{"id":76722,"date":"2026-01-02T15:39:07","date_gmt":"2026-01-02T15:39:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76722\/"},"modified":"2026-01-02T15:39:07","modified_gmt":"2026-01-02T15:39:07","slug":"okonomist-balti-riikide-majandused-hakkavad-taas-uhte-sammu-kaima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/76722\/","title":{"rendered":"\u00d6konomist: Balti riikide majandused hakkavad taas \u00fchte sammu k\u00e4ima"},"content":{"rendered":"<p>2025. aastal olid <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/31122441\/eesti\" tag-id=\"31122441\">Eesti<\/a>, <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/26016109\/lati\" tag-id=\"26016109\">L\u00e4ti<\/a> ja <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/28034759\/leedu\" tag-id=\"28034759\">Leedu<\/a> majandusts\u00fcklid suhteliselt erinevad. Leedu majandus j\u00e4tkas kasvu, kuid selle tempo aeglustus aasta l\u00f5pus. Eesti ja L\u00e4ti <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96850728\/majanduskasv-1\" tag-id=\"96850728\">majanduskasv<\/a> seevastu kiirenes \u00fcha enam. <\/p>\n<p>Eesti majandus alustas 2025. aastat <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96850726\/skp-1\" tag-id=\"96850726\">SKP<\/a> langusega, kuid see l\u00f5ppes juba teises kvartalis ning viimasel ajal n\u00e4eme \u00fcha rohkem signaale majanduse taastumisest. L\u00e4ti SKP on seevastu stabiilselt kasvanud alates 2025. aasta algusest ning teisel poolaastal kiirenes majanduskasv m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n<p>Eestis veab majanduskasvu sisen\u00f5udlus<\/p>\n<p>Eesti majandus alustas 2025. aastat n\u00f5rgalt: SKP langes 0,3% ja see oli kolmteistk\u00fcmnes kvartal j\u00e4rjest, mil Eesti majandus langes v\u00f5i ei kasvanud. Teises kvartalis oli juba n\u00e4ha majanduse elavnemise m\u00e4rke, ent peamiselt vaid t\u00f6\u00f6stuses. <\/p>\n<p>Samuti liikus Eesti majandus teises kvartalis langusest stagnatsiooni ja SKP kasvas 0,3%. Kolmandas kvartalis hoogustus majanduskasv aga 0,9%-ni  ja oli kiireim alates 2022. aasta algusest. <\/p>\n<p>Teised majandusn\u00e4itajad on samuti positiivsed. N\u00e4iteks Eesti t\u00f6\u00f6stuse kindlustunne p\u00fcsib k\u00f5rgeimal tasemel alates 2022. aasta s\u00fcgisest ja Eesti tarbijate kindlustunne t\u00f5usis k\u00f5rgeimale tasemele alates 2023. aasta kevadest. M\u00e4rgatavalt kasvasid ka Eesti kaupmeeste ja ehitajate ootused majandusele ja rahalisele olukorrale. <\/p>\n<p>Majanduse taastumine on aga endiselt haavatav. Eesti majanduskasvu veab peamiselt sisen\u00f5udlus, mis saavutas 2025. aasta novembris k\u00f5rgeima taseme alates 2023. aasta suvest. Sisen\u00f5udluse p\u00f6\u00f6ras taas kasvule intressim\u00e4\u00e4rade langus ja ostuj\u00f5u taastumine. Samas n\u00e4eme praegu, et Eesti t\u00f6\u00f6stuses on taas alanud langus, mille p\u00f5hjuseks on n\u00f5rk majandusts\u00fckkel Skandinaavias, l\u00f5ppenud ennetav eksport USA-sse ja j\u00f5ustunud tariifid.<\/p>\n<p>L\u00e4ti SKP kasv tugevneb<\/p>\n<p>Erinevalt Eestist l\u00fckkas L\u00e4ti majandus sisse j\u00e4rgmise k\u00e4igu ja tugevnes m\u00e4rgatavalt. L\u00e4ti SKP aastane kasv oli esimeses ja teises kvartalis vastavalt 1,6% ja 1,5% ning kolmandas lausa 1,8%. <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/25138591\/euroopa\" tag-id=\"25138591\">Euroopa<\/a> Komisjoni majandusmeeleolu indeks, mis koondab endas k\u00f5iki juhtivad n\u00e4itajad, saavutas 2025. aasta novembris k\u00f5rgeima taseme peaaegu 4 aasta jooksul. L\u00e4ti t\u00f6\u00f6stuse optimism t\u00f5usis 2022. aasta suve tasemele ning tarbijate kindlus p\u00fcsib viimase 4 aasta k\u00f5rgeimal tasemel. L\u00e4ti jaekaubandusettev\u00f5tete optimism oli novembris samuti viimaste aastate suurim.<\/p>\n<p>Lisaks tarbijate ja ettev\u00f5tete meeleolule kasvavad ka peamiste majandussektorite n\u00e4itajad. T\u00f6\u00f6stuse kasv kiireneb \u00fcha enam, ning viimasel ajal kogub hoogu ka L\u00e4ti sisen\u00f5udlus. L\u00e4ti SKP kasv j\u00e4tkab tugevnemist, sest kasvule aitab kaasa \u00fcha rohkem peamisi majandussektoreid.