{"id":77674,"date":"2026-01-04T10:57:08","date_gmt":"2026-01-04T10:57:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/77674\/"},"modified":"2026-01-04T10:57:08","modified_gmt":"2026-01-04T10:57:08","slug":"arvustus-maailm-poleb-tagasisidestatult-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/77674\/","title":{"rendered":"Arvustus. Maailm p\u00f5leb, tagasisidestatult | Teater"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Ma seisan rahva higises lehkavas massis ja viskan kive politseinike, s\u00f5durite, tankide, kuulikindla klaasi pihta. Ma vaatan l\u00e4bi kuulipildujakindlate klaasist topeltuste pealetungivat rahvast ja tunnen oma hirmu higi. Iiveldusest l\u00e4mmatatuna raputan rusikat enda pihta. Minu rollid on s\u00fclitamine ja s\u00fclituskarp, nuga ja haav, hammas ja kurk, kael ja k\u00f6is. Ma olen andmepank. Ma ei ole Hamlet.&#8221;<\/p>\n<p>Protesti v\u00f5imalikkusest ja v\u00f5imatusest r\u00e4\u00e4kiv Von Krahli uuslavastus &#8220;Tagasiside&#8221; esietendus 27. novembril Krahli suures saalis. Esimestest hetkedest plahvatuslik, ja sedamoodi plahvatuslik, et seda ignoreerida ei saa, oli see kahtluseta. Pimedus ja vaikus kehtestasid end tiksumatu tiksuva pommina, et siis karm reaalsus kogu t\u00e4iega publiku ette plahvatada.<\/p>\n<p>\u00dclest\u00f5us algab jalutusk\u00e4igu ajal<\/p>\n<p>Maailm p\u00f5leb, tagasisidestatult. P\u00f5leb. Aina diskuteeritakse, et jah, ahah, p\u00f5leb nii ja naa. Aga kas midagi ka tehakse? Kelle k\u00e4es seisavad tulekustutid ja \u00fclehinnastatud kohvi v\u00e4ega t\u00f5stetud m\u00f5\u00f5gad? Tekib k\u00fcsimus, kuidas meil pole siin maailmas enam muud valikut kui protestida. Mingilgi viisil. Aga \u00e4kki on see hea, et pole muud valikut kui midagigi teha, kuidagi kuhugi suunda peab ju ometi liigutama, kui k\u00f5ikjal on leegid ja kisa, nende keskel kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks valimatult ning valikuteta vaprad noored t\u00e4iskasvanud, kes v\u00f5tavad kodukootud turvised seljast ja peavad ikka minema t\u00f6\u00f6le, kooli, kuhugi r\u00f5\u00f5mu tundma, reisima, seksima, elama, nagu justkui v\u00f5iks, justkui saaks, justkui peaks, sest &#8220;ega k\u00f5ik ju meil veel siin p\u00e4ris katki ei ole&#8221;.<\/p>\n<p>Aga kuidas saab niimoodi elada ja olla, kui cappucino maksab f***ing 8.50 ja ega selle tegija barista ka ei taha h\u00e4sti v\u00e4lja \u00f6elda, et j\u00e4lle on hinda t\u00f5stetud. Samal ajal suudleb keegi pargipingil l\u00e4bi roosip\u00f5\u00f5saste, tuvi kakerdab \u00fcle \u00e4sja mahajoonitud m\u00e4ssuj\u00e4rgse t\u00e4nava saiap\u00e4tsi poole, aga saiap\u00e4ts on alles kinnises pakis, k\u00f5ik on justkui olemas, aga k\u00e4tte seda ei saa. \u00d6eldakse, et meie generatsioon on laisk, aga me peaks majaostuks p\u00f5him\u00f5tteliselt kogu aeg t\u00f6\u00f6tama.<\/p>\n<p>Kodukootud turvistes \u00fclehinnatud kohvi ostma<\/p>\n<p>&#8220;Ma veritsen rahva hulgas.&#8221; Noored t\u00e4iskasvanud kutsuvad ja kustuvad, munitsipaalpunglikult ironiseeritakse elu linnast tuttavate tsementtuvide, liikluspiirete, kogukonnak\u00fclmkappide ja peenarpinkide vahel, l\u00e4rmist tehakse muusikat ja muusikast tehakse l\u00e4rmi, k\u00f6riseb asfaldipuur ja naeruga viliseb kaasa igavesti algklasside p\u00f5hja neetud plokkfl\u00f6\u00f6t, k\u00f5ike h\u00fcmniks kaootilisele noorele, aga samas nii hukas vanale maailmale ja linnaolukorrale ja sellele kuradi \u00fcheksaeurosele pisikesele kohvile.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3144583\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3144583h0e81t24.jpg\"\/>&#8220;Tagasiside&#8221; Autor\/allikas: Iris Kivisalu<\/p>\n<p>Kas me saame enam kelleltki abi k\u00fcsida? P\u00f6\u00f6rduda usaldusv\u00e4\u00e4rse t\u00e4iskasvanud kontaktisiku poole? N\u00fc\u00fcd oleme ju meie ise need. Kuidagi toimetame. Aga mis kuradi maailm see on, kui konservatiivsed kristlas-MAGA-lased l\u00f6\u00f6ksid Jeesuse ise suure hooga risti v\u00f5i pigem deporteeriks ta kuskile registreerimata statistikata kohta; kui Ophelia helistaks enne j\u00f5kke h\u00fcppamist abitelefonile, aga ta pandaks kliriseva klaverimuusikaga ooteliinile?