Endine Eesti peaminister ja ka Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit pidanud Siim Kallas \u00fctles, et kuigi Ameerika \u00dchendriikide ja Euroopa suhted on keerulised, ei saa \u00f6elda, et USA-d liitlasena meie jaoks enam olemas ei ole.<\/p>\n
Kallas kommenteeris ERR-ile USA s\u00f5jalist sekkumist Venezuelas ning leidis sellega seoses, et rahvusvahelise \u00f5iguse rikkumine on v\u00e4ga halb. “Praegu on aeg, kus k\u00f5ik m\u00f5tlevad maailmakorra ja julgeolekuarhitektuuri peale. See, mis p\u00e4rast s\u00f5da \u00fcles ehitati ja Eesti taasiseseisvumisel kinnitust sai, tekitas rahvusvahelise turvatunde, mis on t\u00e4nasel hetkel v\u00e4iksem. Rahvusvahelise turvatunde lagunemine on igal juhul probleem,” s\u00f5nas Kallas.<\/p>\n
Kallase s\u00f5nul on k\u00fcsimus, mis n\u00fc\u00fcd Venezuelas edasi saab ja meenutas Iraagi h\u00f5ivamist USA poolt 2003. aastal.<\/p>\n
“Loomulikult on k\u00fcsimus ka selles, et Venezuela on v\u00e4iksem kui Iraak. Aga seal on suured metsad ja nendes metsades on varjul igasuguseid j\u00f5ukusid, kellel on palju relvi. Kas see k\u00f5ik v\u00f5etakse rahulikult vastu? Iraagis oli selles m\u00f5ttes raskem, et Ameerika vastu tuli islamimaailm. Ei oska \u00f6elda, kes Ladina-Ameerikas Maduro ja Venezuela kaitsele asub. Igal juhul on k\u00fcsimus, kuidas saadakse hakkama, kui Trump \u00fctleb, et ta ei kavatse sinna maav\u00e4gesid viia. Kuidas ta tagab kontrolli Venezuela \u00fcle v\u00f5i kuidas Venezuela muutub selliseks, nagu Ameerika \u00dchendriigid tahavad?” arutles Kallas.<\/p>\n
USA tahab kinnistada oma hegemooni rolli<\/p>\n
Kallase s\u00f5nul tahab USA oma sekkumisega kinnistada hegemooni rolli maailmas<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd, kui ta on teinud s\u00f5jalise operatsiooni, j\u00e4rgnevad k\u00fcsimused. Tal on tarvis see saavutus kinnistada ja legitimeerida,” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
“Selle legitiimsuse saavutamiseks on k\u00fcsimus esiteks selles, mida \u00fctleb sinu oma \u00fchiskond. Ameeriklased ei ole veel v\u00e4ga reageerinud. Teine t\u00e4htis k\u00fcsimus on liitlased. Kuidas suhtuvad Ameerika \u00dchendriikide liitlased? Maailma hegemoon olemiseks peab olema suur liitlaste v\u00f5rgustik. Liitlased v\u00f5ivad suhtuda v\u00e4ga erinevalt. Meiegi m\u00f5tleme, kas see halvendab meie julgeolekuolukorda v\u00f5i mitte?”<\/p>\n
Kallas r\u00e4\u00e4kis, et kuna ameeriklased on suhteliselt p\u00f5lastavalt suhtunud Euroopa Liitu, siis ei taa t\u00e4na \u00f6elda, et Euroopa Liit oleks tingimusteta Ameerika \u00dchendriikide liitlane.<\/p>\n
“Aga kes siis veel oleks l\u00e4\u00e4ne sf\u00e4\u00e4ris Ameerikale nii m\u00f5juv\u00f5imas ja tugev liitlane? Suur k\u00fcsimus on, kas ta selliste sammudega ennast liitlastest ei isoleeri. Iraaki minek viidi siiski l\u00e4bi, kui see oli p\u00e4rast seda julgeolekun\u00f5ukogus otsustatud \u2013 kuigi tagantj\u00e4rele k\u00f5ik ei v\u00f5ta seda t\u00f5siselt, aga otsus tuli,” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
Mure rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00e4rast<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides Eesti seisukohtadest USA s\u00f5jalisele sekkumisele Venezuelas, \u00fctles Kallas, et need on \u00fcsna sarnased \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa riikide omadele, milles ollakse mures rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00e4rast.<\/p>\n
