Kristi Vaher lisab, et gl\u00fckoosisensorid ei ole vaid diabeetikutele: \u201eTerve inimene v\u00f5iks v\u00e4hemalt kord aastas, kui mitte kaks, vaadata, kuidas tema elustiil \u2013 toitumine, uni, stress, treeningud \u2013 veresuhkrutasemele m\u00f5jub. Sensor n\u00e4itab selgelt, kui suur on k\u00f5ikumine ja mida tasuks muuta.\u201c<\/p>\n
Lisaks veresuhkrutaseme j\u00e4lgimise olulisusele tuleb saates juttu ka jalgade ja r\u00fchi seostest. Treenerina r\u00f5hutab Vaher, et vale k\u00f5nnak v\u00f5i sobimatud jalan\u00f5ud v\u00f5ivad p\u00f5hjustada kogu keha \u00fclekoormust. \u201eKeha on kaval \u2013 kui \u00fches kohas on raske, otsib ta lihtsamat teed ja s\u00e4tib ennast mugavamasse, aga samas tihti ka ebasobivasse asendisse. N\u00e4iteks kui jalan\u00f5u ei toeta jalga \u00f5igesti, kannatavad ka r\u00fcht ja liigesed ning l\u00f5puks ka selg.\u201c<\/p>\n
Muu hulgas tuleb juttu ka sellest, miks peaks jalgade tervist j\u00e4lgima terve elukaare jooksul ja kuidas jalgade seisukord \u00fcldtervise heaolu peegeldab.<\/p>\n