![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3034197ha771t24.jpg\"\/)
President Alar Karis saates V\u00e4lisilm Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nTeie pidasite \u00dcRO-s k\u00f5ne. Kas prompter ja eskalaator t\u00f6\u00f6tasid, millega te \u00fcldse saali j\u00f5udsite?<\/p>\n
Mind on elu \u00f5petanud, et seda tehnikat v\u00e4ga palju ei maksa usaldada ja k\u00f5ik oma k\u00f5ned olen ma \u00dcRO-s pidanud paberilt niimoodi, et prompterit ei pea kasutama.<\/p>\n
Te oma k\u00f5nes \u00fctlesite, et peaksime k\u00f5ik endalt k\u00fcsima, millist tulevikku me n\u00e4ha tahame ja kas me soovime maailma, kus peale j\u00e4\u00e4b toores j\u00f5ud ja v\u00e4givald ning kus tugevamal on alati \u00f5igus? Kas see praegu juba ei ole nii, et tugevamal on \u00f5igus ja et maailmas otsustavadki asju USA, Venemaa ja Hiina?<\/p>\n
Kui ma l\u00e4ksin n\u00fc\u00fcd seekord \u00dcRO-sse, siis ma k\u00fcsisin meie saadiku k\u00e4est, et mis aastaga on juhtunud. Ta \u00fctles, et aastaga on asjad halvemaks l\u00e4inud. See ilmselt n\u00e4itab ka seda, et ikkagi midagi tuleb j\u00f5ulisemalt ette v\u00f5tta. On ka riike, kes on aru saanud, et see tegelikult ei vii kuhugi ja \u00e4rgem unustagem, et \u00dcRO-s on enamus riike v\u00e4ikesed riigid. See t\u00e4hendab seda, et see v\u00f5ib olla ka v\u00e4ikeste riikide koost\u00f6\u00f6. See peaks olema parem, et see multilateraalne maailm j\u00e4\u00e4ks alles ja et brutaalsus ei hakkaks v\u00f5imule tulema. Seda on siin (“V\u00e4lisilma” – toim) laua taga lihtsam r\u00e4\u00e4kida kui ellu viia, aga eks \u00dcRO \u00fchel p\u00f5hjusel ongi ju ellu kutsutud, et \u00e4ra hoida neid konflikte. Teisalt, et need ei laieneks.<\/p>\n
V\u00f5ib ju v\u00e4ga kiuslikult k\u00fcsida, et kas sellel \u00dcRO-l on m\u00f5tet. Ka mina olen seda k\u00fcsimust endale esitanud, aga siis ma k\u00fcsin ka vastu, et aga mis see alternatiiv on? T\u00e4na me ei n\u00e4e ju teist kohta, kus riigid saavad kokku, vaatavad \u00fcksteisele otsa ja silma, r\u00e4\u00e4givad oma mured ja r\u00f5\u00f5mud \u00e4ra. Igal\u00fchel on see erinev ja igal k\u00f5nel on kindlasti m\u00f5te. V\u00f5ib-olla see j\u00f5uab nende inimesteni, kes seda tahaksid kuulda. M\u00f5ned r\u00e4\u00e4givad ka selle m\u00f5ttega, et siseriiklikult mingit k\u00fcsimust \u00e4ra lahendada. Teised tahavad, et nende mure j\u00f5uaks kaugemale, tehakse memosid ja peab vaatama, kuhu need memod j\u00f5uavad. Mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, kas siis t\u00f5esti midagi ka juhtub, kui k\u00f5ik need k\u00f5ned on peetud.<\/p>\n
Kui palju oli selliseid k\u00f5nesid, mida kuulas t\u00e4issaal?<\/p>\n
See on juba traditsioon, et kui algab, siis ikka kuulatakse \u00e4ra peasekret\u00e4r ja esimene k\u00f5neleja on alati Brasiilia president – ajalooliselt sellep\u00e4rast, et alguses ei tahtnud keegi esimene olla ja siis Brasiilia otsustas, et tema on valmis olema ja on siiani. Kindlasti ka Ameerika \u00dchendriikide president, keda siis kuulatakse nii istudes kui seistes.<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud k\u00f5ned on nii, kuidas juhtub. T\u00fchjale saalile p\u00e4ris ei ole, sest kui riigip\u00e4id ei ole saalis, siis on alati keegi, kes midagi \u00fcles kirjutab. See ei n\u00e4ita tegelikult ju mitte midagi, sest see on v\u00e4ga tihe n\u00e4dal. Kui need olulised k\u00f5ned on kuulatud, siis iga\u00fcks l\u00e4heb oma kohtumistele. Seda sagimist seal koridoris on v\u00e4ga palju, et sa kohtad palju inimesi ja riigip\u00e4id. V\u00f5ib-olla s\u00f5nu saab vahetada \u00fche, kahe v\u00f5i kolme lause kaupa, aga on alati k\u00f5ned, kuhu siis \u00fcks v\u00f5i teine riik l\u00e4heb kohale, et n\u00e4idata solidaarsust, nagu meie ikka oleme k\u00e4inud Ukraina presidendi k\u00f5net kuulamas.<\/p>\n
Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski k\u00f5ne oli v\u00e4ga emotsionaalne. Kas oli saal t\u00e4is?<\/p>\n
Ikka oli. V\u00f5rrelda ma ei oska, et palju oli USA presidendil ja palju oli Zelenskil. Esimene kord, kui ta esines ja kui oli t\u00e4iemahuline s\u00f5da lahti l\u00e4inud, siis oli kindlasti rohkem. Praegu ollakse natuke paraku harjutud selle s\u00f5jaga, aga tema k\u00f5ne oli emotsionaalne ja samas ei olnud ainult Ukraina-keskne, vaid ta v\u00f5ttis seda maailma ka natukene laiemalt.<\/p>\n
President Alar Karis saates V\u00e4lisilm Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Eesti on olnud v\u00e4lisuudistes v\u00e4ga k\u00f5rgel seoses sellega, et Venemaa rikkus meie \u00f5huruumi lausa kolme lennukiga ja meie v\u00e4lisminister Margus Tsahkna esines \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogus v\u00e4ga v\u00e4ljapaistvalt. Kas Eesti k\u00f5net kuidagimoodi kuulati ka rohkem kui tavaliselt?<\/p>\n
Seda on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga raske hinnata ja ma arvan, et see sama samm, mille Eesti n\u00fc\u00fcd tegi julgeolekun\u00f5ukogus – see oli h\u00e4sti korraldatud. Tuleb au anda meie suursaadikule ja k\u00f5igile, kes sellega seotud on. Kui me r\u00e4\u00e4gime v\u00f5idust, siis ma arvan, et seda v\u00f5itu on vaja veel oodata. L\u00f5puks on k\u00f5ige l\u00fchem eesm\u00e4rk, et lennukid meie ja teiste riikide \u00f5huruumi ei tuleks, aga teiseks ikkagi, et l\u00f5peks see s\u00f5da Ukrainas, et meil on kindlustunne siin Euroopas – see saab olla eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Ma arvan, et \u00fchest esinemisest v\u00f5ib-olla ei piisa ja olgem ausad, et eks mina olin ka alguses skeptiline. Kas see on m\u00f5ttekas samm artikkel 4 avada, sest alles Poola tegi seda, aga asjaolud langesid v\u00e4ga h\u00e4sti kokku ja l\u00e4ks t\u00e4pselt nii, nagu ta l\u00e4ks. Kuulati ja koridoris kiideti.<\/p>\n
Kanada, Austraalia ja Prantsusmaa tunnustasid just enne nende k\u00f5nede pidamist Palestiina riiki. Meie siin Eestis ei ole ennast positsioneerinud. Samas kolmveerand maailma riikidest on juba tunnustanud Palestiina riiki. Kas me ei peaks ka? Kas meil ei ole saabunud aeg, kus me peaks hakkama mingit seisukohta v\u00f5tma?<\/p>\n
Meie ametlik positsioon t\u00e4na on see, et me toetame kahe riigi tekkimist. Me ei ole tunnustanud Palestiinat ja naaberriigid ka veel ei ole, aga kindlasti \u00fchel hetkel peab valitsus maha istuma ja m\u00f5tlema, et mis siis on meie seisukoht, kui enamus riike on Palestiinat juba tunnustanud. Teisalt j\u00e4lle, mida minagi alati olen \u00f6elnud, kui minu k\u00e4est k\u00fcsitakse, et praegu on juba 150 riiki tunnustanud Palestiina riiki, aga mida ei ole, on Palestiina riik. Samal ajal arusaadavalt, mida kauem see protsess kestab, seda v\u00e4iksem on see v\u00f5imalus, et me saame r\u00e4\u00e4kida kahest riigist – Palestiina riigist ja Iisraeli riigist.<\/p>\n
Te ennist r\u00e4\u00e4kisite, et k\u00f5ikv\u00f5imalikes koridorides on v\u00f5imalik sellistel \u00fcritustel kokku saada erinevate riigipeadega. Kas oli ka m\u00f5ni selline hea kohtumine, kus midagi olulist teie jaoks s\u00fcndis?<\/p>\n
Kas n\u00fc\u00fcd s\u00fcndis, aga huvitavaid kohtumisi kindlasti oli. Ka enne oma esinemist peaassambleel vestlesin Argentiina presidendiga, keda ma ei olnud enne tema k\u00f5ne kohanud, sest tema k\u00f5ne oli j\u00e4rgmine. Mis veel on huvitav fakt, et ma r\u00e4\u00e4kisin inimesega, kes korraldab seda k\u00f5ike ja see on omaette teadus. Ta \u00fctles, et k\u00f5igi riigijuhtide kolme aasta k\u00f5ned vaadatakse l\u00e4bi – isegi, kui juht on vahetunud – ja siis p\u00fc\u00fctakse see j\u00e4rjekord s\u00e4ttida nii, et enam-v\u00e4hem \u00f5htuks saab ikka need k\u00f5ned peetud. See ei ole niisama, et inimesed l\u00e4hevad j\u00e4rjest ja hakkavad r\u00e4\u00e4kima, vaid seal taga on ikka korralik teadus.<\/p>\n
