{"id":76665,"date":"2026-01-02T14:25:23","date_gmt":"2026-01-02T14:25:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76665\/"},"modified":"2026-01-02T14:25:23","modified_gmt":"2026-01-02T14:25:23","slug":"hiina-hiir-sai-kosmosejaamas-paaritumise-jarel-emaks-universum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76665\/","title":{"rendered":"Hiina hiir sai kosmosejaamas paaritumise j\u00e4rel emaks | Universum"},"content":{"rendered":"<p>Hiinlased l\u00e4hetasid mullu s\u00fcgisel oma kosmosejaama neli hiirt. Maale tagasi j\u00f5udes t\u00f5i \u00fcks loom ilmale pesakonna pealtn\u00e4ha terveid j\u00e4rglasi. Katse v\u00f5ib kaudselt aidata sillutada teed p\u00fcsivaks inimasustuseks Kuul v\u00f5i Marsil.<\/p>\n<p>L\u00f5ppenud aasta 31. oktoobril l\u00e4hetasid hiinlased oma Shenzhou-21 kosmoselaeva pardal ilmaruumi neli hiirt. Loomad kandsid numbreid 6, 98, 154 ja 186 ning nende sihtkoht oli Maast 400 kilomeetri k\u00f5rgusel h\u00f5ljuv Hiina kosmosejaam, vahendab <a href=\"https:\/\/www.universetoday.com\/articles\/space-mice-come-home-and-start-families\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Universe Today<\/a>.<\/p>\n<p>Hiired elasid orbiidil kaks n\u00e4dalat, trotsides nii kosmosekiirgust kui ka mikrogravitatsiooni. Loomad naasid elu ja tervise juures Maale 14. novembril. M\u00f5ne n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes, 10. detsembril, t\u00f5i \u00fcks kosmoses k\u00e4inud emashiir ilmale \u00fcheksa tervet poega.<\/p>\n<p>Maale naasmise j\u00e4rel j\u00e4i ilmale tulnud hiirepoegadest ellu kuus v\u00f5sukest, mis on hiirte kohta tavap\u00e4rane j\u00e4rglaste elluj\u00e4\u00e4mise m\u00e4\u00e4r. Emashiir imetab neid korralikult, pojad ise on aktiivsed ja arenevad j\u00f5udsalt.\u00a0<\/p>\n<p>Hiina teaduste akadeemia zooloogiainstituudi teaduri Wang Hongmei s\u00f5nul on tegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse saavutusega. Katsetulemus n\u00e4itas tema s\u00f5nul, et l\u00fchiajaline kosmoselend ei kahjusta hiirte paljunemisv\u00f5imet.<\/p>\n<p>Viperuste kiuste<\/p>\n<p>Uuringu m\u00f5te polnud uurida hiiri nende eneste p\u00e4rast \u2013 pigem panustasid teadlased hiirte ja inimeste geneetilisele sarnasusele. Liiatigi paljunevad hiired kiiresti ja reageerivad f\u00fcsioloogilisele stressile inimesega sarnasel moel. See t\u00e4hendab, et kui kosmosereis muudaks kuidagi oluliselt imetajate paljunemist, oleks seda hiirte pealt rutem n\u00e4ha.<\/p>\n<p>P\u00e4ris sujuvalt katse siiski ei kulgenud. Hiinlaste kosmoselaeva naasmise ajakavasse tuli ootamatu muudatus. See t\u00e4hendas, et hiired pidid orbiidile j\u00e4\u00e4ma plaanitust pikemaks ajaks ja neil v\u00f5inuks s\u00f6\u00f6t otsa saada. Ettev\u00f5tmist maalt juhtiv t\u00f6\u00f6r\u00fchm asus seepeale kiirkorras uurima, mida hiirtele astronautide toiduvarudest anda v\u00f5iks. Valikus olid k\u00fcpsised, mais, p\u00e4hklid ja sojajook. Maal tehtud katsed n\u00e4itasid, et h\u00e4da korral oleks k\u00f5ige ohutum toit sojajook.\u00a0<\/p>\n<p>Lisaks pumpasid uurijad hiirte elukeskkonda juurde vajaliku veevaru. Samal ajal j\u00e4lgis tehisaru seires\u00fcsteem reaalajas loomade liikumist, toitumismustreid ja unets\u00fckleid \u2013 k\u00f5ik see aitas ennustada, millal v\u00f5iksid etten\u00e4htud varud otsa saada.