<\/p>\n
P\u00e4rast pandeemia l\u00f5ppu on viimase paari aasta jooksul Eestis avalik narratiiv kaldunud v\u00e4ga kiiva, justkui olnuks vaktsineerimine m\u00f5ttetu ja COVID-19 ei olnud ohtlik haigus. Niisugused arvamused erinevad tugevalt sellest, mis pilt teaduskirjanduses avaneb.<\/p>\n
Kuna teadus k\u00e4ib sageli n\u00e4rviajavalt aeglaselt ja COVID-19 p\u00f5demise pikaajalisi m\u00f5jusid ikka veel j\u00e4lgitakse, pole koroonateema teaduskirjandusest kuhugi kadunud. Annan l\u00fchidalt \u00fclevaate olulisematest teemadest, mida COVID-19 ja vaktsineerimise teemal viimase aasta jooksul kirjutatud on.<\/p>\n
\u00c4geda haiguse kulg<\/p>\n
12. detsembril kaitses Tartu \u00dclikoolis COVID-19 teemal doktorit\u00f6\u00f6 dr Tatjana Meister. Eesti patsientide andmed kinnitavad rahvusvahelisi teadmisi: haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades.<\/p>\n
COVID-19 vastane vaktsineerimine v\u00e4hendas oluliselt nende tegurite m\u00f5ju, kuid hospitaliseerimisrisk j\u00e4i k\u00f5rgeks teatud haiguste korral, n\u00e4iteks kroonilise neeruhaiguse, diabeedi ja krooniliste kopsuhaiguste puhul.<\/p>\n
Vaktsiini kaitsev m\u00f5ju infektsiooni eest kestis l\u00fchikest aega, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest p\u00fcsis v\u00e4hemalt kuus kuud ning t\u00f5hustusdoos pakkus lisakaitset. Lisaks v\u00e4hendas COVID-19 vastane vaktsineerimine \u00e4gedate kardiovaskulaarsete s\u00fcndmuste ja surma riski p\u00e4rast nakatumist, kuigi see m\u00f5ju oli ajaliselt piiratud.3<\/p>\n
COVID-19 \u00e4geda haiguse kulg on n\u00fc\u00fcdseks v\u00f5rdlemisi h\u00e4sti kirjeldatud, kuid detaile ja v\u00e4iksemate elanikkonnagruppide anal\u00fc\u00fcse avaldatakse j\u00e4tkuvalt. Midagi varasemaga oluliselt vastuollu minevat pole kirjeldatud.<\/p>\n
Radioloogid n\u00e4itasid, et koroonaviirusesse nakatumine oli seotud p\u00e4rgarterite lubjanaastude kiire kasvamisega ja samade naastude poolt p\u00f5hjustatud s\u00fcdameinfarktide ja insultide riskiga.4 Samuti n\u00e4idati \u00fclit\u00e4psete pulsilaine m\u00f5\u00f5tmiste varal, et COVID-19 p\u00f5hjustab veresoonte bioloogilist vananemist viie aasta v\u00f5rra, kusjuures veresoonte vananemine on enam n\u00e4htav naistel.5<\/p>\n
Raseduse ajal COVID-19 p\u00f5denud emade lastel oli 29 protsenti suurem t\u00f5en\u00e4osus, et neil 36 elukuu vanuseks oli diagnoositud neuroloogilise arengu h\u00e4ireid v\u00f5i autismi, n\u00e4iteks k\u00f5ne arengu hilistumine v\u00f5i motoorse arengu mahaj\u00e4\u00e4mus. COVID-19 m\u00f5ju n\u00e4rvis\u00fcsteemi arenguh\u00e4iretele oli k\u00f5ige tugevamini n\u00e4htav, kui p\u00f5demine langes raseduse kolmandale trimestrile ja kui tegemist oli poisslastega.6<\/p>\n
COVID-19 t\u00fcsistused ei j\u00e4ta puutumata lapsi. Alla 18-aastastel lastel ja noortel oli esimesel n\u00e4dalal p\u00e4rast COVID-19 diagnoosimist \u00fcle kahe korra suurema arteriaalsete trombide (nt s\u00fcdamelihase infarkt, insult) ja ligi viis korda suurema venoossete trombide (nt jalaveenide trombid ja sellest tingitud kopsutrombid, ajuveenide trombid jm) riskiga, kolm ja pool korda suurema s\u00fcdamep\u00f5letiku ja ligi 15 korda suurema p\u00f5letikuliste haiguste (multis\u00fcsteemne p\u00f5letikuline haigus lastel MIS-C, Kawasaki t\u00f5bi jt) riskiga.<\/p>\n
