![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3145015h08fet24.jpg\"\/)
K\u00f5rgkoolide arv. Autor\/allikas: Enn Listra<\/p>\nK\u00f5rghariduse \u00fcle otsustada tahtjad peaksid tegema kaht asja. Esiteks tuleks enesele selgeks teha, mida ja kuidas k\u00f5rghariduses tegelikult tehakse, ka rahvusvaheliselt. Teiseks tuleks kuskilt hankida majandusteadmisi ja neid ka rakendada, kirjutab Enn Listra.<\/p>\n
K\u00f5rgharidus on k\u00f5rgtehnoloogiline ja teadmusmahukas majandustegevus. Ometi kiputakse sellest m\u00f5tlema kui taevamannast. Langeb “tasuta”, kuid piiratud koguses, ja tagada tuleb, et valdavalt avaliku h\u00fcvise hunnikud \u00f5igete k\u00f5rgharijate uste ette kokku p\u00fchitaks. Kust manna p\u00e4rineb, kes p\u00fchib ja kas asjaosalised ise ikka v\u00f5ivad s\u00f5na sekka \u00f6elda?<\/p>\n
Isegi k\u00f5rgharidust h\u00e4sti tundvate autorite sage eeldus on, et keegi (n\u00e4iteks kirjutaja, haridus- ja teadusministeerium v\u00f5i oma ettev\u00f5tet pidav heasoovlik kodanik) peaks riigi k\u00f5ige targemate t\u00f6\u00f6tajatega asutuste eest otsustama, mida nad teha tohivad ja tegema peavad.<\/p>\n
See m\u00f5tteviis on vastuolus \u00fclikoolide ja teadusasutuste autonoomiaga ning akadeemilise vabadusega. Ilma nendeta v\u00f5ib saada k\u00fcll k\u00f5rgdiplomeid, kuid haridusega oleks pahasti. Mis ei t\u00e4henda, et keegi teine ei tohiks k\u00f5rghariduse teemadel s\u00f5na v\u00f5tta, kuna iga vabadus ulatub parasjagu sinnani, kus ta teiste oma piirama hakkab.<\/p>\n
Autonoomiat ja akadeemilist vabadust pole vaja p\u00f5hiseaduse jaoks, vaid ka ilma selleta. Rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime \u00fcheks oluliseks eelduseks on kodumaise konkurentsi olemasolu ning arengu tagamiseks peab riik, kes iganes end selleks ei pea, tagama olulistes valdkondades piisava konkurentsi. Samal ajal on igal organisatsioonil kasulik oma konkurentidest lahti saada (dubleerimine on paha!). K\u00f5rgharidus ei erine oluliselt muust majandustegevusest.<\/p>\n
Konkurentsile ja dubleerimisele keskendudes jaotuvad inimesed kaheks (konkureerijad ja dubleerijad). Konkurentsist eelistatakse k\u00f5rgharidusega seoses mitte r\u00e4\u00e4kida, taandades majandamise pelgaks eelarveraha jaotamiseks. Dubleerimine on sage s\u00f5na nende huulil, kes p\u00fc\u00fcavad nappe vahendeid oma kasuks p\u00f6\u00f6rata v\u00f5i loodavad end peita p\u00fc\u00fcdva riigi k\u00e4e abil konkurendile kaikaid kodarasse loopida.<\/p>\n
P\u00e4ris puhtaid eksemplare muidugi pole, kuid konkureerijad kalduvad detsentraliseeritud otsustamise poole, dubleerijate vaikivaks eelduseks ja v\u00f5imaluseks on hierarhiline otsustamine. Dubleerijate jaoks on akadeemiline vabadus Spinoza pealt maha kirjutatud tunnetatud paratamatus, konkureerijate jaoks aga tunnetatud v\u00f5imalus. Selliseid jagavaid teemasid on k\u00f5rghariduses suur hulk. Enamus lahenduseta v\u00f5i \u00fcldse m\u00e4rkamata.<\/p>\n
Konkurentsi tekkimise eelduseks on v\u00e4\u00e4rtuspakkumine, mille vastutasuks ressursse saadakse. Mida v\u00e4\u00e4rtuseks peetakse, s\u00f5ltub sidusgruppidest.<\/p>\n
\u00dcli\u00f5pilased, vilistlased, ettev\u00f5tted ja ettev\u00f5tjad, professionaalsed organisatsioonid, t\u00f6\u00f6andjad, riik ja \u00fchiskond, reguleerijad ja akrediteerijad, lapsevanemad, t\u00f6\u00f6tajad, akadeemiline (rahvusvaheline) kogukond, juhid ja n\u00f5ukogude liikmed, avalikkus, annetajad, ajakirjandus ja sotsiaalmeedia \u2013 k\u00f5igil neist on alust oodata k\u00f5rghariduse pakkujatelt midagi just enesele. Enamus neist on ka maksumaksjad, kuid sageli on nende tahtmised omavahel vastuolus.<\/p>\n
\u00dcksiku otsustaja puhul on peaaegu v\u00e4ltimatu \u00fcksikute m\u00f5jugruppide huvide eelistamine. T\u00e4htsamaks maksumaksjaks osutuvad need, kel on \u00f5nnestunud oma asja ajamiseks tekitada tugevad m\u00f5jugrupid.<\/p>\n
Universaalsete lahenduste leidmine on ka teistest riikidest eeskuju v\u00f5ttes sageli v\u00f5imatu. N\u00e4itena vaatame joonisel kujutatud k\u00f5rgkoolide arvu s\u00f5ltuvust elanike arvust Euroopa v\u00e4ikeriikides (sini-must on Eesti ja sini-valge Soome). K\u00f5rgkoolide arv ja dubleerimise teema on omavahel tugevalt seotud.<\/p>\n
