{"id":77125,"date":"2026-01-03T08:34:07","date_gmt":"2026-01-03T08:34:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/77125\/"},"modified":"2026-01-03T08:34:07","modified_gmt":"2026-01-03T08:34:07","slug":"toomas-toomsoo-kas-on-teist-teed-kui-suitsetamise-lopetamine-ei-onnestu-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/77125\/","title":{"rendered":"Toomas Toomsoo: kas on teist teed, kui suitsetamise l\u00f5petamine ei \u00f5nnestu? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Suitsetamine on \u00fcks peamisi v\u00e4lditavaid surmap\u00f5hjuseid maailmas. See on meditsiiniline fakt, milles valitseb teaduslik konsensus. \u00dckski tervishoiut\u00f6\u00f6taja ei saa ega tohigi suitsetamist soovitada.<\/p>\n<p>Samal ajal seisame silmitsi reaalsusega, et miljonid inimesed suitsetavad ning paljud neist on korduvalt \u00fcritanud loobuda, kuid ei ole \u00f5nnestunud. See tekitab k\u00fcsimuse, mida rahvatervis peaks pakkuma neile, kes hoolimata pingutustest ei suuda suitsetamisest loobuda.<\/p>\n<p>See kommentaar ei propageeri suitsetamist ega suitsuvabade seadmete kasutamist. Eesm\u00e4rk on esitada teaduskirjanduse p\u00f5hjal tasakaalustatud \u00fclevaade kahjude v\u00e4hendamise (harm reduction) kontseptsioonist ning kutsuda \u00fcles avatud arutelule.<\/p>\n<p>K\u00e4itumise muutmise keerukus<\/p>\n<p>Enne lahenduste arutamist on oluline tunnistada, et k\u00e4itumise muutmine on \u00e4\u00e4rmiselt raske, isegi kui inimene teab k\u00f5iki fakte.<\/p>\n<p>Uuringud n\u00e4itavad, et \u00fclemaailmselt suitsetab ligikaudu 21 protsenti arstidest (Cattaruzza &amp; West, 2013). USA arstide seas vastab 12,9 protsenti meestest ja 21,4 protsenti naistest alkoholis\u00f5ltuvuse kriteeriumidele (Oreskovich et al., 2015). \u00dcle 40 protsendi kogevad l\u00e4bip\u00f5lemist (Shanafelt et al., 2015).<\/p>\n<p>Need andmed ei n\u00e4ita arstide n\u00f5rkust, need illustreerivad, kui keeruline on k\u00e4itumist muuta isegi siis, kui teadmised on olemas. See peaks andma perspektiivi, kui r\u00e4\u00e4gime ootustest patsientidele.<\/p>\n<p>Mida n\u00e4itavad uuringud suitsuvabade seadmete kohta?<\/p>\n<p>Suitsuvabad seadmed (kuumutatud tubakatooted, e-sigaretid) erinevad tavasigarettidest selle poolest, et nendes ei toimu p\u00f5lemisprotsessi. Seet\u00f5ttu ei teki t\u00f5rva, pigi ega teisi p\u00f5lemisel tekkivaid \u00fchendeid.<\/p>\n<p>Toksilisuse v\u00f5rdlus<\/p>\n<p>Uuringud n\u00e4itavad, et suitsuvabade seadmete aerosoolides on kahjulike \u00fchendite kontsentratsioonid 91\u201398 protsenti madalamad kui tavasigarettide suitsu puhul (Sakalauskaite et al., 2025; Kaunelien\u0117 et al., 2018).<\/p>\n<p>Kardiovaskulaarne risk<\/p>\n<p>E-sigarettide kasutajatel on m\u00fcokardiinfarkti risk k\u00f5rgem kui mittesuitsetajatel, kuid madalam kui tavasuitsetajatel (Sharma et al., 2023). American Heart Association on r\u00f5hutanud, et kuigi e-sigaretid ei ole ohutud, on risk v\u00e4iksem v\u00f5rreldes tavasigarettidega (Rose et al., 2023).<\/p>\n<p>Oluline t\u00e4helepanek<\/p>\n<p>Ka e-sigaretid p\u00f5hjustavad p\u00f5letikureaktsioone ja oks\u00fcdatiivset stressi, need ei ole ohutud tooted (Sgai et al., 2025). K\u00fcsimus ei ole ohutuses, vaid riski astmes. Risk paikneb skaalal.