Suurem risk kestis 2\u20134 n\u00e4dalat, kuid veenitrombide ja s\u00fcdamep\u00f5letiku osas p\u00fcsis mittep\u00f5denutest k\u00f5rgemal isegi veel aasta jooksul. Samas uuringus n\u00e4idati, et p\u00e4rast COVID-19 vastu vaktsineerimist oli s\u00fcdamelihasep\u00f5letiku risk ligi kaks korda suurem v\u00f5rreldes mittevaktsineeritutega.<\/p>\n
Vaktsineerimine on siiski m\u00f5istlik ka lastel: s\u00fcdamelihasep\u00f5letiku absoluutne risk oli COVID-19 p\u00f5demisel 2,2 lisanduvat juhtu ja vaktsineerimisel 0,9 lisanduvat juhtu kuue kuu jooksul 100 000 lapse kohta.7<\/p>\n
V\u00e4ga huvitavas uuringus leiti, et bakterid nina mikrobiootas m\u00f5jutavad nende valkude (ACE2 ja TMPRSS2 valgud) hulka ninalimaskestarakkudel, mida koroonaviirus vajab inimese nakatamiseks. Seega v\u00f5ivad ninas elavad bakterid olla \u00fcks p\u00f5hjus, miks osad inimesed nakatuvad kergemini kui teised.8<\/p>\n
Pikk covid ja muud haigused p\u00e4rast COVID-19 p\u00f5demist<\/p>\n
Pika covidi k\u00e4sitlusjuhend arstidele ning patsiendijuhend on tervisekassa egiidi all valminud juba aastal 20229 ja 2025. aastal ei leitud midagi, mis seni teadaolevaga oluliselt vastuollu l\u00e4heks. N\u00e4idati, et pikk covid kestab osadel patsientidel ikka veel, samuti t\u00e4psustati osade patoloogiate mehhanisme.<\/p>\n
“\u00dcle 50-aastastel inimestel on COVID-19 p\u00f5demise j\u00e4rgselt suurenenud risk dementsuse diagnoosi saamiseks.”<\/p>\n
Prantsusmaal COVID-19 t\u00f5ttu hospitaliseeritud patsientide puhul n\u00e4idati, et p\u00e4rast rasket koroonat on esimese kuue kuu jooksul suurem t\u00f5en\u00e4osus sattuda korduvale haiglaravile s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste, ps\u00fchhiaatriliste, neuroloogiliste ja hingamiselundkonna probleemide t\u00f5ttu. Ka 30 kuud hiljem on n\u00e4ha ikka veel suurem risk n\u00e4rvis\u00fcsteemi-, hingamisteedeh\u00e4irete, kroonilise neerupuudulikkuse ja diabeedirisk.10 \u00dcle 50-aastastel inimestel on COVID-19 p\u00f5demise j\u00e4rgselt suurenenud risk dementsuse diagnoosi saamiseks. Riski suurenemine oli sarnane teiste hingamisteedenakkuste p\u00f5demise j\u00e4rgselt.11<\/p>\n
Hollandis oli osal patsientidest kolm aastat p\u00e4rast COVID-19 t\u00f5ttu haiglaravil viibimist ikka veel tervis halb (nn pikk covid), kusjuures v\u00e4simus ning m\u00e4lu ja m\u00f5tlemisega seotud probleemid olid kolmandal aastal isegi s\u00fcvenenud. F\u00fc\u00fcsilisele koormusele j\u00e4rgnev tugev kurnatus oli sage ja see oli seotud pika covidi raskema avaldumisega.12<\/p>\n
Lastel ja noortel on koroona p\u00f5demisele j\u00e4rgneva seitsme kuu jooksul enam kui kaks korda suurem risk 1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi vallandumiseks.13 COVID-19 j\u00e4rgsete autoimmuunhaiguste riski suurenemise p\u00f5hjuseid uurides kirjeldati mitu valku koroonaviiruse pinnal, mis on v\u00e4limuselt sarnased inimkeha osadel molekulidel ja mis v\u00f5ivad nn “molekulaarse mimikri” l\u00e4bi k\u00e4ivitada immuuns\u00fcsteemi r\u00fcnnakuid keha enda struktuuride vastu.14<\/p>\n
USA laste anal\u00fc\u00fcs aastatest 2022\u20132023 n\u00e4itas, et teist korda COVID-19 p\u00f5denud lastel oli kahekordistunud risk pika covidi kujunemiseks. Kuigi tavaettekujutuses on korduvad koroona p\u00f5demised leebed, n\u00e4idati siin, et p\u00e4rast teistkordset p\u00f5demist v\u00f5ivad lastel j\u00e4\u00e4da p\u00fcsima krooniline valu, v\u00e4simus, peavalud, s\u00fcdamer\u00fctmih\u00e4ired ja neerukahjustus koos kahe potentsiaalselt eluohtliku t\u00fcsistusega: s\u00fcdamelihasep\u00f5letik ja vereh\u00fc\u00fcbed. Sealjuures on p\u00e4rast teist koroonat s\u00fcdamelihasep\u00f5letiku risk kolmekordistunud ja vereh\u00fc\u00fcvete tekkerisk enam kui kahekordistunud.15<\/p>\n
