Eesti ravikindlustuss\u00fcsteem on surve all. Eluviisist m\u00f5jutatud krooniliste haigete hulk kasvab, j\u00e4rjest personaalsem ravi kallineb, haiguste ennetamise v\u00f5imekus on parem kui kunagi varem.<\/p>\n
Ometi maksame tervishoiu eest \u00fchiselt niisamuti nagu aastak\u00fcmneid tagasi. K\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad panustavad t\u00f6\u00f6andja vahendusel 13 protsenti oma teenitud palgale lisaks, alates 2018. aastast lisatakse sellele riigieelarvest veel 100\u2013200 miljonit eurot pensionimaksete p\u00f5hjal \u2013 j\u00e4llegi \u00fchtemoodi k\u00f5igi maksumaksjate nimel.<\/p>\n
Probleem, millest vaadatakse m\u00f6\u00f6da<\/p>\n
Olles osalenud tervishoiu rahastusaruteludes erinevates rollides p\u00e4rast arstiteaduskonna l\u00f5petamist juba eelmise sajandi l\u00f5pus, on alati j\u00e4\u00e4nud muutumatuks eeldus, et igap\u00e4evaelus ei l\u00e4he paljudele inimestele ennetus eriti korda.<\/p>\n
Patsiendid j\u00f5uavad arsti juurde kaugele arenenud v\u00e4higa, mida oleks saanud varakult avastada s\u00f5eluuringul. K\u00f5rge verer\u00f5hu v\u00f5i kolesteroolitasemega inimesed ei tea seda v\u00f5i kui ka teavad, j\u00e4tavad j\u00e4lgimise ja ravi pooleli, kuniks saavad insuldi v\u00f5i infarkti. Vaktsineerimise v\u00f5imalustest loobutakse ning tulemuseks on suurem nakkushaiguste levik ning v\u00e4lditav haiglaravi.<\/p>\n
Need ei ole pelgalt isiklikud trag\u00f6\u00f6diad. Need tagaj\u00e4rjed koormavad ravikindlustuse fondi, millesse k\u00f5ik \u00fchiselt panustavad. Kui keegi korduvalt ignoreerib tasuta ennetuse v\u00f5imalusi ja vajab hiljem kallist ravi, maksavad tema isikliku valiku eest l\u00f5puks teised. Ja sellest l\u00e4htudes planeeritakse-prognoositakse tervisekassa rahavajadust.<\/p>\n
Solidaarse tervishoiu ebamugav t\u00f5de seisneb selles, et see ei olegi p\u00e4riselt \u00f5iglane. Jah, elementaarne tervishoiuteenus peaks olema tagatud \u00fchetaoliselt k\u00f5igile, kes seda vajavad. See on arenenud \u00fchiskonnas m\u00f5istlik nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Kuid iga\u00fchelt, kes saab v\u00e4hendada \u00fchiselt kogutud raha tarbetut kulutamist, on p\u00f5hjust ka seda eeldada.<\/p>\n
V\u00e4ike muudatus, oluline m\u00f5ju<\/p>\n
Lihtne, aga m\u00f5jus lahendus oleks ravikindlustusmakse ja teenuste eest k\u00fcsitud omaosaluse m\u00e4\u00e4ra m\u00f5\u00f5dukas kohandamine l\u00e4htuvalt osalemisest \u00fchiselt kokku lepitud ning k\u00f5igile tasuta k\u00e4ttesaadavaks tehtud ennetustegevustes.<\/p>\n
Kui osaled aktiivselt s\u00f5eluuringutes, vaktsineerimistes ja regulaarsetes tervisekontrollides, siis maksab t\u00f6\u00f6andja sinu palgalt tervisekassale 12 protsenti ja sina saad 80\u2013100 protsendi ulatuses v\u00e4iksemad omaosalustasud. Kui teed minimaalselt vajaliku, siis j\u00e4\u00e4b makse 13 protsendi juurde ja saad m\u00f5\u00f5dukad soodustused. Kui loobud ennetuse v\u00f5imalustest t\u00e4ielikult, siis makstakse palgalt 14 protsenti ja kehtib tavap\u00e4rane omaosalus.<\/p>\n
Toodud n\u00e4ited on illustratiivsed ja vajaksid arutelu ning selle p\u00f5hjal t\u00e4psemaid arvutusi. Alustuseks v\u00f5iks eesm\u00e4rgiks seada, et keskmine maksem\u00e4\u00e4r j\u00e4\u00e4ks t\u00f6\u00f6tasu suhtes praeguse 13 protsendi juurde ning rahastuse kogumaht ei muutuks, eeldades, et inimesed jaotuvad enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt. Muutuksid aga k\u00e4itumise stiimulid.<\/p>\n