\u00a0<\/p>\n<p>Kaugem eesm\u00e4rk<\/p>\n<p>Orbiidil elatud aja veetsid hiired teadlaste hoolikalt kontrollitud tingimustes. Matkimaks Maal tavap\u00e4rast \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi, pandi hiirte elukeskkonnas tuled p\u00f5lema hommikul seitse ja kustutati \u00f5htul kell seitse. Hiirtele anti tasakaalustatud, aga meelega k\u00f5va tekstuuriga s\u00f6\u00f6ta, et loomad saaksid s\u00f6\u00f6mise ajal ka hambaid teritada. N\u00e4riliste elukeskkonda puhastas ka\u00a0 suunatud \u00f5huvool, mis kandis karvad ja mustuse eraldi kogumiskonteineritesse.<\/p>\n<p>Praegu on n-\u00f6 kosmosehiired teadlaste valvsa j\u00e4lgimise all. Uurijaid huvitavad nii nende kasvuk\u00f5ver kui ka v\u00f5imalikud f\u00fcsioloogilised k\u00f5rvalekalded tavap\u00e4rasest arengust. See k\u00f5ik n\u00e4itab, kas loomakeste ema viibimine ilmaruumis nende arengut v\u00f5i p\u00e4rilikkusainet kuidagi m\u00f5jutas. Edaspidi plaanivad uurijad kindlaks teha sellegi, kas kosmilist p\u00e4ritolu hiirepojad ise suudavad tavap\u00e4raselt paljuneda ehk milline on\u00a0 kosmosereisi p\u00f5lvkondade\u00fclene m\u00f5ju.<\/p>\n<p>Uuringu laiem eesm\u00e4rk on seotud inimeste v\u00f5imalike tulevaste kosmosemissioonidega. Enne kui inimesed n\u00e4iteks Kuule v\u00f5i Marsile p\u00fcsiasustust kavandama hakkavad, on vaja teada, kas inimesed suudavad kosmoses v\u00f5i pika kosmosereisi j\u00e4rel saada paljunemisv\u00f5imelisi j\u00e4rglasi.<\/p>\n<p>Seniste NASA andmete j\u00e4rgi ei ole naisastronautide seas t\u00e4heldatud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset viljatuse kasvu ega raseduse katkemise sagedust v\u00f5rreldes kontrollr\u00fchmadega. Siiski soovitavad kosmoseagentuuride lennuarstid naisastronautidel sageli enne missiooni munarakke k\u00fclmutada, et riske maandada.<\/p>\n<p>Vastust ootavad aga k\u00fcsimused, kas imetajad \u00fcldse suudavad tavatult v\u00e4ikese gravitatsiooni korral j\u00e4rglasi eostada, kanda ja ilmale tuua. Samuti tuleb v\u00e4lja selgitada, kas kosmiline kiirgus v\u00f5ib kahjustada muna- ja seemnerakke viisil, mille m\u00f5ju avaldub alles j\u00e4rgmises p\u00f5lvkonnas. Hiirte v\u00f5imet ilmaruumis sigida on uuritud varemgi. N\u00e4iteks on teadlased p\u00fc\u00fcdnud viljastada emaseid loomi hiirespermaga, mis l\u00e4hetati enne seda m\u00f5neks ajaks ilmaruumi.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiinlased l\u00e4hetasid mullu s\u00fcgisel oma kosmosejaama neli hiirt. Maale tagasi j\u00f5udes t\u00f5i \u00fcks loom ilmale pesakonna pealtn\u00e4ha terveid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76666,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,38700,38698,38697,11994,33974,287,10280,28,29,19,38699,38701,25,2234,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-76665","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-hiina-kosmosejaam","19":"tag-hiina-kosmoseprogramm","20":"tag-hiir","21":"tag-hiired","22":"tag-jarglased","23":"tag-kosmos","24":"tag-kosmosereis","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-paljunemine","29":"tag-poegimine","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-sund","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115825968551316628","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76665","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76665"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76665\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76666"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76665"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76665"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76665"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}