Eraldi uuringus n\u00e4idati, et alla 21-aastastel suurendab COVID-19 neeruhaiguse vallandumist. Juba olemasoleva neeruhaigusega lastel ja noortel on p\u00e4rast koroona p\u00f5demist kiirem neerufunktsiooni halvenemine ja nad vajasid sagedamini dial\u00fc\u00fcsravi v\u00f5i neerusiirdamist.16<\/p>\n
Koroonat p\u00f5denud v\u00e4hipatsientide suremus on suurem ja neil on kopsudes sagedamini siirdeid v\u00f5rreldes v\u00e4hipatsientidega, kes koroonat pole p\u00f5denud. 2025. aastal avaldatud uuringus n\u00e4idati hiirtel, et hingamisteedehaigused nagu gripp ja COVID-19 p\u00f5hjustavad kopsudes olevate “uinunud” v\u00e4hirakkude n-\u00f6 \u00e4rkamist, mispeale rakud hakkavad juba p\u00e4evade jooksul paljunema ja paari n\u00e4dalaga loovad uusi siirdeid.<\/p>\n
Samal ajal kahjustab v\u00e4hk \u00fchtede ja nakkushaigus teiste immuunrakkude funktsioone, mis kokkuv\u00f5ttes v\u00f5imaldab v\u00e4hisiiretel segamatult kopsudes kasvada.17<\/p>\n
COVID-19 vastu vaktsineerimine<\/p>\n
Koroonaviirusevastaste vaktsiinide efektiivsus on enam-v\u00e4hem samas suurusj\u00e4rgus gripivaktsiinide omaga. Viirushaiguste hooajal 2023\u20132024 kaitsesid COVID-19 mRNA-p\u00f5hised vaktsiinid haiglaravi eest t\u00e4iskasvanuid 46\u201350 protsenti ja immuunpuudulikkusega t\u00e4iskasvanuid 37 protsenti. Samal hooajal kaitsesid vaktsiinid koroonaviiruse KP.2 variandiga hospitaliseerimise eest isegi 68 protsenti.18<\/p>\n
Hooajal 2024\u20132025 oli vaktsiini hinnanguline efektiivsus EMO k\u00fclastuste eest kaitsmisel 29 protsenti, hospitaliseerimiste eest kaitse oli 39 protsenti ja surmade eest 64 protsenti. Kaitsev efekt oli n\u00e4ha nii eakatel kui nooremates vanusegruppides, nii krooniliste haigustega kui ka ilma haigusteta inimestel.19 2024\u20132025 hooajal kaitses vaktsineerimine kuni nelja-aastaseid lapsi COVID-19-ga seotud EMO k\u00fclastuste eest 76 protsenti ja 5\u201317-aastaseid lapsi 56 protsenti v\u00f5rreldes mittevaktsineeritud lastega.20<\/p>\n
Prantsusmaal on esimese nelja aasta p\u00f5hjal n\u00e4ha, et COVID-19 vastu vaktsineeritud 18\u201365-aastaste t\u00e4iskasvanute suremus on v\u00e4iksem kui vaktsineerimata inimestel. Vaktsineeritutel oli 74 protsenti v\u00e4iksem risk surra raske COVID-19 t\u00f5ttu ja 25 protsenti v\u00e4iksem kogusuremuse risk.21<\/p>\n
On h\u00e4sti teada, et vaktsineerimisel tekivad koroonaviiruse ogavalgu vastu suunatud antikehad ja T-rakuline immuunsus, mis aitavad kaitsta haiguse raske kulu ja surmade eest. Praeguseks on selgunud, et vaktsineerimine aitas v\u00e4ltida (eesk\u00e4tt monots\u00fc\u00fctide ja loomulike tapjarakkude poolt vahendatud) \u00fcleliigset p\u00f5letikureaktsiooni, mis sageli oli COVID-19 raske kuluga seotud. Samasugust kaitset n\u00e4idati koroonaviiruse kahe erineva laine ajal.22<\/p>\n
Raseduse esimese kolmandiku ajal COVID-19 vastu mRNA-p\u00f5histe vaktsiinidega vaktsineerimine ei olnud seotud suurte v\u00e4\u00e4rarendite riski suurenemisega. Esimene raseduskolmandik on kriitilise t\u00e4htsusega: just siis kujunevad k\u00f5igi organs\u00fcsteemide alged ja seep\u00e4rast j\u00e4lgitakse just sellel perioodil v\u00f5imalikke m\u00f5jutavaid tegureid erilise p\u00f5hjalikkusega.23<\/p>\n
