{"id":78151,"date":"2026-01-05T07:43:08","date_gmt":"2026-01-05T07:43:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78151\/"},"modified":"2026-01-05T07:43:08","modified_gmt":"2026-01-05T07:43:08","slug":"eksperdid-annavad-nou-kas-vanemad-peaksid-lapsi-rahaliselt-toetama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78151\/","title":{"rendered":"Eksperdid annavad n\u00f5u: kas vanemad peaksid lapsi rahaliselt toetama?"},"content":{"rendered":"

Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik tahavad vanemad oma t\u00e4isealiseks saanud lapsi rahaliselt aidata. Kuidas seda teha aga nii, et laps ei j\u00e4\u00e4kski vanemate kulul elama, selgitavad k\u00e4itumisteadlane Heidi Reinson ja Coop Panga kodulaenude \u00e4riliini juht Karin Ossipova.<\/p>\n

Laste rahaline abistamine on levinud k\u00f5ikjal maailmas ja summad on aja jooksul muutunud j\u00e4rjest suuremaks. N\u00e4iteks selgus \u00dchendkuningriigis tehtud anal\u00fc\u00fcsist, et kui perekondade kaudu antud rahaline abi ja laenud oleks vormistatud eraldi panga alla, siis oleks see suuruselt \u00fcheksas pank Inglismaal. \u201eSee raha, mis voolab kinnisvarasse v\u00f5i mis iganes turule l\u00e4bi emade-isade ja perede, on tohutu,\u201c r\u00e4\u00e4gib k\u00e4itumisteadlane Heidi Reinson.<\/p>\n

Seda olulisem on eelnevalt s\u00f5lmida lastega kokkulepped ja m\u00e4\u00e4rata selged piirid, millal v\u00f5ib vanemate abile loota ja millal tuleb ise hakkama saada. Nii ei teki Reinsoni s\u00f5nul noorel tunnet, et v\u00f5ib kogu aeg minna raha juurde k\u00fcsima ja lapsevanem ei pea elup\u00e4evade l\u00f5puni t\u00e4iskasvanud last \u00fclal pidama.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Foto: Freepik<\/p>\n

V\u00f5latunnet ei tohi tekitada<\/p>\n

Coop Panga kodulaenude \u00e4riliini juhi Karin Ossipova s\u00f5nul n\u00e4evad ka Eestis tegutsevad pangad selgelt, et paljud noored ostavad oma esimese kodu vanemate abil. N\u00e4iteks antakse lapsele sissemakse, seatakse oma kodu lisatagatiseks v\u00f5i taotletakse kodulaenu koos lapsega. \u201eValdavalt eelistavad vanemad aidata sissemaksega, sest nii j\u00e4\u00e4b edaspidine laenu teenindamine noore enda kanda ja sellega \u00f5pitakse rohkem vastutust,\u201c s\u00f5nab ta.<\/p>\n

\n

Valdavalt eelistavad vanemad aidata sissemaksega, sest nii j\u00e4\u00e4b edaspidine laenu teenindamine noore enda kanda ja sellega \u00f5pitakse rohkem vastutust.<\/p>\n<\/blockquote>\n

L\u00e4bim\u00f5eldud rahaline toetus aitab Ossipova hinnangul noorte iseseisvumisele kaasa. \u201eSuure t\u00f5en\u00e4osusega oleks noor selle raha hiljem nagunii p\u00e4rinud, kuid siis oleks m\u00e4rgatav m\u00f5ju v\u00e4iksem. Noorest peast saab ta t\u00e4nu vanemate abile kiiremini kodust lahkuda, iseseisvuda, osta enda isikliku kodu, \u00f5ppida vara eest vastutama ja ka laenu tasuma. Oma poja pealt n\u00e4en, kuidas ta vaid 1,5 aastaga p\u00e4rast kodu ostu on muutunud t\u00e4ielikult isemajandavaks,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, kus paljudes riikides on k\u00f5rge p\u00e4randimaks, on Reinsoni s\u00f5nul tavap\u00e4rane, et lastele kingitakse vara jooksvalt, sest kinkide pealt ei pea makse tasuma.<\/p>\n

Nii on normaalne praktika abistada last siis, kui ta n\u00e4iteks ostab oma esimese kinnisvara. Eestis taolised p\u00e4randimaksud puuduvad, kuid ka siin on kinkide tegemine maksuvaba, mis v\u00f5ib osasid vanemaid julgustada raha nii\u00f6elda edasi p\u00e4randama varem.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Foto: Freepik<\/p>\n

Kui vanem ei soovi lapsele raha anda kingina, siis v\u00f5ib seda vormistada ka laenuna, kuid arusaamatuste ja valede ootuste v\u00e4ltimiseks tuleb see kokkulepe k\u00f5igi osapoolte vahel eelnevalt selgeks r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

V\u00e4ltida tuleks aga v\u00f5latunde tekitamist. \u201eN\u00e4iteks v\u00f5ib peres kokku leppida, et kui noor m\u00fc\u00fcb kunagi korteri maha, siis ta tagastab vanematele saadud raha v\u00f5i teeb seda proportsionaalses summas v\u00f5rreldes esialgse sissemaksega kui vara hind on vahepeal kallinenud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Ossipova.<\/p>\n

