Toormehinnad maailmaturul on aasta jooksul v\u00e4heste eranditega oluliselt langenud. Nii on Brenti nafta aastaga odavnenud 21 protsenti ja gaas Hollandi gaasib\u00f6rsil TTF 41 protsenti.<\/p>\n
Kui gaas ja nafta on odavnenud, siis samas on oluliselt kallinenud v\u00e4\u00e4rismetallid \u2013 kuld 68, h\u00f5be koguni 153 ja plaatina 138 protsenti.<\/p>\n
Toidutoormed on valdavalt odavnenud. Nii on nisu hind maailmaturul langenud 6, piim 27, suhkur 24, kakao 47 ja apelsinimahl koguni 60 protsenti. T\u00f5usnud on kohvi hind, 11 protsenti. Samuti on kallinenud tee ja sojauba, vastavalt kaheksa ja neli protsenti.<\/p>\n
LHV anal\u00fc\u00fctik Triinu Tapver \u00fctles, et toidutoorme hindades oli eelmisel aastal erisuunalisi liikumisi. Kui n\u00e4iteks teravili ja suurem osa teistest p\u00f5llumajandussaadustest odavnes, siis kohvi hind t\u00f5usis. Trading Economicsi andmetel odavnes kartul maailmaturul lausa 78 protsenti ja piim ning sellega seotud piimatooted, juust ja v\u00f5i, \u00fcle 25 protsendi.<\/p>\n
“Sellel aastal toormehinnad osas gruppides \u2013 n\u00e4iteks teraviljad, juurviljad, igasugused suhkrud, kakao \u2013 v\u00f5iksid olla stabiilsed v\u00f5i isegi langeda. Aga samas teisest gruppides \u2013 kohv ja sealiha \u2013 ma ei oleks nii julge, et ma \u00fctleks, et nende hinnad sellel aastal langema hakkasid \u2013 pigem on veidike t\u00f5usu isegi n\u00e4ha,” lausus Tapver.<\/p>\n
Eesti Panga v\u00e4lismajanduse juhi Peeter Luikmeli s\u00f5nul m\u00f5jutavad maailmas majandust paljud toormehinnad, kui tavatarbija inflatsioonitaju m\u00f5jutavad toiduhinnad otseselt. Eelmine aasta oli selles osas v\u00e4ga kiirete k\u00f5ikumiste j\u00e4rgne rahunemise aasta. K\u00f5ige r\u00e4ngemalt m\u00f5jus toidutoorme hindadele Venemaa alustatud s\u00f5da Ukraina vastu.<\/p>\n
“Toidutoorme tipud j\u00e4id valdavalt 2022. aastasse, t\u00e4na me oleme globaalselt nendest tasemetest kuskil veerandi v\u00f5rra madalamal. See ei ole l\u00f5pptoodete hindades nii tugevalt kajastanud ei hinnat\u00f5use ega ka -languseid sellep\u00e4rast, et toidutoore valmistoodangust hinnas moodustab ikkagi suhteliselt v\u00e4ikese osa, olenevalt tootest 10 kuni 60 protsenti,” lausus Luikmel.<\/p>\n
Enam m\u00f5jutab l\u00f5pphinda energia, t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud ning tootja ja m\u00fc\u00fcja kasumimarginaal, \u00fctles Luikmel.\u00a0<\/p>\n
Prisma hankedirektori Kaimo Niitaru s\u00f5nul aga toormehinnad eelmisel aastal \u00fcldjoontes t\u00f5usid ja need m\u00f5jutavad otseselt l\u00f5pphinda.<\/p>\n
“\u00dcks p\u00f5hilisi m\u00f5jutajaid ongi tooraine hinnat\u00f5us, kui hinnat\u00f5usu teavitus tuleb. Ja samamoodi toormehinna langus j\u00f5uab, kui see on piisavalt kaua kestnud ja piisavalt s\u00fcgav olnud, ka l\u00f5pphinda. Hinnad on hakanud langema, on palju r\u00e4\u00e4gitud eelmise aasta jooksul apelsinimahlast, sel n\u00e4dalal v\u00e4ljam\u00fc\u00fcgi hind langes umbes 23 protsenti. Hetkel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad ka piimatoodete osas ja seal on esimesed signaalid, et v\u00f5i hind on langemas,” lausus Niitaru. \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Toormehinnad maailmaturul on aasta jooksul v\u00e4heste eranditega oluliselt langenud. Nii on Brenti nafta aastaga odavnenud 21 protsenti ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78627,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,7376,21,28,29,4257,19,25,4420,39453,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-78626","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-gaas","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-nafta","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-toidukaubad","25":"tag-toormaterjal","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115843604305721569","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78626","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78626"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78626\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78626"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78626"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78626"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}