Ligi 25 000 ema ja lapse paari anal\u00fc\u00fcs \u0160otimaalt n\u00e4itas, et raseduse ajal COVID-19 vastu vaktsineerimine oli seotud v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega, et lapsel tekiks arengu k\u00e4igus raskusi probleemide lahendamise oskuses, sotsiaalsete oskuste ja emotsionaal-k\u00e4itumuslikus arengus.24<\/p>\n
Esmakordne omataoline uuring n\u00e4itas, et v\u00e4higa patsiendid, kellel p\u00e4rast COVID-19 vastu mRNA-p\u00f5hise vaktsiiniga vaktsineerimist alustati saja p\u00e4eva jooksul v\u00e4hivastase immuunraviga, elasid oluliselt pikemalt kui immuunravi alustanud v\u00e4hipatsiendid, keda polnud COVID-19 vastu vaktsineeritud.<\/p>\n
Arvatakse, et p\u00f5hjuseks on mRNA-p\u00f5hise vaktsiini laiem mittespetsiifiline immuuns\u00fcsteemi aktiveeriv m\u00f5ju, mis v\u00f5imendab immuunravi v\u00e4hivastast efekti. Kui edaspidistes t\u00e4psemates uuringutes sarnasele j\u00e4reldusele j\u00f5utakse, v\u00f5ib v\u00e4higa patsientide ravi tulevikus oluliselt muutuda.25<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/p>\n
COVID-19 on k\u00fcll oma n\u00e4gu muutnud ja t\u00e4nu vaktsineerimiste ja p\u00f5demiste k\u00e4igus saavutatud immuunsuse foonile ei \u00e4hvarda meid enam vahetu oht meditsiinis\u00fcsteemi \u00fclekoormuseks ja hingamisaparaatide defitsiidiks.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda aga, et koroona oleks leebe haigus v\u00f5i et pandeemia ajal rakendatud meetmed oleks olnud kuidagi ebaproportsionaalsed. COVID-19 vastu vaktsineerimine aitab j\u00e4tkuvalt kaitsta riskigruppe haiguse raske kulu ja surma eest, samuti v\u00e4ldib see noorematel inimestel pika covidi teket. mRNA-p\u00f5hised koroonavaktsiinid on n\u00e4idanud ootamatult positiivseid m\u00f5jusid v\u00e4hipatsientidel ja tegelikult tuleb j\u00e4rjepanu ka uusi huvitavaid uuringuid v\u00e4hivastaste mRNA-vaktsiinide maailmast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esimesed koroonaviirusevastased vaktsiinid tehti k\u00f5igis Euroopa riikides 27. detsembril 2020.1 Koroonavaktsiinid olid v\u00f5imas t\u00f6\u00f6riist, mis aitas globaalselt v\u00e4ltida…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76321,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,7891,37,33,35,34,36,31,32,21,19579,11478,38547,28,29,2538,19,36979,25,562,23,24,22,20,2539,570,30],"class_list":{"0":"post-76320","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-covid-19","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-koroona","20":"tag-koroonapandeemia","21":"tag-koroonavaktsiin","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-meditsiin","25":"tag-news","26":"tag-piret-rospu","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-tervishoid","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vaktsiinid","34":"tag-vaktsineerimine","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115824368176564712","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76320","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76320"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76320\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76320"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76320"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76320"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}