<\/p>\n<p>Kahjude v\u00e4hendamise kontseptsioon<\/p>\n<p>Kahjude v\u00e4hendamine (harm reduction) on rahvatervise strateegia, mida rakendatakse mitmes valdkonnas: narkopoliitikas (puhtad s\u00fcstlad), alkoholipoliitikas (m\u00f5\u00f5duka tarbimise s\u00f5numid) ja seksuaaltervises (kondoomid). P\u00f5him\u00f5te on lihtne, kui ideaalset k\u00e4itumist ei ole v\u00f5imalik saavutada, v\u00e4hendame kahjusid.<\/p>\n<p>Suitsuvabade seadmete kontekstis t\u00e4hendab see: suitsetaja, kes ei suuda loobuda, v\u00f5iks v\u00e4hendada kahjusid, vahetades tavasigaretid v\u00e4hem kahjuliku alternatiivi vastu. See ei ole lahendus, see on leevendus.<\/p>\n<p>L\u00f5ppeesm\u00e4rk peaks alati olema t\u00e4ielik loobumine k\u00f5igist nikotiinitoodetest (Dennison Himmelfarb et al., 2025). See on ideaal. Kuid pragmaatiline l\u00e4henemine tunnistab, et teel ideaalini v\u00f5ib olla vahepeatus.<\/p>\n<p>Geneetiline varieeruvus ja individuaalne risk<\/p>\n<p>Nikotiinist p\u00f5hjustatud t\u00fcsistused ei esine k\u00f5igil \u00fchtmoodi. Risk ja raskusaste on tugevalt m\u00f5jutatud geneetilisest pol\u00fcgeensest riskist.<\/p>\n<p>Spetsiifilised geneetilised variandid, eriti nikotiiniretseptori geenides (CHRNA5\/A3\/B4) ja nikotiini metabolismi geenides (CYP2A6), moduleerivad individuaalset riski nikotiinis\u00f5ltuvusele ja sellega seotud haigustele (Benowitz, 2010; Lee et al., 2018).<\/p>\n<p>Pol\u00fcgeensed riskiskoorid (PRS) v\u00f5imaldavad ennustada individuaalset vastuv\u00f5tlikkust nikotiinis\u00f5ltuvusele ning teatud t\u00fcsistustele nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ja kopsuv\u00e4hk (Zhang et al., 2022a; Zhang et al., 2022b).<\/p>\n<p>Oluline on r\u00f5hutada, et kuigi nikotiinil on iseseisvalt kahjulikud m\u00f5jud, on enamik raskemaid t\u00fcsistusi (v\u00e4hk, KOK) peamiselt p\u00f5hjustatud tubakasuitsu muudest komponentidest (Khouja et al., 2024).<\/p>\n<p>Poliitikavalikud: diferentseeritud maksustamine<\/p>\n<p>\u00dcks rahvatervise t\u00f6\u00f6riist on maksustamine. Kui k\u00f5iki tubaka- ja nikotiinitooteid maksustatakse \u00fchtmoodi, kaob rahaline stiimul valida v\u00e4hem kahjulik alternatiiv.<\/p>\n<p>Diferentseeritud maksustamine \u2013 kus rohkem kahjulikke tooteid maksustatakse k\u00f5rgemalt ja v\u00e4hem kahjulikke leebemalt \u2013 saadab selge signaali: v\u00e4hem kahjulik valik on ka rahaliselt soodsam.<\/p>\n<p>See on \u00fcks v\u00e4heseid viise, kuidas m\u00f5jutada nende k\u00e4itumist, kes suitsetamisest loobuda ei suuda. Selline l\u00e4henemine ei asenda suitsetamisest loobumise toetamist, see t\u00e4iendab seda.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n<p>See tekst ei ole suitsetamise \u00f5igustamine. See on kutse ausaks ja teadusp\u00f5hiseks aruteluks.<\/p>\n<p>Rahvatervis ei ole ainult ideaalidest kinni hoidmine. See on ka pragmaatiliste valikute tegemine reaalses maailmas, kus miljonid inimesed suitsetavad ja paljud neist ei suuda hoolimata soovist loobuda.<\/p>\n<p>Kahjude v\u00e4hendamise kontseptsioon v\u00e4\u00e4rib avatud arutelu. See ei t\u00e4henda standardite langetamist, vaid realistlikku l\u00e4henemist keerulisele probleemile.<\/p>\n<p>Kasutatud kirjandus<\/p>\n<ul>\n<li>Benowitz, N. L. (2010). Nicotine addiction. The New England Journal of Medicine, 362(24), 2295\u20132303.<\/li>\n<li>Cattaruzza, M. S., &amp; West, R. (2013). Why do doctors and medical students smoke when they must know how harmful it is? European Journal of Public Health, 23(2), 188\u2013189.