V\u00f5idab tervisekassa, v\u00f5idavad t\u00f6\u00f6andjad ja pension\u00e4rid<\/p>\n
S\u00fcsteemse muutuse saavutamiseks tuleks ka t\u00f6\u00f6andjate ja tervisekassa motivatsioon \u00fchitada t\u00f6\u00f6tajatega ning siduda senisest enam ennetusega. Tervisekassa puhul v\u00f5iks kogu ennetusega seotud maksekomponendi tulu siduda sihtotstarbeliselt ennetusteenuste rahastamisega.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andjate motiveerimiseks v\u00f5iks kindlustusmakse ennetuse komponendi (0\u20132 protsenti) k\u00f5igepealt jagada t\u00f6\u00f6tajate ning t\u00f6\u00f6andja vahel nii, et \u00fche poole maksab iga t\u00f6\u00f6taja ning teise poole t\u00f6\u00f6andja. Seejuures peaks t\u00f6\u00f6andja kohustus s\u00f5ltuma ettev\u00f5tte k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate ennetuses osalemisest kokku, mitte \u00fcksikute t\u00f6\u00f6tajate valikutest.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes maksaksid v\u00e4hem need ettev\u00f5tted, kus ennetusteenuseid kasutatakse aktiivselt, ja rohkem need, kus seda ignoreeritakse. Maksimaalselt \u00fcheprotsendiline erinevus palgafondi kuludelt ei ohusta ettev\u00f5tte majanduslikku toimetulekut, ent looks \u00f5iged stiimulid ilma n\u00e4puga n\u00e4itamata.<\/p>\n
\u00d5igluse tagamiseks peaks v\u00e4iksem omaosalustasu olema k\u00f5igil, kes aktiivselt ennetuses osalevad, mitte ainult t\u00f6\u00f6tajatel, vaid ka lastel, pension\u00e4ridel ja tudengitel. Nii saaksid ennetuse v\u00e4\u00e4rtustamisest kasu nemadki, kuigi nad ise ravikindlustuse eest ei maksa.<\/p>\n
Eesti eeskuju ja e-tervise v\u00f5imalus<\/p>\n
Eesti poleks esimene. Saksamaal, USA-s ning Jaapanis on \u00fcsna edukalt rakendatud erinevaid soodustusi ennetusprogrammides osalemise eest. Aga Eestil on midagi, mida paljudel teistel pole, meil on t\u00e4ielikult integreeritud digitaalse tervishoiu taristu ja k\u00f5iki raviasutusi h\u00f5lmav andmevahetus.<\/p>\n
Oleme t\u00f5estanud iseendale ja n\u00e4idanud maailmale, kuidas ehitada p\u00e4riselt toimivat digiriiki. N\u00fc\u00fcd saame n\u00e4idata, et e-tervis ei ole pelgalt tehniline saavutus, vaid t\u00f6\u00f6riist targema ja kestlikuma tervishoius\u00fcsteemi loomiseks, toetades t\u00f5husalt, l\u00e4bipaistvalt ja \u00f5iglaselt haiguste ennetust.<\/p>\n
“Pole p\u00f5hjust elustiili politiseerida koos riikliku k\u00e4itumise, sammu- v\u00f5i uneandmete j\u00e4lgimisega.”<\/p>\n
Alustuseks on m\u00f5istlik arvesse v\u00f5tta objektiivseid, meditsiiniliselt t\u00f5estatud tegevusi, mida juba praegu kajastavad tervisekassa andmekogud: osalemine riiklikes v\u00e4hi s\u00f5eluuringutes, riiklikus kavas soovitatud vaktsineerimistes, tervisekontrollides (n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tervishoius), krooniliste haiguste j\u00e4lgimistes (nt k\u00f5rgverer\u00f5hut\u00f5bi ja veresuhkur). Pole p\u00f5hjust elustiili politiseerida koos riikliku k\u00e4itumise, sammu- v\u00f5i uneandmete j\u00e4lgimisega.<\/p>\n
Solidaarsuse tugevdamine vastutuse kaudu<\/p>\n
