Projektis<\/a> osalevad teadlased mitmest riigist, sealhulgas Tartu \u00dclikoolist, kus arheoloogia kaasprofessor Riina Rammo uurib minevikus kasutatud v\u00e4rvimispraktikaid Eesti, L\u00e4ti ja Soome aladel. Tegemist on piirkonnaga, mida on varasemates tekstiiliajaloo uuringutes v\u00e4he k\u00e4sitletud, eriti v\u00f5rreldes Euroopa tuntud v\u00e4rvimiskeskustega.<\/p>\nAjalooliste allikate p\u00f5hjal tundub Rammo s\u00f5nul, et minevikus olid k\u00f5ige hinnatumad tekstiiliv\u00e4rvid sinine ja punane. Kollased toonid olid v\u00e4hem levinud ning need on s\u00e4ilinud arheoloogilistes tingimustes kehvemini, mist\u00f5ttu on neid ka keerulisem uurida. Punane ja sinine on aga kohati s\u00e4ilinud isegi palja silmaga n\u00e4htavalt.<\/p>\n
Rammo s\u00f5nul tuleb v\u00e4lja, et Eestis on olnud v\u00e4ga mitmekesine v\u00e4rvimiskultuuri. Eriti huvitav ongi tema s\u00f5nul punaste toonide p\u00e4ritolu. Kui keskajast alates on teada madara kasutamine punase v\u00e4rvi saamiseks, siis varasemates arheoloogilistes tekstiilides leidub punaseid toone, mille allikat ei osata seni kindlaks teha.<\/p>\n
Keemilised anal\u00fc\u00fcsid on n\u00e4idanud, et mitmete arheoloogiliste ja etnograafiliste tekstiilide punased v\u00e4rvained ei vasta Euroopa laboritele tuttavatele taimsetele v\u00e4rviainetele. See viitab kohalikele, laiemalt tundmatutele allikatele. “Me isegi ei tea t\u00e4pselt, kas neid punaseid allikaid oli \u00fcks v\u00f5i mitu,” m\u00e4rkis Rammo.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide on lepakoorest saadav nn lepapunane. Kuigi rahvap\u00e4rimuses on seda sageli mainitud, ei anna lepakoore kasutamine t\u00e4nap\u00e4evaste v\u00e4rvimisv\u00f5tete abil punast, vaid kollast tooni. See viitab sellele, et vanasti kasutati teistsuguseid tehnoloogiaid, n\u00e4iteks k\u00e4\u00e4ritamist v\u00f5i muid t\u00f6\u00f6tlusviise, mille abil punane pigment aktiveerus. Teadlased on n\u00fc\u00fcd katsete k\u00e4igus j\u00f5udmas l\u00e4hemale sellele, kuidas see v\u00f5is toimida, kuigi toon erineb klassikalisest madarapunasest.<\/p>\n
Kuigi paljud v\u00e4rvimistraditsioonid katkesid 19. sajandil koos kaubanduse kaudu saabunud eksootiliste ja eredamate v\u00e4rvainetega, v\u00f5ivad just vanad teadmised pakkuda vastuseid t\u00e4nap\u00e4eva keskkonnaprobleemidele. Nii ongi projektil lisaks ajaloolisele huvile ka selge tulevikusuund. Paljud vanad v\u00e4rvimisviisid olid keskkonnas\u00f5bralikumad kui t\u00e4nap\u00e4evased meetodid: need kasutasid v\u00e4hem vett, ei vajanud mitmekordset loputamist ega metallsooladel p\u00f5hinevaid peitsaineid, mis v\u00f5ivad olla m\u00fcrgised.<\/p>\n
Projektis teevad arheoloogidega koost\u00f6\u00f6d ka keemikud, kes uurivad v\u00e4rvimolekule ja p\u00fc\u00fcavad m\u00f5ista, mis t\u00e4pselt annab n\u00e4iteks lepakoorele tema erilise v\u00e4rvuse. Kui \u00f5nnestub kindlaks teha vastutav \u00fchend, v\u00f5iks sellest tulevikus v\u00e4lja arendada uue ja looduss\u00f5bralikuma v\u00e4rvimistehnoloogia.<\/p>\n
Sarnane l\u00e4henemine on juba kasutusel n\u00e4iteks indigo sinise puhul, mille tootmiseks arendatakse mikroobidel p\u00f5hinevaid meetodeid. “Oleks suurep\u00e4rane, kui ka meie kohalikust traditsioonist kasvaks v\u00e4lja j\u00e4rgmine selline edulugu,” \u00fctles Rammo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Enne s\u00fcnteetiliste v\u00e4rvainete tulekut v\u00e4rviti tekstiile kohalike taimede, koorte ja juurte abil. Paljud neist oskustest on t\u00e4naseks unustuseh\u00f5lma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78259,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,39297,39296,39291,28,29,39294,19,25,11699,39292,39293,23,24,22,20,26488,18431,39295,30],"class_list":["post-78258","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-indigo-sinine","tag-keemiline-analuus","tag-kollane","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-madara","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-punane","tag-riina-rammo","tag-sinine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-varvaine","tag-varvimine","tag-varvimispraktikad","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115841901794875818","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78258"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78258\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78259"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78258"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78258"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}