<\/li>\n<li>Dennison Himmelfarb, C. R., et al. (2025). Impact of smokeless oral nicotine products on cardiovascular disease. Circulation, 151(1), e1\u2013e21.<\/li>\n<li>Kaunelien\u0117, V., et al. (2018). A review of the impacts of tobacco heating system on indoor air quality. Chemosphere, 206, 568\u2013578.<\/li>\n<li>Khouja, J. N., et al. (2024). Estimating the health impact of nicotine exposure by dissecting the effects of nicotine versus non-nicotine constituents of tobacco smoke. PLoS Genetics, 20(2), e1011157.<\/li>\n<li>Lee, S. H., et al. (2018). Combined genetic influence of the nicotinic receptor gene cluster CHRNA5\/A3\/B4 on nicotine dependence. BMC Genomics, 19(1), 826.<\/li>\n<li>Oreskovich, M. R., et al. (2015). The prevalence of substance use disorders in American physicians. The American Journal on Addictions, 24(1), 30\u201338.<\/li>\n<li>Rose, J. J., et al. (2023). Cardiopulmonary impact of electronic cigarettes and vaping products. Circulation, 148(8), 703\u2013728.<\/li>\n<li>Sakalauskaite, S., et al. (2025). Exposure to toxic compounds using alternative smoking products. International Journal of Environmental Research and Public Health, 22(7), 1010.<\/li>\n<li>Sgai, M., et al. (2025). The impact of e-cigarettes versus traditional cigarettes on long-term cardiopulmonary outcomes. American Journal of Physiology.<\/li>\n<li>Shanafelt, T. D., et al. (2015). Changes in burnout and satisfaction with work-life balance in physicians. Mayo Clinic Proceedings, 90(12), 1600\u20131613.<\/li>\n<li>Sharma, A., et al. (2023). E-cigarettes and myocardial infarction: A systematic review and meta-analysis. International Journal of Cardiology, 371, 65\u201370.<\/li>\n<li>Zhang, P., et al. (2022a). Association of smoking and polygenic risk with the incidence of lung cancer. British Journal of Cancer, 126(11), 1637\u20131646.<\/li>\n<li>Zhang, P. D., et al. (2022b). Associations of genetic risk and smoking with incident COPD. The European Respiratory Journal, 59(2), 2101320.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Autori m\u00e4rkus: see kommentaar on m\u00f5eldud teadusp\u00f5hiseks aruteluks ning ei kujuta endast meditsiinilist n\u00f5uannet. Suitsetamisest loobumine on alati parim valik. Konsulteerige oma arstiga.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suitsetamine on \u00fcks peamisi v\u00e4lditavaid surmap\u00f5hjuseid maailmas. See on meditsiiniline fakt, milles valitseb teaduslik konsensus. \u00dckski tervishoiut\u00f6\u00f6taja ei&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":77126,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,33129,19,25,20398,11150,562,15139,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-77125","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-maksustamine","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rahvatervis","25":"tag-suitsetamine","26":"tag-tervishoid","27":"tag-toomas-toomsoo","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115830250739199232","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77125","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77125"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77125\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/77126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77125"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=77125"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=77125"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}