{"id":78305,"date":"2026-01-05T10:53:19","date_gmt":"2026-01-05T10:53:19","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78305\/"},"modified":"2026-01-05T10:53:19","modified_gmt":"2026-01-05T10:53:19","slug":"taani-otsus-paberkirjadest-loobuda-polistab-inimliku-suvamotte-haabumist-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78305\/","title":{"rendered":"Taani otsus paberkirjadest loobuda p\u00f5listab inimliku s\u00fcvam\u00f5tte h\u00e4\u00e4bumist | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Taani postiteenistus l\u00f5petas sellest aastast kirjade k\u00e4ttetoimetamise. Tegu on aga vaid v\u00e4lise s\u00fcmptomiga \u00fchiskondlike protsesside ja suhtluse kiirenemisest, millega inimm\u00f5istus enam toime ei tule, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.<\/p>\n<p>Taani postiteenistus l\u00f5petas sellest aastast kirjade k\u00e4ttetoimetamise. Numbritel p\u00f5hinev haldusotsus j\u00f5ustus vaikselt: 401-aastane teenus h\u00e4\u00e4bus koos kellal\u00f6\u00f6giga, ilma suurema skandaali v\u00f5i riigi kokkuvarisemiseta.<\/p>\n<p>Taanis elab umbes kuus miljonit elanikku. Sajandivahetusel saatsid taanlased ligemale poolteist miljardit margiga \u00fcmbrikusse vormistatud kirja. Eelmisel aastal jagati postkastidesse 110 miljon kirja. See v\u00f5ib pealtn\u00e4ha paista endiselt suure mahu ja m\u00e4rgatava hulga klientide vajadusena.<\/p>\n<p>Paraku pole p\u00fcsikuludes vahet, kas aastas saadetakse miljard v\u00f5i miljon kirja. Vahe on selles, kui palju k\u00fcsitakse miljoni kirja saatjalt saatmiskulude eest. Kirjade edastamise teenus polnud enam majanduslikult j\u00e4tkusuutlik. Kahjusid pidid katma kodanikud, kes ise kirju ei saatnud.<\/p>\n<p>Kirjade saatmisega alustanud postiteenus ei l\u00f5peta tegevust t\u00e4ielikult, vaid keskendub tulusamale \u00e4rile. Selleks on postipakid. Taani v\u00f5ib olla esimene sellisel moel puhta otsuse langetanud riik ja kindlasti ei j\u00e4\u00e4 nad ainukeseks.<\/p>\n<p>Avalikkuse reaktsioon oli ennustatav. V\u00f5imalik, et enamusel on natuke hale meel, kuid nad n\u00f5ustusid, sest hindavad t\u00f5husust ja tunnistavad paratamatust. Alati leidub ka protestijaid, keda h\u00e4irib aegade ja kommete kiire muutus ning kes on pahased, et riik tegutses liiga tormakalt.<\/p>\n<p>Leidub veel \u00fcks vaade. Olgu kirjad k\u00e4sitsi v\u00f5i arvutiga kirjutatud, s\u00f5braliku p\u00f6\u00f6rdumise ja oma nimega v\u00f5i ametlikumalt ning allkirjaga \u2212 nende \u00fcmbrikusse asetamine, postkasti toimetamine ja sealt edasi transportimised, sorteerimised ning laialiveod vajasid aega. Aeglane s\u00f5numivahetus toimis \u00fchiskonda sisseehitatud viiteliinina.<\/p>\n<p>Kirjavedu aeglustas ja reguleeris sajandeid kogu maailma toimimist. T\u00e4nap\u00e4evases kultuuris v\u00f5ib tunduda \u00fcllatavana, et kirjade sunnitud ootamine toetas produktiivset suhtlust. Ootus v\u00f5imaldas j\u00e4relem\u00f5tlemist ja s\u00fcnkroniseeris institutsioonide ning inimeste toimetamisi. Nad ei saanud ega pidanudki kohe reageerima. Kohtud, valitsused, ettev\u00f5tted ja perekonnad tegutsesid eeldusel, et suhtlusele kulub p\u00e4evi, mitte sekundeid.<\/p>\n<p>Muutus sai alguse 24. mail 1844. aastal. Selle algatas mees, kellest pidi saama kunstnik. Ta k\u00e4is Ameerika \u00dchendriikidest Inglismaal maalimisoskust \u00f5ppimas. \u00dche taolise laevas\u00f5iduaegse koduigatsuse puhangus kirjutas ta vanematele kirja, milles t\u00f5des, kui hea oleks edastada kiri silmapilguga. Paraku oli nende vahel 3000 miili ja kirja adressaadini j\u00f5udmisele kulub v\u00e4hemalt neli n\u00e4dalat.<\/p>\n<p>Mehe nimi oli Samuel Morse. Tuntud kunstnikku temast ei saanud, vaid ta sai 182 aasta eest laiemalt tuntuks esimese elektroonilise kirja saatjana. Esimeseks morsekoodis kirjutatud telegraafis\u00f5numiks oli eksistentsiaalne k\u00fcsimus, mida Jumal selle k\u00f5igega silmas pidas.