\u00dcldjuhul on noored tema s\u00f5nul tublid ja juba v\u00f5etud kohustusi unarusse ei j\u00e4eta. \u201eMuidugi loeb ka inimese enda olemus \u2013 kas tema jaoks on v\u00f5lg v\u00f5\u00f5ra oma v\u00f5i mitte,\u201c s\u00f5nab ta. K\u00fcll aga v\u00f5iks tema hinnangul olla esimene kodu pigem lihtsam ja odavam, et laenukoormus selle v\u00f5rra v\u00e4iksem oleks.<\/p>\n

Millal ja kuidas on \u00f5ige aeg r\u00e4\u00e4kida lapsega rahast?<\/p>\n

Lastega rahaasjadest r\u00e4\u00e4kimist tasub alustada varakult ja samm-sammult, nagu teiste teemadega, mille vastu lapsed huvi v\u00f5ivad tunda. N\u00e4iteks v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida sellest, kui palju inimesed erinevates ametites raha teenivad. Kuigi rahast r\u00e4\u00e4kimine v\u00f5ib tunduda negatiivsena, kinnitab Reinson, et uuringute j\u00e4rgi m\u00f5jub peres rahast ausalt r\u00e4\u00e4kimine \u00fcldiselt hoopis positiivselt ning toetab peresuhete kvaliteeti.<\/p>\n

Ta r\u00f5hutab, et lapsele tuleks rahaliste otsuste tegemisel anda ka autonoomiat, isegi kui lapsevanema jaoks v\u00f5ib tegemist olla ebapraktilise otsusega.<\/p>\n

\n

Lapsele tuleks rahaliste otsuste tegemisel anda ka autonoomiat, isegi kui lapsevanema jaoks v\u00f5ib tegemist olla ebapraktilise otsusega.<\/p>\n<\/blockquote>\n

\u201eSee on ka osa rahatarkuse \u00f5petusest, las ta siis teeb selle nii\u00f6elda rumala valiku. N\u00e4iteks ostab selle \u201em\u00f5ttetu\u201c m\u00e4nguasja ja kahetseb p\u00e4rast. See on ka \u00f5ppetund, kui ta on ise otsustanud, mida ta aastate jooksul kogunenud taskurahaga teeb. Meie saame julgustada last, et ta j\u00e4rgmine kord kauem m\u00f5tleks,\u201c r\u00e4\u00e4gib Reinson.<\/p>\n

Vanusest s\u00f5ltumata v\u00f5iks harjutada alternatiivkulu j\u00e4rgi m\u00f5tlemist. \u201eKui mingi asi maksab 100 eurot, siis me ei m\u00f5tle automaatselt, et mida muud me saaksime selle raha eest v\u00f5i kui mitu tundi peame ekstra t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, et seda 100 eurost asja endale lubada,\u201c t\u00f5deb ta.<\/p>\n

Kuigi see on keeruline nii t\u00e4iskasvanutele kui ka lastele, soovitab Reinson selliseid m\u00f5tteharjutusi rohkem teha. \u201eMa ise olen seda ka oma laste peal harjutanud, et n\u00e4idata raha v\u00e4\u00e4rtust. Muidu ongi 100 v\u00f5i 500 eurot abstraktne,\u201c r\u00e4\u00e4gib ta.<\/p>\n

Rahatarkust tuleb \u00f5petada nii kodus kui ka koolis<\/p>\n

Oma teadmised rahaasjadega toimimise ja kogumise kohta saavad lapsed enamasti oma vanemate kaudu. Ideaalis v\u00f5iks neid teadmisi Reinsoni hinnangul saada ka koolist. Mitmetes koolides on rahatarkuse \u00f5petamine juba ette v\u00f5etud, aga arenguruumi on veel palju.<\/p>\n

Vanematele, kes soovivad oma lastele rahatarkus \u00f5petada, leidub palju materjale nii raamatute kujul kui ka internetis. \u00dcks v\u00f5imalus on Reinsoni s\u00f5nul \u201eTagasi kooli\u201c e-tunnid, mis on m\u00f5eldud k\u00fcll \u00f5petajatele rahatarkuse \u00f5petamiseks, aga on tasuta k\u00e4ttesaadavad ka k\u00f5igile teistele.<\/p>\n

Eesti kapitalil p\u00f5hinev Coop Pank on \u00fcks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 225 800 igap\u00e4evapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat s\u00fcnergiat ning toob igap\u00e4evased pangateenused kodule l\u00e4hemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille m\u00fc\u00fcgiv\u00f5rgustikku kuulub 320 kauplust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui v\u00e4hegi v\u00f5imalik tahavad vanemad oma t\u00e4isealiseks saanud lapsi rahaliselt aidata. Kuidas seda teha aga nii, et laps…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78152,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-78151","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115841374945399587","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78151"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78151\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78152"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78151"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78151"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}