Oli palju selliseid juhukohtumisi. Kui oli n\u00e4iteks \u00f5htune vastuv\u00f5tt president Trumpi juures, siis r\u00e4\u00e4kisin pikalt Hollandi kuningannaga, sest ka mina olen Hollandis t\u00f6\u00f6tanud ja oli teemasid, millest r\u00e4\u00e4kida. Selliseid juhukohtumisi on \u00fcksjagu ja ka nendeks tuleb valmis olla, et kui tuleb t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ra ja kauge riigi president su juurde, siis sa oskad midagi r\u00e4\u00e4kida ka nendest v\u00f5i nende riigist v\u00f5i sellest piirkonnast, mitte ei hakka kohe r\u00e4\u00e4kima Eestist ja digiriigist.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3034203h3a8ft24.jpg\"\/)
President Alar Karis saates V\u00e4lisilm Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Trump oli v\u00e4ga kriitiline \u00dcRO suhtes oma s\u00f5nav\u00f5ttudes. Kas ta oli hiljem \u00f5htus\u00f6\u00f6gil samasugune?<\/p>\n
Eks see \u00f5htuse vastuv\u00f5tja k\u00f5ne oli l\u00fchem, aga sisult oli ta \u00fcsna \u00fcsna sarnane ja ta l\u00f5bustas ennast samuti ikkagi j\u00e4tkuvalt eskalaatori ja prompteriga ning r\u00e4\u00e4kis ka seitsmest riigist, kuhu ta on rahu toonud. Sellised need on, et teinekord tuleb vaadata ka presidendi k\u00f5nesid hoopis l\u00e4bi huumoriprisma.<\/p>\n
Kas teda ongi l\u00e4bi huumoriprisma hakatud vaatama?<\/p>\n
Olgem ausad, ta on ikkagi \u00fche suure riigi president ja tema s\u00f5nal on kaalu ning seda peab kuulama. Selles samas k\u00f5nes, mis puudutas ka \u00dcRO-d, seal on ju t\u00f5de sees. V\u00e4ga palju on j\u00e4\u00e4nud ju ikkagi tegemata. Konfliktid on j\u00e4tkuvalt on \u00fcleval ja lisaks on veel mituk\u00fcmmend k\u00fclmunud konflikti, mis n-\u00f6 ootavad oma j\u00e4rge. Midagi peab ette v\u00f5tma, et seda hartat t\u00e4ita, mis on \u00dcRO-l ja ega muidu me siit edasi liikuda ei saa, sest nii nagu ma \u00fctlesin, siis ega alternatiivi \u00dcRO-le ei ole praegu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teie pidasite \u00dcRO-s k\u00f5ne. Kas prompter ja eskalaator t\u00f6\u00f6tasid, millega te \u00fcldse saali j\u00f5udsite? Mind on elu \u00f5petanud,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7739,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1687,26,27,324,37,33,35,34,36,31,32,21,619,28,29,95,19,1560,3545,25,23,24,124,22,795,5937,1036,325,20,30,1268,92,93,94],"class_list":{"0":"post-7738","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alar-karis","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-iisrael","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-palestiina-riik","26":"tag-palestiina-tunnustamine","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-ukraina-soda","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uro","33":"tag-uro-80-peaassamblee","34":"tag-uro-julgeolekunoukogu","35":"tag-usa","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-volodomor-zelenski","39":"tag-world","40":"tag-world-news","41":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7738","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7738"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7738\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7739"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7738"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7738"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7738"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}