K\u00f5rgkoolide arv. Autor\/allikas: Enn Listra<\/p>\n
\u00dcksk\u00f5ik kuidas trende t\u00f5mmata, kuni 3\u20134 miljoni elanikuni l\u00e4heb iga lisanduva ligikaudu 100 000 elaniku kohta vaja uut k\u00f5rgkooli. Sealt edasi, suuremates v\u00e4ikeriikides (punased punktid) kasvab k\u00f5rgkoolide arv ligikaudu \u00fche v\u00f5rra iga lisanduva 400 000 elaniku kohta. See viimane arv on koosk\u00f5las ka Euroopa suurte riikide reaalsusega.<\/p>\n
K\u00f5rgkoolide arv suhtena elanike arvu on Soomes selgelt v\u00e4iksem kui meil. See ei t\u00e4henda, et peaksime hakkama k\u00f5rgkoole sund\u00fchendama, kuigi m\u00f5nel juhul oleks \u00fchendamine selgelt kasulik k\u00f5igile osapooltele. Omasuguste hulgas oleme enam-v\u00e4hem trendijoonel.<\/p>\n
Joonisel n\u00e4htav on t\u00f5en\u00e4oliselt tingitud sellest, et v\u00e4iksemates riikide on esikohal tulemusefektiivsus (m\u00f5jusus) ja suuremates kuluefektiivsus (t\u00f5husus). Esimene tugineb akadeemilise vabadusp\u00fc\u00fcdlusega kaasnevale konkurentsile, mis tagab kvaliteetse k\u00f5rghariduse ja v\u00f5imalikult hea tasakaalu erinevate m\u00f5jugruppide huvide vahel. Veidi suuremates riikides on konkurents juba tagatud ning m\u00f5jule p\u00e4\u00e4sevad kuluefektiivsuse p\u00fc\u00fcdlused.<\/p>\n
Ei ole p\u00f5hjust, miks ei v\u00f5iks k\u00f5rgkoolid oma teenuseid ka tasu eest pakkuda lisaks “tasuta” haridusele, mida pakutakse riigi finantseerimisel. T\u00e4iesti segamini on asjad ingliskeelse \u00f5ppega, mis peaks nagu tasuline olema. Aga hulk huvilisi hindab seda selle j\u00e4rgi, kui palju l\u00f5petajatest Eestisse t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4b, mitte kui haridusteenuste eksporti, mis kergendaks k\u00f5rghariduse olukorda oluliselt.<\/p>\n
K\u00f5rghariduse \u00fcle otsustada tahtjad peaksid tegema kaht asja. Esiteks tuleks enesele selgeks teha, mida ja kuidas k\u00f5rghariduses tegelikult tehakse, ka rahvusvaheliselt. Teiseks tuleks kuskilt hankida majandusteadmisi ja neid ka rakendada.<\/p>\n
Eesti k\u00f5rghariduse h\u00e4da on, et \u00fcheaegselt tuleb j\u00e4rgida erinevaid \u00fcksteisega ja vahel nende endi vajadustega vastuolus olevaid eesm\u00e4rke ja piiranguid. Oma huve edendades kaldub iga grupp unustama, et ka teised huvigrupid on olulised. See v\u00f5itlus j\u00e4\u00e4b, kuni on lootust, et “\u00fclalt” tuleb v\u00f5itlejale meelep\u00e4rane otsus, mis teised k\u00f5rvale l\u00fckkab, v\u00f5i s\u00e4ilib hirm, et eelarvelise survega \u00fcritatakse \u00fclikoole sundida loobuma osast oma autonoomiast.<\/p>\n
Ainukene tee huvide tasakaalustatud arvestamisele on tagada konkurents, piisav detsentraliseeritud otsustamine ning akadeemiline vabadus oma t\u00f6\u00f6ga ka tulu teenida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5rghariduse \u00fcle otsustada tahtjad peaksid tegema kaht asja. Esiteks tuleks enesele selgeks teha, mida ja kuidas k\u00f5rghariduses tegelikult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":65801,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2678,34,36,31,32,3932,21,4925,1014,21235,28,29,19,25,113,24524,23,24,22,4242,4681,20,30],"class_list":{"0":"post-78160","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-enn-listra","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-haridus-ja-teadusministeerium","19":"tag-headlines","20":"tag-konkurents","21":"tag-korgharidus","22":"tag-korgkoolid","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-soome","28":"tag-teadusasutused","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-ulikoolid","33":"tag-uliopilased","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115841418243890237","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78160","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78160"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78160\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/65801"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78160"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78160"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78160"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}