Vanemaks saamise \u00fcks k\u00f5rvalm\u00f5ju on see, et ma olen samu asju palju korda kogenud. Olen n\u00e4inud lugematul hulgal j\u00f5ule ja aastavahetusi ning kuigi aeg-ajalt on erinevusi, on need ka \u00fcsna sarnased. Sama kehtib ka Euroopa konkurentsiv\u00f5ime ja majanduskasvu arutelude kohta.<\/p>\n
Miks j\u00e4\u00e4b Euroopa maha ja mida saaks teha?<\/p>\n
Arutelu Euroopa mahaj\u00e4\u00e4muse \u00fcle USA-st ja Hiinast sai eelmise aasta l\u00f5pus uue hoo, mida ajendasid kaks Euroopa poliitikaettepanekut. Euroopa Keskpank esitas ideid Euroopa Liidu panganduseeskirjade lihtsustamiseks, et luua EL-is integreeritumad finantsturud. Euroopa Komisjon v\u00f5ttis vastu tegevuskava, mis n\u00e4eb ette v\u00e4hem reegleid ja lihtsamat reguleerimist, et v\u00e4hendada ettev\u00f5tete halduskulusid ja lihtsustada uutel ettev\u00f5tetel edu saavutamist.<\/p>\n
Euroopa mahaj\u00e4\u00e4mine<\/p>\n
Teisest maailmas\u00f5jast kuni 1970. aastateni oli Euroopa majanduste majanduskasv enamasti k\u00f5rgem kui USA-l. Euroopa pidi p\u00e4rast s\u00f5da teostama uuesti \u00fclesehitamist, samas kui USA majandus nii palju ei kannatanud. 1970. aastateks oli enamik Euroopa riike uuesti \u00fcles ehitatud ja m\u00f5ned riigid olid saavutanud USA sissetulekutaseme.<\/p>\n
1970. aastate naftahinna h\u00fcpped tabasid Euroopa majandust aga palju r\u00e4ngemalt kui USA majandust ning alates 1980. aastate algusest hakkas USA majandus kasvama kiiremini kui Euroopa oma ning see on enam-v\u00e4hem nii olnud sellest ajast alates.<\/p>\n
Euroopa USA-st maha j\u00e4\u00e4mise taga on palju tegureid. USA majanduskasv on olnud suurem kui Euroopas lihtsalt seet\u00f5ttu, et USA rahvaarv on kasvanud kiiremini kui Euroopas t\u00e4nu k\u00f5rgemale s\u00fcndimusele ja suuremale immigratsioonile.<\/p>\n
Teine tegur on see, et ameeriklase t\u00f6\u00f6tatud tundide arv on pikka aega olnud laias laastus muutumatu, samal ajal kui eurooplased t\u00f6\u00f6tavad \u00fcha v\u00e4hem (sealhulgas eestlased viimase k\u00fcmnendi jooksul). Ameeriklased on eelistanud pikki tunde t\u00f6\u00f6tada, aga eurooplased on loobunud k\u00f5rgemast sissetulekust, et saada rohkem aega oma laste, pere ja vaba aja tegevuste jaoks.<\/p>\n
Samuti tasub m\u00e4rkida, et ameeriklased kulutavad tervishoiule ebaproportsionaalselt suure osa oma sissetulekust, kuid surevad keskmiselt palju varem kui l\u00e4\u00e4neeurooplased. Muide, ameeriklased elavad keskmiselt sama kaua kui eestlased, kuid tervishoiukulutused on USA-s mitu korda suuremad kui Eestis.<\/p>\n
Vaatamata k\u00f5igele sellele ei saa eitada, et toodang ehk tulu t\u00f6\u00f6tunni kohta on USA-s k\u00f5rgem kui Euroopas ning see tunnitootlikkus on USA-s mitme aastak\u00fcmne jooksul kiiremini kasvanud kui Euroopas. Laias laastus on tunnitootlikkus USA-s rikkaimate P\u00f5hjamaade tasemel, kuid oluliselt madalam Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia tunnitootlikkusest. See erinevus on viimastel aastak\u00fcmnetel ainult suurenenud, kuna tootlikkus on USA-s kasvanud kiiremini kui enamikus Euroopa riikides.<\/p>\n
“Uus tehisintellekti revolutsioon s\u00fcnnib USA-s, Hiina m\u00e4ngib teist viiulit ja keegi ei otsi tehisintellekti innovatsioone Euroopast.”<\/p>\n
USA majanduskasvu ime alates 1980. aastatest on suuresti tingitud IT-sektori v\u00e4ga kiirest laienemisest. Praktiliselt k\u00f5ik suuremad IT-innovatsioonid on p\u00e4rit USA-st ja need on sageli teinud nii omanikud kui ka t\u00f6\u00f6tajad selles sektoris v\u00e4ga rikkaks. Microsofti, Google’i, Facebooki ja Apple’i peakorterid asuvad k\u00f5ik USA-s. Kui on olemas edukas Euroopa IT-ettev\u00f5te, ostab selle sageli Ameerika firma, nagu n\u00e4gime Skype’i puhul siin Eestis. Uus tehisintellekti revolutsioon s\u00fcnnib USA-s, Hiina m\u00e4ngib teist viiulit ja keegi ei otsi tehisintellekti innovatsioone Euroopast.<\/p>\n
USA IT-sektor on vaieldamatult edukas, kuid tasub ka m\u00e4rkida, et on palju sektoreid, kus Euroopa on konkurentsiv\u00f5imeline ja sama heade tulemustega kui USA.<\/p>\n