<\/p>\n<p>Bolti t\u00f5ukside ballett<\/p>\n<p>Lavastus p\u00f6\u00f6rab endas kontrastidena k\u00fclgi. Alguse sisse juhatanud autorisude keskel l\u00f5\u00f5mav tulem\u00f6ll, mida kujutaks ette kuskil Berliini suurteatri laval, imbub argieluliseks Bolti t\u00f5ukside balletiks. Kas kogukonnak\u00fclmkapist haaratakse s\u00fc\u00fctevedelik v\u00f5i kombucha, ega sel enam teab mis suurt vahet polegi, elu muutub ja keerab p\u00e4evadega oma heitlikke lehek\u00fclgi, t\u00f5uksid vuravad h\u00e4maratel alleedel tihedalt \u00fcksteise sabas, kiirus v\u00f5etakse \u00fcles, kiirus v\u00f5etakse maha, asfaldis on j\u00e4rsud augud ja protest ei pea enam toimuma t\u00f5rvikute ja karjete saatel. T\u00e4nav kuulub jalak\u00e4ijatele. Minu koht, kui minu draama veel toimuks, oleks m\u00f5lemal pool rinnet, rindejoonte vahel, neist kaugemal, \u00f6eldakse. Ega keegi otse ei telli, et tahaks protesti. See kasvab seestpoolt, see kasvab m\u00fcrisedes ja lihtsalt loomuliku ning t\u00e4iesti vajalikuna.<\/p>\n<p>S\u00f5it on l\u00f5ppenud. Raju \u00f6\u00f6 on l\u00f5ppenud. Elu on l\u00f5ppenud. Palun pargi t\u00f5ukeratas nii, et see ei segaks teisi liiklejaid. Purjus t\u00fcdruk lamab maas. Teie s\u00f5it on l\u00f5ppenud. Palun pargi t\u00f5ukeratas nii, et see ei segaks teisi liiklejaid.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3144586\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3144586h5419t24.jpg\"\/>&#8220;Tagasiside&#8221; Autor\/allikas: Iris Kivisalu<\/p>\n<p>Kelle oma on surnukeha? Kellele kuulub see kurb laul?<\/p>\n<p>Mis oleks kirjutatud &#8220;eestlaste Charlie Kirki p\u00fcssikuulile&#8221;? Ilmselt &#8220;Mesipuu&#8221;. Me m\u00e4ngime Hamleti koljuga korvpalli. Palju on \u00f6elda. Tuleb \u00f6elda. Enam teisiti ei saagi ja see ehk on hea. Kui \u00f6elda head.<\/p>\n<p>&#8220;Ma olen Ophelia. See, keda j\u00f5gi ei hoidnud. Naine v\u00f5llas. Naine l\u00e4bi l\u00f5igatud arteritega. Naine \u00fcledoosiga, lund huultel. Naine peaga gaasiahjus. Eile ma l\u00f5petasin enesetapmise. Ma olen \u00fcksi oma rindade, oma reite, oma \u00fcsaga. Ma purustan oma vangistuse instrumendid: tooli, laua, voodi. Ma h\u00e4vitan lahinguv\u00e4lja, mis oli mu kodu. Ma rebin uksed lahti, et tuul saaks sisse tulla ja maailma karjed. Ma purustan akna. Oma veriste k\u00e4tega rebin ma katki fotod meestest, keda ma armastasin, kes kasutasid mind voodil, laual, toolil, p\u00f5randal. Ma panen oma vangla p\u00f5lema. Ma viskan oma riided tulle. Ma kaevan oma rinnast v\u00e4lja kella, mis oli mu s\u00fcda. Ma l\u00e4hen t\u00e4navale, oma veresse riietatuna.&#8221;<\/p>\n<p>Kui Krahl alustas, siis \u00f6eldi, et trupp toimib nagu rokkb\u00e4nd. K\u00fclmav\u00e4rinaid kiskuv rokilikkus end &#8220;Tagasisides&#8221; igati sobilikult ka ilmutab, ilmutab korralikult, ikka nii, et on ilmutatud. Ent kuidas, seda \u00fcllatust lubagu endale iga vaataja ise. Kahtlemata on &#8220;Tagasiside&#8221; midagi erilist, midagi argiselt s\u00fcgavalt ja vajalikul m\u00e4\u00e4ral kummaliselt puudutavat, mida peaks vaatama ning kogema minema iga\u00fcks, kes ses kummalises maailmas elab ja meie k\u00f5igi olukorrast midagigi arvab.<\/p>\n<p>&#8220;Ma ei ole Hamlet. Ma ei m\u00e4ngi enam rolli. Minu s\u00f5nadel pole mulle enam midagi \u00f6elda. Minu m\u00f5tted imevad piltidest verd v\u00e4lja. Minu draama on t\u00fchistatud. Minu selja taga ehitatakse lavastust. Inimeste poolt, keda minu draama ei huvita, inimeste jaoks, keda see ei puuduta. See ei huvita mind enam ka. Ma ei m\u00e4ngi enam kaasa.&#8221;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Ma seisan rahva higises lehkavas massis ja viskan kive politseinike, s\u00f5durite, tankide, kuulikindla klaasi pihta. Ma vaatan l\u00e4bi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":77675,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,212,140,22501,959],"class_list":{"0":"post-77674","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-juhan-ulfsak","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-tagasiside","17":"tag-von-krahl"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115836475438825243","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77674","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77674"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77674\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/77675"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77674"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=77674"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=77674"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}