Eestis tekib aastas ligi 180 000 tonni toiduj\u00e4\u00e4tmeid ja pool sellest v\u00f5iks olla v\u00e4lditav. Toiduraiskamise v\u00e4hendamiseks v\u00f5ivad edaspidi rohkemad piimatooted kanda m\u00e4rgistust “parim enne”.<\/p>\n
M\u00f5ne aasta eest tehtud uuringu andmetel tekitab keskmine perekond Eestis umbes 150 kilo toiduj\u00e4\u00e4tmeid aastas. Sellest 60 kilo v\u00f5iks olla v\u00e4lditav. Ekspertide hinnangul v\u00f5iks kindlate tootegruppide k\u00f5lblikkusaja m\u00e4rgistuse muutmine aidata toiduraiskamist 10 protsenti v\u00e4hendada.\u00a0<\/p>\n
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna j\u00e4\u00e4tmekorraluse ja digitaliseerimise valdkonna juht Kristel Kibin selgitab, et v\u00e4lditavad toiduj\u00e4\u00e4tmed on need, mille puhul saab v\u00e4ltida nende tekkimist.<\/p>\n
“N\u00e4iteks, kui meil j\u00e4\u00e4b hommikul kodus putru alles ja me selle \u00e4ra viskame, siis see on v\u00e4lditav toiduj\u00e4\u00e4de, sest putru oleks saanud kas v\u00e4hem teha v\u00f5i ikkagi \u00e4ra tarbida. V\u00e4ltimatud toiduj\u00e4\u00e4tmed on need, mida me ei saa v\u00e4ltida, kui me s\u00fc\u00fca teeme, et n\u00e4iteks kui teeme ahjukana, siis kanakondid paratamatult meil alles j\u00e4\u00e4vad,” r\u00e4\u00e4kis Kibin.<\/p>\n
V\u00e4lditavate toiduj\u00e4\u00e4tmetega kaasneb Kibini s\u00f5nul ka rahaline kahju.
“Kui vaadata neid viimaseid uuringu andmeid aastast 2021, siis toona arvutati v\u00e4lja ka raisatud toidu rahaline v\u00e4\u00e4rtus, mis tol hetkel oli lastega pere puhul isegi \u00fcle 220 euro. Aga kui me m\u00f5tleme siin vahepeal toimunud hinnat\u00f5usule ja ka tegelikult sellele samale toiduj\u00e4\u00e4tmete tekke kasvule, et siis v\u00f5ib \u00f6elda, et eeldatavalt t\u00e4na isegi see summa v\u00f5ib olla \u00fcle 300 euro aastas, mis \u00fchel keskmisel lastega perekonnal raisatud toiduga pr\u00fcgikasti l\u00e4heb.”<\/p>\n
Et v\u00e4hem toitu raisku l\u00e4heks, arutasid erinevad eksperdid eile v\u00f5imalust kasutada toidu s\u00e4ilimisaja m\u00e4rkimiseks senisest rohkem “parim enne” m\u00e4rgistust.<\/p>\n
Kui v\u00f5tta toodetel kasutusele “parim enne” m\u00e4rgistus, on v\u00f5imalik seda toitu pikema aja jooksul tarvitada, sest “k\u00f5lblik kuni” m\u00e4rgistust tuleks kasutada ainult nendel toodetel, mis on mikrobioloogiliselt v\u00e4ga kiiresti riknevad ja mis v\u00f5ivad inimeste tervist ohustada, r\u00e4\u00e4kis Kibin.<\/p>\n
“”K\u00f5lblik kuni” m\u00e4rget kasutatakse sellistel v\u00e4ga kiiresti riknevatel toitudel ja see kuup\u00e4ev t\u00e4hendab seda, et selle kuup\u00e4evani v\u00f5ib toit ohutult s\u00fc\u00fca, ehk siis tuleb enne kuup\u00e4eva m\u00f6\u00f6dumist \u00e4ra s\u00fc\u00fca. Aga kui toidul on “parim enne” m\u00e4rgistus, siis see on selline kuup\u00e4ev, mis n\u00e4itab, et selle t\u00e4htajani s\u00e4ilib toote n\u00f5uetekohane kvaliteet, aga enamasti v\u00f5ib neid toiduaineid ka p\u00e4rast seda kuup\u00e4eva tarvitada,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Airika Salumets r\u00e4\u00e4kis, et \u00fcks esimesi tootegruppe v\u00f5iks olla piimatooted, eelk\u00f5ige v\u00f5idaks teise m\u00e4rke kasutuselev\u00f5tmisest past\u00f6riseeritud piim.<\/p>\n
“Meil tegelikult Tere ja Farmi kasutavad “parim enne” kuup\u00e4eva, aga m\u00f5ned teised tootjad veel mitte. Ma arvan, et piimatooted on see esimene toidugrupp, just past\u00f6riseeritud piim, hapendatud piimatooted, kus v\u00f5iks \u00fcle minna “parim enne” kuup\u00e4evale,” r\u00e4\u00e4kis Salumets.<\/p>\n
L\u00e4hiajal on algamas arutelud ka selle \u00fcle, kuidas Eesti j\u00f5uaks Euroopa Liidu toiduj\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamise eesm\u00e4rkideni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestis tekib aastas ligi 180 000 tonni toiduj\u00e4\u00e4tmeid ja pool sellest v\u00f5iks olla v\u00e4lditav. Toiduraiskamise v\u00e4hendamiseks v\u00f5ivad edaspidi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":7859,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,5997,25,5996,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-7858","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-parim-enne","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-toidujaatmed","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7858","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7858"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7858\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7859"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7858"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7858"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7858"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}