“Nii nagu segmendis tervikuna, on ka meil olnud probleeme varasema aasta mahtude \u00e4ram\u00fc\u00fcmisega. Just avaldatud novembri numbrid kinnitavad seda, et toidupoodide m\u00fc\u00fcgi kasv langes alla \u00fche protsendi ja mahulise m\u00fc\u00fcgi langus suurenes -4,7 protsendini. Nii et 2022. aasta kevadest alanud m\u00fc\u00fcgimahtude langusega oleme liikunud 2025. aastal l\u00e4bivalt neljas aasta,” r\u00e4\u00e4kis Anderson reedel ERR-ile.<\/p>\n
Andersoni s\u00f5nul on selle taga 2022. aastal alanud kiire hinnat\u00f5us, mis m\u00f6\u00f6dus keskmise palga kasvust ning v\u00e4hendas tarbijate ostuj\u00f5udu.<\/p>\n
“Ja toidukaubad, mis on k\u00f5ige kiiremini kallinenud, l\u00e4ksid keskmise palga kasvust oluliselt ettepoole,” t\u00f5des Anderson.<\/p>\n
Eelmise aasta teises pooles m\u00f6\u00f6dus palgakasv siiski toiduhindade kasvust, m\u00e4rkis Anderson: “L\u00f5ppenud aasta l\u00f5puks j\u00f5udsime sellesse seisu, kus toiduhinna kasv j\u00e4i tahapoole palgakasvust ja kui 2025 toidukaupade kallinemise lagi j\u00e4i septembrisse-augustisse, olles \u00fcheksa protsenti, siis sealt edasi on v\u00f5etud suund alla poole ja aasta viimastel kuudel on see taandunud kuue protsendi peale.”<\/p>\n
Andersoni s\u00f5nul prognoositakse j\u00e4rgnevateks kuudeks toiduhinna kasvu edasist taandumist, kus see kukub alla viie protsendi, olles koosk\u00f5las \u00fcldise inflatsiooniprognoosiga. Hinnat\u00f5us peaks 2026. aastal pidurduma ja j\u00e4\u00e4ma erinevate prognooside j\u00e4rgi 3-3,5 protsendi vahele.<\/p>\n
“Tarbijatele v\u00f5ib see optimismi tuua, et prognoositav keskmine palgakasv peaks sinna kuhugi 5-6 protsendi vahele j\u00e4\u00e4ma ehk tarbija rahakoti ostuj\u00f5udu peaks m\u00f5nev\u00f5rra juurde tulema,” r\u00e4\u00e4kis Anderson ning meenutas ka sel aastal j\u00f5ustunud maksumuudatust, kus k\u00f5igile kehtestatakse \u00fchetaoline 700-eurone maksuvaba tulu m\u00e4\u00e4r, mis annab suurele hulgale palgasaajatele maksimaalselt kuni 154 eurot kuus lisa.<\/p>\n
Inimesed ostsid rohkem mereande<\/p>\n
Anderson \u00fctles ka, et maailmaturul ei ole praegu olulisi hinnat\u00f5use ette n\u00e4ha, pigem on kohvi ja apelsinimahla hind, mis viimati v\u00e4ga j\u00e4rsult t\u00f5usid, hakanud allapoole tulema hakanud. \u00a0Aga Eestisse j\u00f5uavad need muutused viite-ajaga, lisas ta.<\/p>\n
Samas on kala aasta jooksul 5-10 protsenti odavamaks l\u00e4inud ja seet\u00f5ttu on kalatoodete osakaal ostukorvis on t\u00f5usnud, m\u00e4rkis Anderson.<\/p>\n
“Aasta l\u00f5pp oma m\u00fc\u00fckidega \u00fcllatas v\u00f5ib-olla eriti \u2013 ei oskagi \u00f6elda, kas see on siis trendi muutus, kus kala t\u00f5rjub liha inimeste aastal\u00f5pu toidulaualt. Kui liha l\u00e4bim\u00fc\u00fckide kasvu oli pigem kahvatu, vaid m\u00f5ne protsendi piires, siis n\u00e4iteks mereande osteti aasta l\u00f5pup\u00e4evadel erinevate tootesegmentide l\u00f5ikes keskmiselt pea kolmandiku v\u00f5rra rohkem,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Aga v\u00f5ib-olla on ka aasta l\u00f5pp see aeg, kus lihtsalt sooviti katta toidulaud pidulikumalt ja natuke traditsioone eirates. V\u00f5ib-olla see seletab ka seda trendi.”<\/p>\n
Teisalt v\u00f5is siiski p\u00f5hjus olla ka hinnamuutustes, m\u00e4rkis ta ning t\u00f5i v\u00e4lja, et kui kala on k\u00fcmnendiku odavnenud, siis veiseliha on kallinenud, mist\u00f5ttu inimesed ostavad seda isegi kuni kolmandiku v\u00f5rra v\u00e4hem.<\/p>\n
“Ei ole selliseid tugevaid signaale. Aga nagu ka minevik on n\u00e4idanud, siis sellised ootamatud v\u00f5nked v\u00f5ivad tulla \u00fcle\u00f6\u00f6. Nii et ei saa \u00f6elda, et see j\u00e4\u00e4bki kogu 2026. aastaks, pigem tuleb stabiilne aasta ja toorained, mis aastatel 2024 ja 2025 kallinenud on, siis nende hind hakkab m\u00f5nev\u00f5rra alla tulema. See reegel j\u00e4\u00e4b kehtima,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Aastavahetuse peolauale osteti mereandidest tavap\u00e4rasest rohkem kammkarpe, krevette ja kalamarja ning punast kala, samas valge kala kaotas pisut oma osakaalu.<\/p>\n
