{"id":76498,"date":"2026-01-02T11:18:10","date_gmt":"2026-01-02T11:18:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76498\/"},"modified":"2026-01-02T11:18:10","modified_gmt":"2026-01-02T11:18:10","slug":"harrastussportlaste-suda-taastub-maratonist-juba-mone-paevaga-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76498\/","title":{"rendered":"Harrastussportlaste s\u00fcda taastub maratonist juba m\u00f5ne p\u00e4evaga | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Harrastusjooksjate s\u00fcdamed taastuvad maratonipingutusest t\u00e4ielikult ega saa sellest p\u00fcsivaid kahjustusi, kinnitab hiljutine <a href=\"https:\/\/jamanetwork.com\/journals\/jamacardiology\/article-abstract\/2842747\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">k\u00fcmneaastane uuring<\/a>. Siiski r\u00f5hutavad eksperdid, et hea f\u00fc\u00fcsiline vorm ei paku kaitset varjatud s\u00fcdamerikete vastu ja ohum\u00e4rke ei tohi eirata.<\/p>\n<p>Kestvuspordialade populaarsuse kasvuga on suurenenud ka meditsiiniline huvi selle vastu, kuidas m\u00f5jutab \u00e4\u00e4rmuslik pingutus harrastussportlaste tervist. N\u00e4iteks viib t\u00e4ismaraton inimkeha selle v\u00f5imete piirile. Jalgade v\u00e4simuse ja kopsude p\u00f5letamise k\u00f5rval teeb suurimat t\u00f6\u00f6d s\u00fcda, mille parem vatsake peab hapnikurikka vere saamiseks pumpama verd kopsudesse.<\/p>\n<p>Kuna kestva pingutuse ajal t\u00f5useb r\u00f5hk kopsudes j\u00e4rsult, on varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et pikk jooks viib kambrikese v\u00e4simiseni. See paisub ajutiselt ja muutub v\u00e4hem efektiivseks.<\/p>\n<p>Nii on tekitanud harrastusjooksjatele aastaid muret k\u00fcsimus, kas 42 kilomeetri l\u00e4bimine v\u00f5ib p\u00f5hjustada s\u00fcdamele p\u00f6\u00f6rdumatut kulumist v\u00f5i armistumist. Hiljuti ajakirjas JAMA Cardiology avaldatud uuring t\u00f5i n\u00fc\u00fcd sellesse k\u00fcsimusse selgust. Teadlased j\u00e4lgisid 152 meessoost harrastusjooksjat k\u00fcmne aasta v\u00e4ltel. Nad m\u00f5\u00f5tsid jooksjate s\u00fcdamet\u00f6\u00f6d vahetult enne starti, kohe p\u00e4rast fini\u0161eerimist ja mitu p\u00e4eva hiljem.<\/p>\n<p>Vahetult p\u00e4rast 42-kilomeetrise distantsi l\u00e4bimist langes m\u00e4rgatavalt parema vatsakese v\u00e4ljutusfraktsioon ehk n\u00e4itaja, mis iseloomustab s\u00fcdame vere pumpamise t\u00f5husust. Kui enne jooksu suutis vatsake pumbata verd tavap\u00e4rase j\u00f5udlusega, siis fini\u0161iks oli selle v\u00f5imekus langenud.<\/p>\n<p>Langus oli siiski l\u00fchiajaline. S\u00fcdame t\u00f6\u00f6v\u00f5ime taastumine jooksu-eelsele tasemele v\u00f5ttis aega vaid kolm p\u00e4eva. K\u00f5ige olulisemana selgus k\u00fcmme aastat hiljem tehtud kontrollis, et regulaarne maratonijooksmine ja treenimine ei p\u00f5hjustanud meestel s\u00fcdamefunktsiooni p\u00fcsivat halvenemist.<\/p>\n<p>Veren\u00e4itajad ei ennusta kahju<\/p>\n<p>Lisaks mehhaanilisele t\u00f6\u00f6le uurisid teadlased ka veres leiduvat valku nimega troponiin T. Haiglates kasutatakse tavaliselt s\u00fcdamelihase kahjustuse v\u00f5i infarkti diagnoosimiseks just troponiini taseme t\u00f5usu. Uuringus t\u00e4heldas t\u00f6\u00f6r\u00fchm troponiini taseme t\u00f5usu vahetult p\u00e4rast v\u00f5istlust ka tervetel jooksjatel. L\u00e4hemal uurimisel selgus, et see on loomulik reaktsioon suurele koormusele.<\/p>\n<p>Teadlased leidsid, et jooksuj\u00e4rgse troponiini h\u00fcppe p\u00f5hjal polnud v\u00f5imalik ennustada tulevasi s\u00fcdameprobleeme ega vatsakese funktsiooni langust. Seega tuleks tervete sportlaste puhul t\u00f5lgendada biomarkerite t\u00f5usu pigem ajutise f\u00fcsioloogilise vastusena kui m\u00e4rgina kroonilisest kahjustusest.<\/p>\n<p>Eksperdid r\u00f5hutavad siiski, et uuringu tulemused peavad paika tervete harrastussportlaste puhul. Enamik jooksuradadel juhtuvatest harvadest surmajuhtumitest on seotud just varjatud terviseriketega, mitte jooksmise endaga. Seet\u00f5ttu panevad eksperdid s\u00fcdamele, et rinnus tekkivat valu, \u00f5hupuudust v\u00f5i ootamatut n\u00f5rkust ei tohi kunagi eirata, isegi kui inimene on heas f\u00fc\u00fcsilises vormis. N\u00e4iteks v\u00f5ib maraton osutuda ohtlikuks inimestele, kellel on diagnoosimata s\u00fcdamehaigus, n\u00e4iteks p\u00e4rgarterite lubjastumine.<\/p>\n<p>Lisaks, kui enamiku harrastajate jaoks tugevdab jooksmine s\u00fcdant, siis \u00e4\u00e4rmuslike koormustega treenivatel tippsportlastel on harvadel puhkudel leitud s\u00fcdames ka armkudet. Laiemalt v\u00f5iks anda uuring siiski arstidele ja treeneritele t\u00e4iendava kindlustunde: harrastusjooksjate puhul ei vii korduv pikamaajooks parema vatsakese p\u00fcsiva kahjustuseni. Ajutine v\u00e4simus on osa keha normaalsest kohanemisest koormusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Harrastusjooksjate s\u00fcdamed taastuvad maratonipingutusest t\u00e4ielikult ega saa sellest p\u00fcsivaid kahjustusi, kinnitab hiljutine k\u00fcmneaastane uuring. Siiski r\u00f5hutavad eksperdid, et&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76499,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,38614,21,38615,28,29,3206,19,25,4747,23,24,22,20,30],"class_list":["post-76498","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-harrastusjooksjad","tag-headlines","tag-jama-cardiology","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maraton","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suda","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115825233279675013","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76498","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76498"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76498\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76498"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76498"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76498"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}