Vana-aasta\u00f5htul tekkinud veekatkestuse Tallinnas p\u00f5hjustas harukordne loodusn\u00e4htus, mille t\u00f5ttu \u00dclemiste j\u00e4rvest vett linna veev\u00f5rku toimetava kanali kaitsev\u00f5restik j\u00e4\u00e4tus.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor tenuuris Janek Laanearu r\u00f5hutas, et j\u00e4\u00e4tumine on Eesti oludes tavap\u00e4rane n\u00e4htus, kuid n\u00f5elj\u00e4\u00e4 erineb tavalisest j\u00e4\u00e4st. Kui veepind hakkab kiiresti soojust kaotama, muutub vesi \u00fclejahtunuks. Tugevast tuulest v\u00f5i voolust p\u00f5hjustatud turbulents segab \u00fclejahtunud vee kogu ulatuses. See soodustab v\u00e4ikeste j\u00e4\u00e4kristallide ehk n\u00f5elj\u00e4\u00e4 teket ning kristallid kanduvad veekogu p\u00f5hja.<\/p>\n
Kui tavaline j\u00e4\u00e4 ujub, siis n\u00f5elj\u00e4\u00e4 kristallide v\u00e4iksuse t\u00f5ttu on nende ujuvus voolukiiruse suhtes ebapiisav ja need v\u00f5ivad kergesti p\u00f5hja kanduda. Kristallide arvu ja suuruse kasvades hakkab n\u00f5elj\u00e4\u00e4 kinnituma vees olevate objektide k\u00fclge. Seda eriti juhul, kui nende temperatuur on alla vee k\u00fclmumispunkti.<\/p>\n
N\u00f5elj\u00e4\u00e4 on tuntud just veehaarete ummistajana, kuna kristallid kogunevad restidele ja v\u00f5redele. Sellised ummistused v\u00f5ivad m\u00f5jutada veevarustuss\u00fcsteeme, h\u00fcdroelektrijaamu, tuumaelektrijaamu ja k\u00fclmades vetes liiklevaid aluseid ning tekitada ootamatuid seisakuid v\u00f5i isegi konstruktsioonide kahjustusi.<\/p>\n
Laanearu s\u00f5nul tuleb ehitiste projekteerimisel arvestada k\u00f5igi v\u00f5imalike stsenaariumidega. “Kui sa j\u00e4tad projekteerimisel \u00fche asjaga arvestamata, n\u00e4iteks j\u00e4tad \u00fche tala panemata, siis juhtub niimoodi, et maja kukub kokku ja inimesed saavad surma. Vees\u00fcsteeme ehitatakse 50\u2013100 aastaks ning selle aja jooksul juhtuvate olukordadega tuleb arvestada. See on ehitamise p\u00f5him\u00f5te,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Mis t\u00e4pselt \u00dclemiste j\u00e4rves ja veehoidlas juhtus, Laanearu ei tea. K\u00fcll aga usub ta, et tegemist oli halbade asjaolude kokkusattumisega. “Temperatuur v\u00f5is kiiresti langeda, veekvaliteet ei olnud v\u00f5ib-olla p\u00e4ris selline, nagu eeldati, ning v\u00f5imalik, et kasutati ka ehituslikke lahendusi, mis soodustavad n\u00f5elj\u00e4\u00e4 teket. N\u00e4iteks metallv\u00f5rede puhul kandub soojus metalli kaudu veest kiiremini \u00e4ra. Kui \u00fcks asi l\u00e4heb halvasti, siis selle elad \u00fcle, aga kui kaks asja l\u00e4heb korraga viltu, siis seda enam \u00fcle ei ela,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Tallinna Tehnika\u00fclikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor tenuuris Ivar Annus m\u00e4rkis, et kindlasti on maailmas olemas tehnoloogiaid, mis aitavad n\u00f5elj\u00e4\u00e4st tingitud riske v\u00e4hendada. Otsustav on aga nende maksumus ja n\u00e4htuse esinemissagedus. “Kui Tallinnas on sarnane olukord olnud viimase poole sajandi jooksul vaid paar korda, tuleb kaaluda, kui suur investeering on p\u00f5hjendatud. Tehniliselt on v\u00f5imalik lahendusi leida, kuid pole kindel, kas need end majanduslikult \u00e4ra tasuvad,” \u00fctles Annus.<\/p>\n
AS Tallinna Vesi tegevjuht Aleksandr Timofejev kinnitas Vikerraadio saates “Uudis+” saatejuht Arp M\u00fcllerile, et nad vaatavad ringi, milliseid lahendusi mujal maailmas kasutatakse. Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et Tallinna veepuhastusjaamas on kunagi proovitud v\u00f5resid soojendada, et j\u00e4\u00e4d ei tekiks, kuid see ei toiminud.\u00a0<\/p>\n
Miks see suure t\u00f5en\u00e4osusega ei toiminud, on seotud sellega, et veepuhastusjaam v\u00f5tab tunnis umbes 4000 kuupmeetrit vett. “Kujutage ette sellist suurt vooluhulka, mis pidevalt voolab ja mille temperatuur on umbes null kraadi. P\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00f6\u00f6tavad need v\u00f5red sel hetkel sarnaselt auto radiaatoriga. Vesi, mis voolab l\u00e4bi v\u00f5re, jahutab selle v\u00e4ga kiiresti maha,” lausus ta.<\/p>\n