Lihatoodetest osteti enam grillvorste ja suitsutatud tooteid, veiseliha m\u00fc\u00fcgimaht langes, seapraad hoidis varasema aasta mahtu.<\/p>\n
Inimesed on hakanud tervislikumalt toituma<\/p>\n
Anderson r\u00e4\u00e4kis ka sellest, kuidas statistika annab tunnistust tervislikuma toitumise kasvust.<\/p>\n
Teatud m\u00e4rgid n\u00e4itavad, et valmistatakse ise rohkem, kuigi n\u00fc\u00fcd aasta l\u00f5pus ka \u00fche trendina v\u00e4lja tuua, et n\u00e4iteks peolauatooteid ja valmistoite, mis on siis kohe v\u00f5imalik lauale panna, nende m\u00fc\u00fck siin erinevate tootegruppide vahel j\u00e4id kasvult 10-15 protsendi peale. Ja mida n\u00e4iteks see aasta varem ilmselt tehti, on siis k\u00fcpsetamine, sest kondiitritooted samuti mahulised \u00fcle k\u00fcmnendiku v\u00f5rra eelmisest aastast rohkem. Aga kui me nagu vaatame muna, jahu, \u00a0v\u00f5i m\u00fc\u00fcki, mis on ka \u00fcle k\u00fcmnendiku suurenenud, siis viitab ka sellele, et ikkagi tehakse ise s\u00fc\u00fca rohkem.<\/p>\n
“Liham\u00fc\u00fcgis on viimastel kuudel m\u00e4rgata trendi, et hakkliha \u2013 mis on hea indikaatortoode \u2013 m\u00fc\u00fck on kukkunud natukene alla eelmise aasta mahu. Aga samas on muid jahutatud kujul m\u00fc\u00fcdavaid erinevaid sealihatooteid rohkem ostetud. V\u00f5ib-olla see r\u00e4\u00e4gib sellest, et suudetakse natukene rikkalikumalt oma toidulauda katta, kui ainult hakkliha sisaldavaid tooteid teha,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Samas kui jahutatud lihatooteid, millest ise saab toitu valmistada, ostetakse rohkem, siis k\u00f5ik tootja poolt juba lisav\u00e4\u00e4rtustatud tooted, kus toote\u00fchiku hinnad on k\u00f5rgemad, ostetakse v\u00e4hem, m\u00e4rkis Anderson.<\/p>\n
“Nii et kaupmees n\u00e4eb nende m\u00e4rkide j\u00e4rgi, et tegelikult tehakse ise rohkem s\u00fc\u00fca ja rahaliselt toob see ka loomulikult edu, sest ilma lisav\u00e4\u00e4rtuseta toodete \u00fchiku hinnad on odavamad kui need, kuhu v\u00e4\u00e4rtust rohkem on toodud. Tarbija on need nipid enda jaoks selgeks nagu saanud,” r\u00e4\u00e4kis ta. “Ise s\u00f6\u00f6gi tegemine on ilmselt jah t\u00f5usvas trendis. Seda n\u00e4itavad ostukorvis v\u00e4rskete ja pooltoodete ostmine, mitte valmistooted.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Nii nagu segmendis tervikuna, on ka meil olnud probleeme varasema aasta mahtude \u00e4ram\u00fc\u00fcmisega. Just avaldatud novembri numbrid kinnitavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76396,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,5865,11006,7556,38591,9886,38590,28,29,18798,19,25,8574,38592,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-76395","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hinnakasv","19":"tag-jaekaubandus","20":"tag-jaemuuk","21":"tag-kalatooted","22":"tag-kaubandus","23":"tag-kristjan-anderson","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-lihatooted","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-selver","30":"tag-toiduainete-hind","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115824757478496887","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76395","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76395"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76395\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76396"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76395"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76395"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76395"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}