![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3145078h801ct24.jpg\"\/)
Koduhiir. Autor\/allikas: J. N. Stuart\/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)<\/p>\nEuroopa Komisjoni uue plaani valguses tohib inimene kodus m\u00fcrgitada ainult rotte, aga hiiri mitte. Eesti loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu s\u00f5nul tunneb hiire \u00e4ra looma v\u00e4ikestest m\u00f5\u00f5tudest: hiir on rotist pea kaks korda v\u00e4iksem. Kaks liiki korraga samas majapidamises aga \u00fcldjuhul ei ela.<\/p>\n
“Hiir on meil kasutuses olev \u00fcldnimetus, mille abil nimetatakse \u00fcpriski mitmeid pisikesi loomaliike, keda tihti on raske vilksamisi n\u00e4hes m\u00e4\u00e4rata,” s\u00f5nab Sarapuu. Eestis on selliseid n\u00e4rilisi umbes 20 liiki, kellest tuppa tikub ringi jooksma umbes viis liiki. Rotiliike on Eestis seevastu kaks \u2013 r\u00e4ndrott ja kodurott, kellest kodurott elab pigem Ida- ja L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n
“Kui t\u00e4iskasvanud hiired on suure liimipulga suurused, siis t\u00e4iskasvanud rott on rohkem 0,5-liitrise veepudeli suurune.”<\/p>\n
Kuidas neil aga vahet teha, kui inimene neid v\u00f5ib-olla varem n\u00e4inud polegi? Sarapuu s\u00f5nul eristab rotte ja n-\u00f6 hiiri eesk\u00e4tt suurus. “Rotid on pea kaks korda suuremad kui hiired. Kui t\u00e4iskasvanud hiired on suure liimipulga suurused, siis t\u00e4iskasvanud rott on rohkem 0,5-liitrise veepudeli suurune,” v\u00f5rdleb ta. Suurusevahe peaks zooloogi s\u00f5nul aitama loomi eristada ka juhul, kui n\u00e4riline kiiresti inimese eest peitu jookseb.\u00a0<\/p>\n
Kel loomi endid n\u00e4ha ei \u00f5nnestu, saab liikidel vahet teha ka nende v\u00e4ljaheidete p\u00f5hjal: hiirte omad on alla \u00fche sentimeetri ja roti omad enam kui sentimeetri pikkused. “\u00dcldiselt hiired ja rotid aga samas majapidamises korraga ei ela, sest rott on suurem ja v\u00f5imsam, t\u00f5rjub hiired eemale ning v\u00f5ib neid r\u00fcnnata,” t\u00f5deb Sarapuu.<\/p>\n
Koduhiir. Autor\/allikas: J. N. Stuart\/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)<\/p>\n
L\u00f5ksud ja kass<\/p>\n
Kui hiiri enam m\u00fcrgitada ei tohi, on v\u00f5imalik nendega v\u00f5ideldes appi v\u00f5tta muud meetmed. “Esiteks tuleks vaadata enne talve tulekut maja v\u00e4lipool \u00fcle, ega seal ole auke ega pragusid, mille kaudu hiired v\u00f5iksid tuppa saada. Need v\u00f5ivad olla ka n\u00e4iteks 1,5\u20132 sentimeetri\u00a0suurused avad,” soovitab Joosep Sarapuu. Teiseks v\u00f5iks inimesed tema s\u00f5nul \u00fcle vaadata, et majapidamises ei j\u00e4\u00e4ks kusagile vedelema toidukraami, mis erinevaid loomi kohale meelitab.<\/p>\n
“Meeles tuleks pidada, et p\u00e4rast l\u00f5ksudega tegelemist k\u00e4ed hoolikalt \u00e4ra pesta.”<\/p>\n
“Kui aga juba soovimatud loomad sinu majja saabunud on, leidub erinevaid viise, kuidas nendest vabaneda,” lisab zooloog. Esimene v\u00f5imalus on panna \u00fcles l\u00f5ksud. Kes kasutab elusl\u00f5ksu, v\u00f5iks Sarapuu s\u00f5nul viia l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud looma majast \u00fcpris kaugele, et ta tagasi ei tuleks. Samas on lahtilaskmisel ikkagi oht, et loom sureb n\u00e4lja, k\u00fclma v\u00f5i kiskja t\u00f5ttu. “Meeles tuleks pidada, et p\u00e4rast l\u00f5ksudega tegelemist k\u00e4ed hoolikalt \u00e4ra pesta, sest need loomad v\u00f5ivad kanda endaga viiruseid,” m\u00e4rgib zooloog.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/3145084hc340t24.jpg\"\/)
R\u00e4ndrott. Autor\/allikas: Dluogs\/Flickr (CC BY-SA 2.0)<\/p>\n
Teine variant oleks v\u00f5tta majapidamisse kass, kes on Sarapuu s\u00f5nul piltlikult \u00f6eldes \u00fcks paremaid hiirevastaseid vahendeid. “Lisaks olen lugenud, et hiirtele ei meeldi tugevad l\u00f5hnad, mille hulka kuuluvad n\u00e4iteks piparm\u00fcnt, kaneel, eukal\u00fcpt ja tsitruselised,” s\u00f5nab ta. Ehkki hiirte ja rottide koosesinemine on v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oline, soovitaks zooloog uue direktiivi valguses kasutada sel juhul l\u00f5kse ja\/v\u00f5i kassi.<\/p>\n
“[M\u00fcrgitamine] on suure t\u00f5en\u00e4osusega ohtlik ka inimesele endale ja teistele loomadele.”<\/p>\n
Laias laastus Sarapuu zooloogina aga m\u00fcrgitamist n\u00e4riliste t\u00f5rjeks ei kasutaks. “See on suure t\u00f5en\u00e4osusega ohtlik ka inimesele endale ja teistele loomadele, kes v\u00f5ivad sellega kokku puutuda, kui n\u00e4rilised v\u00f5i muud loomad selle laiali kannavad v\u00f5i s\u00f6\u00f6vad m\u00fcrgitatud loomi,” p\u00f5hjendab ta. Teiseks v\u00f5ib m\u00fcrgitatud loom hukkuda inimese kodus m\u00f5nes raskesti ligip\u00e4\u00e4setavas kohas \u2013 sel juhul v\u00f5ibki inimene j\u00e4\u00e4da Sarapuu s\u00f5nul m\u00f5istatama, kust jube laguneva laiba hais tuleb ja kuidas surnud looma k\u00e4tte saada.<\/p>\n