J\u00e4rve, kus on 28 miljonit kuupmeetrit vett, on tema s\u00f5nul v\u00e4ga keeruline soojendada ja selleks oleks vaja v\u00e4ga palju soojusressurssi. “Me oleme vaadanud erinevaid tehnoloogiaid. Internetis leidub palju infot, et on v\u00f5imalik kasutada ultrahelilahendusi ja muid vahendeid. Kas need t\u00f6\u00f6tavad igas tingimuses, on k\u00fcsimus, millele me peame leidma vastuse. Me tegeleme sellega. Kindlasti ei oska ma praegu vastata, mida see t\u00e4hendab investeeringuna \u2013 kui palju see m\u00f5jutaks veehinda ja kas need investeeringud oleksid m\u00f5istlikud,” \u00fctles Timofejev.\u00a0<\/p>\n
Janek Laanearu r\u00f5hutas, et ehitusprotsess ei ole kunagi selline, kus k\u00f5igega saab t\u00e4ielikult arvestada. “S\u00fcsteeme ehitatakse, seej\u00e4rel neid renoveeritakse ja t\u00e4iendatakse. Ei saa \u00f6elda, et n\u00f5elj\u00e4\u00e4ga \u00fcldse ei oldud arvestatud, aga teatud m\u00f5ttes oli see siiski etten\u00e4gematu olukord,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Samas t\u00f5i ta esile, et kriitilise taristu puhul peavad olema olemas ka avariivariandid. “Kui on \u00fcks peamine veehaare, peaks olema ka alternatiiv, kust vajadusel vett samasse s\u00fcsteemi suunata. Tundub, et seda ei ole piisavalt v\u00e4lja ehitatud. Lahendus oleks ringv\u00f5rk: kui \u00fcks osa langeb v\u00e4lja, saab vesi tulla mujalt ja teenus ei katke,” selgitas Laanearu.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul v\u00f5ivad ilmastiku heitlikkuse suurenedes sarnased olukorrad tulevikus sageneda. “Meie kliimav\u00f6\u00f6tmes on tavaline, et temperatuur k\u00f5igub kiiresti nulli \u00fcmber. Kliima- ja keskkonnamuutused m\u00f5jutavad otseselt ehitiste projekteerimist ning taristu peab olema kliimakindel,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Laanearu hinnangul tuleb juhtunust teha p\u00f5hjalikud j\u00e4reldused. “\u00dclemiste veepuhastusjaam on loodud teenuse osutamiseks. Kui teenus katkeb, ei saa seda k\u00e4sitleda lihtsalt \u00fchekordse ebamugavusena. Vesi on elut\u00e4htis ning peab olema pidevalt k\u00e4ttesaadav,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul taastati tavap\u00e4rane olukord suhteliselt kiiresti. See n\u00e4itab, et operatiivne reageerimine toimis. “K\u00fcll aga on n\u00fc\u00fcd v\u00e4ga k\u00f5vasti m\u00f5tteainet, et sellist olukorda enam uuesti ei juhtuks. K\u00f5ige hullem ongi see, kui see juhtub teist korda. Vot siis ei saa seda enam andestada. See oleks m\u00f5eldamatu, sest esimene kord v\u00f5is t\u00f5esti olla halbade asjade kokkusattumus, aga teist korda see ei saa enam juhus olla,” lausus ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vana-aasta\u00f5htul tekkinud veekatkestuse Tallinnas p\u00f5hjustas harukordne loodusn\u00e4htus, mille t\u00f5ttu \u00dclemiste j\u00e4rvest vett linna veev\u00f5rku toimetava kanali kaitsev\u00f5restik j\u00e4\u00e4tus.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":77722,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[8379,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,39060,39061,28,29,19,38761,25,35094,23,24,22,38255,20,30],"class_list":{"0":"post-77721","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-aleksandr-timofejev","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-ivar-annus","20":"tag-janek-laanearu","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-noeljaa","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-tallinna-vesi","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-ulemiste-jarv","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115836711233137357","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/77721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/77722"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=77721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=77721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}