<\/p>\n<p>Leedu t\u00f6\u00f6stus ja t\u00f6\u00f6turg aeglustusid<\/p>\n<p>Leedu alustas 2025. aastat muljetavaldavalt. SKP kasv esimeses ja teises kvartalis oli vastavalt 3% ja 3,2%, kuid kolmandas kvartalis aeglustus aastane SKP kasv 2,1%-ni ning oli hooajalisust arvestades v\u00f5rreldes teise kvartaliga negatiivne ehk Leedu majandus langes. <\/p>\n<p>Kuigi Leedu majandusts\u00fckkel on endiselt Baltikumi tugevaim, n\u00e4eme l\u00f5het peamiste sektorite d\u00fcnaamikas. Kui esimesel poolaastal vedasid majandust k\u00f5ik peamised sektorid (t\u00f6\u00f6stus, jaekaubandus, ehitus ja kinnisvara), siis kolmandas kvartalis muutus olukord m\u00e4rgatavalt. <\/p>\n<p>Jaekaubandus ja kinnisvarasektor laienesid kiirelt, aga Leedu t\u00f6\u00f6stuse n\u00e4itajad \u201ekoperdasid\u201c. P\u00f5hjused on sarnased, mis Eestiski: tariifide j\u00f5ustumine, ennetava ekspordi l\u00f5ppemise USA-sse ning Euroopa Liidu ehitusturu aeglane taastumine. Kuigi kinnisvara ja ehitussektor j\u00e4tkasid muljetavaldavat kasvu, aeglustusid aasta l\u00f5pus nii uute eluasemelaenude kasv kui ka kinnisvara ostu-m\u00fc\u00fcgi tehingud. <\/p>\n<p>Muutus ka 2025. aasta l\u00f5pus olukord Leedu t\u00f6\u00f6turul ning nii h\u00f5ive kui ka palgakasvu tempo v\u00e4henesid. N\u00e4iteks on erasektori palgakasv samal tasemel, mil see oli vahetult enne koroonapandeemia algust.<\/p>\n<p>Uus aasta toob majanduskasvu ja ostuj\u00f5udu<\/p>\n<p>Usume, et 2026. aasta tuleb Balti riikide majandustele positiivne: Eesti majandus kasvab t\u00f5en\u00e4oliselt 2,3%, L\u00e4ti oma 2% ning Leedu 3%. Samas s\u00f5ltuvad tulemused v\u00e4ga ka sellest, kuidas l\u00e4heb majanduse erinevatel sektoritel edaspidi. <\/p>\n<p>Kui seisak Eesti t\u00f6\u00f6stuses p\u00fcsib, v\u00f5ib 2,3%-lise kasvu saavutamine olla keeruline. L\u00e4ti olukord v\u00f5ib aga kujuneda vastupidiseks \u2013 kui peamised sektorid veelgi tugevnevad, siis v\u00f5ib majanduse kasv olla isegi oodatust suurem. <\/p>\n<p>Leedu majanduskasvule annab umbes 0,7% juurde uue aasta algusest j\u00f5ustuv pensionireform, mis annab leedukatele sarnaselt Eestiga v\u00f5imaluse II sambast raha enne vanaduspensionile minekut v\u00e4lja v\u00f5tta. Ilma pensionireformita j\u00e4\u00e4ks Leedu majanduse kasv sarnaseks nagu L\u00e4tis ja Eestis ning ulatuks umbes 2,3%-ni.<\/p>\n<p>Eesootav aasta on Leedus eriti soodne autot\u00f6\u00f6stusele, ehitusmaterjalide tootjatele, kinnisvara-, turismi-, tervishoiu- ja luksuskaupade sektoritele, kes tunnevad pensionireformi m\u00f5ju tarbimisele k\u00f5ige tugevamalt.  <\/p>\n<p>Samuti j\u00e4tkab 2026. aastal kasvamist Baltikumi elanike ostuj\u00f5ud. Eeldatavasti kasvab 2026. aastal Eesti elanike keskmine palk 5,7% ning inflatsioon 3,1%. L\u00e4tis on need n\u00e4itajad t\u00f5en\u00e4oliselt 6,5% ja 2,3% ning Leedus 7,5% ja 3,4%.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120427020\/okonomist-balti-riikide-majandused-hakkavad-taas-uhte-sammu-kaima\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120427020\/okonomist-balti-riikide-majandused-hakkavad-taas-uhte-sammu-kaima\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (8)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2025. aastal olid Eesti, L\u00e4ti ja Leedu majandusts\u00fcklid suhteliselt erinevad. Leedu majandus j\u00e4tkas kasvu, kuid selle tempo aeglustus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":76723,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,68,130,37,33,35,34,36,112,7645,114,115,2198,1023,69,5616,124],"class_list":{"0":"post-76722","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-bors","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa","17":"tag-euroopa-majandus","18":"tag-lati","19":"tag-leedu","20":"tag-majanduskasv","21":"tag-majanduslangus","22":"tag-skp","23":"tag-toojoud","24":"tag-ukraina-soda"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115826259564137869","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76722","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76722"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/76722\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/76723"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76722"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=76722"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=76722"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}