Euroopa on v\u00e4ga konkurentsiv\u00f5imeline ravimite, masinate, autode, lennukite, toidu, meretranspordi jne tootmisel. Euroopa tootlikkuse probleem koondub suures osas IT-sektorisse, kuid v\u00f5ib muidugi v\u00e4ita, et see on t\u00f5epoolest suur probleem, sest sektor on nii oluline ja t\u00f5en\u00e4oliselt muutub tulevikus veelgi olulisemaks.<\/p>\n
Uued meetmed<\/p>\n
Nagu vihjasin, pole mure Euroopa mahaj\u00e4\u00e4muse p\u00e4rast uus ja sama kehtib ka ideede kohta, mille eesm\u00e4rk on parandada piirkonna konkurentsiv\u00f5imet ja majanduskasvu. 2000. aasta Lissaboni protsess p\u00fc\u00fcdis muuta Euroopa maailma k\u00f5ige konkurentsiv\u00f5imelisemaks ja d\u00fcnaamilisemaks teadmistep\u00f5hiseks majanduseks. 2024. aasta Mario Draghi raportis j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et p\u00e4rast Lissaboni protsessi on v\u00e4he toimunud, ning soovitati rohkem keskenduda investeeringutele, t\u00f6\u00f6stuspoliitikale ja energeetikale.<\/p>\n
Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni hiljutised ettepanekud on v\u00e4\u00e4rtuslikud ning v\u00f5ivad aidata kaasa Euroopa d\u00fcnaamilisemale arengule ja majanduskasvule. M\u00f5ju ei ole aga t\u00f5en\u00e4oliselt suur, kuna varasemate meetmete kogemused ei anna optimismiks palju ruumi. Euroopa peab endiselt maadlema oma majanduse mahaj\u00e4\u00e4musega.<\/p>\n
Milline on Eesti seis? Eestil on p\u00e4rast 1991. aastal iseseisvuse taastamist h\u00e4sti l\u00e4inud ja sissetulekute l\u00f5he L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga on v\u00e4henenud. Majanduskasv on aga alates 2008. aasta \u00fclemaailmsest finantskriisist ja eriti viimastel aastatel olnud suhteliselt aeglane. Eestil on seega palju sarnasusi \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopaga.<\/p>\n
S\u00fcgavam ja integreeritum kapitaliturg Euroopas v\u00f5iks olla kasulik Eesti idufirmadele ja pakkuda rahastamist juba tegutsevate ettev\u00f5tete laienemiseks. Deregulatsioon ja b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamine v\u00f5iksid samuti Eesti ettev\u00f5tteid aidata, kuid teatud regulatsioonid ja standardid on siiski kasulikud, kuna need aitavad ettev\u00f5tetel v\u00f5rdsetel tingimustel konkureerida.<\/p>\n
Eestil on suhteliselt suur IT-sektor, mis pakub h\u00e4id t\u00f6\u00f6kohti ja k\u00f5rgeid palku. USA majanduslik edu on suuresti tingitud IT-sektorist, seega ehk oleks sama v\u00f5imalik ka Eestis? USA IT-ettev\u00f5tteid asutavad sageli inimesed, kes on hariduse saanud tipp\u00fclikoolides nagu Harvard, Stanford ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituut.<\/p>\n
M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne on s\u00fcnergia USA tipp\u00fclikoolide ja IT-eraettev\u00f5tete vahel, \u00fclikoolid koolitavad k\u00f5rgeimal tasemel insenere ja ettev\u00f5tted toetavad \u00fclikoole heldelt. \u00dclikooliharidus ja doktori\u00f5ppe tasandil haridus j\u00e4\u00e4vad Eestis sageli t\u00e4helepanuta, kuid see v\u00f5ib olla valdkond, kus Eesti ei pea ootama edusamme Euroopa tasandil.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vanemaks saamise \u00fcks k\u00f5rvalm\u00f5ju on see, et ma olen samu asju palju korda kogenud. Olen n\u00e4inud lugematul hulgal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76342,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,590,3464,38559,1284,2198,6780,38560,325],"class_list":{"0":"post-76341","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-liit","16":"tag-it-sektor","17":"tag-karsten-staehr","18":"tag-konkurentsivoime","19":"tag-majanduskasv","20":"tag-regulatsioonid","21":"tag-tervishoiukulutused","22":"tag-usa"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115824486221364495","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76341","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76341"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76341\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76342"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}