“Nii nagu endine prokur\u00f6r Parmas kirjutas: kui rahvusvahelisest \u00f5igusest loobutakse, tundub, et see pole oluline, aga natukese aja p\u00e4rast v\u00f5ib see tunduda v\u00e4ga oluline. Kui kokkulepetest peetakse kinni, on see julgeolekugarantii, et midagi ootamatut ei juhtu. Minu meelest on Eesti seisukohad olnud \u00fcsna sarnased Euroopa seisukohtadega. Keegi ei nuta Madurot taga, aga k\u00f5igi jaoks on v\u00e4ga t\u00e4htis k\u00fcsimus, mis saab edasi. \u00dcks asi on olla v\u00e4lisvaatleja, teine asi otsustaja. Otsustaja peab alati m\u00f5tlema, et kui teed otsuse A, siis on tarvis teada, mida teed B, C, D ja F-ga. Selle peale m\u00f5tlevad k\u00f5ik otsustajad maailmas,” lausus Kallas.<\/p>\n
Kallas t\u00f5statas USA tegevusega seoses ka Hiina v\u00f5imalikud plaanid. “Mis n\u00fc\u00fcd Hiina teeb? Taiwan? Kas Ameerika l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd Taiwani kaitsma? Muide, Hiina president Xi \u00fctles oma uusaastak\u00f5nes, et Taiwani taas\u00fchendamine on selle aasta plaanis. Mis te sellega oskate \u00f6elda? Eesti ei m\u00e4ngi selles suures m\u00e4ngus kaasa \u2013 m\u00e4ngime kaasa ainult teistega koos. Ja kellega koos? Ikka Euroopaga koos. See tundub praegu olevat \u00fcldine hoiak.”<\/p>\n
Liitlassuhete k\u00fcsimus<\/p>\n
ERR k\u00fcsis Kallaselt, kes Eesti peaks selles olukorras hoidma rohkem \u00fchte Euroopaga v\u00f5i p\u00fc\u00fcdma s\u00e4ilitada suhteid ka USA-ga, mille kohta m\u00f5ned kommentaatorid on \u00f6elnud, et USA-d liitlasena Eesti ja Euroopa jaoks enam olemas ei ole.<\/p>\n
“Ametlikult ei \u00fctle seda keegi. Ameeriklased on j\u00f5ud ja v\u00f5im maailmas \u2013 oleks v\u00e4ga rumal neid p\u00f5lastada v\u00f5i ignoreerida. Minu ajal oli sama teema: r\u00f5hutasin \u00fches k\u00f5nes Tartus, et meil on paratamatult tarvis Ameerikat kui peamist garantiid. Seda pandi Eestis osaliselt ka pahaks,” \u00fctles Kallas.<\/p>\n
“Ikka peab s\u00e4ilitama suhteid. T\u00e4htis on muidugi see, et oleme Euroopa Liidu liikmed. Aga ka Euroopa jaoks on Ameerika \u00dchendriigid ikka k\u00f5ige t\u00e4htsam ja vajalikum liitlane. Ei ole m\u00f5eldav, et kui l\u00e4heme Ameerikaga t\u00fclli, hakkame kokku leppima Hiinaga,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Endine Eesti peaminister ja ka Euroopa Komisjoni asepresidendi ametit pidanud Siim Kallas \u00fctles, et kuigi Ameerika \u00dchendriikide ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":43670,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,498,28,29,9814,19,25,1039,1635,23,24,22,325,20,5843,3344,30],"class_list":{"0":"post-78438","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-julgeolek","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-liitlased","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rahvusvaheline-oigus","25":"tag-siim-kallas","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-usa","30":"tag-uudised","31":"tag-valispoliitika","32":"tag-venezuela","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115842692155638352","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78438","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78438"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78438\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43670"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78438"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78438"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78438"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}