<\/p>\n<p>Kes teab? Vahest oli eesm\u00e4rk t\u00f5sta suhtlustempot ja v\u00e4hem m\u00f5telda? Kirja teel toimuvat suhtlust iseloomustav viivitus v\u00f5imaldas v\u00f5i vahest isegi sundis enne saatmist m\u00f5tlema. Aeg laskis emotsioonidel jahtuda, mis andis ka saajatele aega kaalutletumalt vastata. Aeglane kirjutamine toetas seotud m\u00f5tete ja otsuste kogunemist.<\/p>\n<p>Praeguseks on aja- ja m\u00f5ttepausipuhver kadunud. Usutakse, et iga\u00fcks oskab ja suudab keskenduda nii lugemisele kui ka oma m\u00f5tete koondamiseks. Ilmse illusiooni tajumiseks pole olnud aega ega treenitud vaimset vastupidavust.<\/p>\n<p>Digitaalne suhtlus kaotas kauguse ja aja ning seadis uueks normiks reaalajas t\u00e4helepanu ja vastamist n\u00f5udvad signaalid. Kui s\u00f5numid v\u00f5ivad saabuda koheselt, muutub vaikus kahtlaseks. Viivitust t\u00f5lgendatakse hoolimatuse, v\u00e4ltimise v\u00f5i eba\u00f5nnestumisena. Kirjade postitamine j\u00e4i kiirustamisele jalgu. Postiljonikotist kadunud kirjaajastu l\u00f5pp t\u00e4histab uute valikute tulemust. Postiljone n\u00e4eb ilmselt veel m\u00f5nda aega, kuid nad veavad laiali peamiselt reklaamlehti.<\/p>\n<p>Kirjakande l\u00f5pp ei ole isoleeritud n\u00e4htus. Viivituste kadumine s\u00f5numivahetusest sunnib ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud elukorraldusega kohanema v\u00f5i seda murdma. N\u00e4iteks kui kasvab surve reageerida kiiresti \u00f5igus- ja haldusprotsessidele, kannatab enamikule keeruka \u00fclesande eeldatud arutelu.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5tluses rakendatavad reaalajas tehtavad protsessid panevad samuti inimliku otsustusv\u00f5ime proovile. Tempo kasv suurendab kodanikes stressi. S\u00fcnnib n\u00f5iaring, kus lisaks tervisekulude kasvule tehakse rohkem vigu. Vead levivad kiiremini, kuid parandamisv\u00f5imalused muutuvad napimaks.<\/p>\n<p>Lisades m\u00e4ngu tehisintellekti, algab j\u00e4rgmine etapp. Omavahelises suhtluses aja ja keskendumisega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud inimesed asuvad kasutama tehisaru abi. Inimestevaheline infovahetus hakkab asenduma masina ja inimese vahelise suhtlusega.<\/p>\n<p>L\u00fchikese aja v\u00e4ltel ongi inforuum t\u00e4itunud TI-p\u00f5histe teenuste ja selle loodud sisuga. TI kirjutatud s\u00f5numid ja teated \u00fcletavad mitmel puhul inimeste koostatud kirjade mahtu. TI t\u00e4idab l\u00fcnga, sest ainult masinad suudavad t\u00f6\u00f6tada masinakiirusel. J\u00e4rgmiseks suhtlevad ilmselt masinad omavahel.<\/p>\n<p>Kui kasvab reageerimiskiirus, saab pudelikaelaks inimene. Teadup\u00e4rast k\u00f5rvaldatakse pudelikaelad insenerit\u00f6\u00f6 abil. See ei ole spekulatsioon. Seda v\u00f5ib n\u00e4ha juba e-kirjades, kiirs\u00f5numites, algoritmilises kauplemises ja sotsiaalmeedias. Postmargiga kirjad on \u00fcks viimastest teistsuguse v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi j\u00e4lgedest.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2<a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taani postiteenistus l\u00f5petas sellest aastast kirjade k\u00e4ttetoimetamise. Tegu on aga vaid v\u00e4lise s\u00fcmptomiga \u00fchiskondlike protsesside ja suhtluse kiirenemisest,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78306,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,285,19,25,6978,371,308,23,24,22,288,20,30],"class_list":{"0":"post-78305","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-loodus","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-teaduselu","24":"tag-tehnika","25":"tag-tervis","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-universum","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115842121918998387","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78305","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78305"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78305\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78306"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78305"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78305"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}