Niisugune tervishoiu rahastamise mudel s\u00e4ilitab universaalse ravikindlustuse, kuid tunnustab isiklikku valikut ja vastutust. K\u00f5ik j\u00e4\u00e4vad kindlustatuks. K\u00f5ik saavad abi, kui seda vajavad. Rahaline panus on seejuures koosk\u00f5las osalemisega ennetuses ja selle m\u00f5juga \u00fchistele tervisekassa kuludele, mis on \u00fchtaegu \u00f5iglane ja otstarbekas. Loomulikult tuleb arvesse v\u00f5tta meditsiinilistest n\u00e4idustustest tingitud erandeid.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes lisanduks nii tervete solidaarsusega haigete suhtes ka solidaarne vastutus oma tervisek\u00e4itumise eest. Seejuures s\u00e4ilib iga\u00fchel \u00f5igus teha iseseisvaid otsuseid oma tervisega seoses.<\/p>\n
Alustada saab kohe, ettevaatlikult ja sammhaaval<\/p>\n
Kirjeldatud reform on teostatav ja riskid hallatavad, kui seda teha rahulikult ja etapiviisiliselt. Oluline on strateegiline suund ennetuse v\u00e4\u00e4rtustamiseks ning kohustuste ja kasude jaotamine k\u00f5igi seotud osapoolte vahel.<\/p>\n
K\u00f5igepealt tuleks piirduda k\u00f5ige lihtsamate ja k\u00f5igile k\u00e4ttesaadavate tegevustega, n\u00e4iteks s\u00f5eluuringud, vaktsineerimised ja regulaarsed tervisekontrollid. Keerulisemaid elemente saab vajadusel lisada hiljem, kui s\u00fcsteem on end t\u00f5estanud ja usaldus kasvanud.<\/p>\n
Paari aasta p\u00e4rast m\u00f5\u00f5dame suuremat osalemist s\u00f5eluuringutes, paremat krooniliste haiguste j\u00e4lgimist varases faasis ning k\u00f5rgemat vaktsineeritust. Viie aasta p\u00e4rast on v\u00e4hem insulte, infarkte ja v\u00e4lditavat haigestumist. See v\u00f5iks olla eesm\u00e4rk, millesse k\u00f5ik panustavad. Ka rahaliselt.<\/p>\n
Praegune ravikindlustuse s\u00fcsteem k\u00e4sitleb ennetust valikulisena. Tuleviku rahastusmudelis peaks see olema v\u00e4ltimatu. Idee pole radikaalne, vaid pigem iseenesestm\u00f5istetav, sest selleks on olemas nii tehnoloogia kui ka teadmised.<\/p>\n
K\u00fcsimus on vaid selles, kas Eesti teeb selle sammu esimeste v\u00f5i viimaste seas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti ravikindlustuss\u00fcsteem on surve all. Eluviisist m\u00f5jutatud krooniliste haigete hulk kasvab, j\u00e4rjest personaalsem ravi kallineb, haiguste ennetamise v\u00f5imekus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78292,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[39320,26,27,39319,37,33,35,15863,34,36,31,32,21,694,28,29,2538,19,8606,25,11079,39321,512,562,20536,2808,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-78291","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ain-aaviksoo","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-e-tervis","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-ennetus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kindlustus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-meditsiin","25":"tag-news","26":"tag-pensionarid","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-ravikindlustus","29":"tag-ravikindlustussusteem","30":"tag-tervisekassa","31":"tag-tervishoid","32":"tag-tervishoiu-rahastamine","33":"tag-tooandjad","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uudised","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115842074738857324","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78291","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78291"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78291\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78291"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78291"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78291"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}