{"id":78772,"date":"2026-01-05T21:02:07","date_gmt":"2026-01-05T21:02:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78772\/"},"modified":"2026-01-05T21:02:07","modified_gmt":"2026-01-05T21:02:07","slug":"saks-tundub-et-trumpil-ei-ole-venezuelas-ega-mujal-maailmas-kindlat-plaani-valismaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78772\/","title":{"rendered":"Saks: tundub, et Trumpil ei ole Venezuelas ega mujal maailmas kindlat plaani | V\u00e4lismaa"},"content":{"rendered":"<p>Julgeolekuekspert Rainer Saks s\u00f5nas &#8220;V\u00e4lisilmas&#8221;, et USA r\u00fcnnak Venezuela vastu ei olnud tegelikult ajendatud ei narkoterrorismist ega riigi v\u00f5imsast naftataristust, vaid hoopiski on selle k\u00f5ige taga soov n\u00e4idata oma riigi v\u00f5imekust maailmale. President Donald Trump on viimastel p\u00e4evadel \u00e4hvardanud ka Kuubat, Mehhikot, Kolumbiat ja Gr\u00f6\u00f6nimaad, kuid Saksa hinnangul ei ole riigil selget strateegiat tuleviku osas.<\/p>\n<p>Kuidas hinnata neid argumente, mida USA oma sammude p\u00f5hjendamisel v\u00e4lja toob? USA narkomuresid saanuks ilmselt lahendada ka teisiti ja mittelegitiimseid diktaatoreid on maailmas mitmeid. Sellegipoolest on selline j\u00f5uga nende v\u00e4ljatoomine \u00fcsna erandlik samm.<\/p>\n<p>Neid n\u00e4iteid on siiski olnud p\u00e4ris mitu siin maailmas. Ega see v\u00e4ga hea kaasus ei ole. Eriti halb on see sel juhul, kui sellele tekib j\u00e4rgijaid, aga keegi peab ikka kunagi \u00fctlema, et stopp ja me l\u00f5petame sellise praktika ning naaseme reeglitele p\u00f5hinevate suhete juurde.<\/p>\n<p>Sellel m\u00fcndil on aga kahjuks teine pool, millega tuleb ka arvestada. See, et Venezuela on l\u00e4bikukkunud riik, on nende siseasi. Seda ei peaks v\u00e4ljast minema \u00f5iendama. See ei ole kellegi teise asi. See on Venezuela rahva asi, aga see oli v\u00e4ga agressiivne ja kohati ka ideoloogiast kantud tegevus, mis t\u00f5esti oli USA vaatest v\u00e4ga t\u00f5siselt seotud narkokaubandusega. Vaatamata aastatepikkustele ponnistustele USA poolt ei ole see tegevus sugugi l\u00f5ppenud. J\u00e4tame Venemaa, Hiina ja Venezuela esimese hooga k\u00f5rvale, sest see ei ole tegelikult p\u00f5himotivatsioon, mis Trumpi neid k\u00e4ike tegema sundis. Teine motivatsioon on v\u00e4idete kohaselt nafta, aga see on samamoodi teisej\u00e4rguline. See ei ole p\u00f5hik\u00fcsimus. P\u00f5hjus on ikkagi see, et USA tahab kehtestada ennast ja peab tunnistama, et maailm on v\u00e4hemalt osaliselt \u00dchendriikide n\u00f5udmisi aksepteerinud.<\/p>\n<p>USA president Donald Trump on n\u00fc\u00fcd p\u00e4rast seda operatsiooni \u00f6elnud, et Kolumbia praegune olukord ei kesta enam kaua, Mehhiko peab end kokku v\u00f5tma, Kuuba re\u017eiim kukub ise kokku, Iraanis on ta valmis protestijaid kaitsma ja et USA vajab oma riikliku julgeoleku kaitseks Taanile kuuluvat Gr\u00f6\u00f6nimaad. Kas USA poolt on kuskil oodata j\u00e4rgmisi tegusid ja kas Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00e4rast h\u00e4vib NATO?<\/p>\n<p>Minu arust on siin ainult \u00fcks suur strateegia. Siin meenutatakse pidevalt monroe doktriini ja USA praegu t\u00e4idab v\u00e4hemalt retoorilise sisuga ning ka m\u00f5nede tegevustega seda uut rahvusliku julgeoleku strateegiat, mille nad hiljuti avaldasid. Praegu president Trumpi k\u00e4itumisest j\u00e4\u00e4b mulje, et tal ei ole selget plaani. N\u00e4iteks Venezuela esimesena, Kolumbia teisena, Kuuba kolmandana, vaid liigutakse edasi nii, kuidas esimene k\u00fcsimus laheneb. Selles m\u00f5ttes on siin alati sellised otsustuspunktid, kus on mitu hargnemisv\u00f5imalust. On j\u00f5udnud k\u00e4tte see hetk, kus president Trump peab otsustama, kas Venezuelas on eesm\u00e4rgid t\u00e4idetud v\u00f5i vastupidi ning tuleb teha mingi uus k\u00e4ik. V\u00f5ib teha ka selle otsuse, et j\u00e4tame Venezuela sinna paika ja valime uue sihtm\u00e4rgi.<\/p>\n<p>Ma arvan, et neil selget strateegiat ei ole. Tervikuna on see k\u00f5ik n\u00e4ide sellest, kuidas nad k\u00e4sitlevad monroe doktriini j\u00f5ustamise puhul neid probleeme, mida nad peavad lahendama.<\/p>\n<p>Gr\u00f6\u00f6nimaa kohalt on v\u00e4ga keeruline vastata, sest praegu on see faas, kus nad ilmselgelt \u00fcritavad avaldada survet ning mitte tingimata ainult Taanile, vaid kogu Euroopale. Siin ongi k\u00fcsimus, kas tegelikult on koost\u00f6\u00f6 Taani ja USA vahel siiani v\u00f5imalik olnud ja on mingid n\u00fcansid \u00f5hus, mida tegelikult on v\u00e4ga keeruline kommenteerida. USA retoorika viitab sellele, et Taani ei ole mingisugustele asjadele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud ning see on siis eelk\u00f5ige Hiina ja Venemaa kohalolek Gr\u00f6\u00f6nimaal, mis USA v\u00e4itel on kogu aeg kasvanud.<\/p>\n<p>Kui me n\u00fc\u00fcd vaatame toimunut teise nurga alt, siis v\u00f5ime ju \u00f6elda ka seda, et meie liitlane USA sooritas suurep\u00e4rase s\u00f5jalise operatsiooni, n\u00e4itas oma j\u00f5udu, millele vene relvadel ja liitlassuhtel Venezuelaga ei olnud midagi vastu panna, narko\u00e4ri, Venemaa ja Hiina said l\u00e4\u00e4ne poolkeral selge tagasil\u00f6\u00f6gi ja nafta hind v\u00f5ib langema hakata. Need v\u00f5iksid olla ju head uudised?<\/p>\n<p>L\u00fchiajalises perspektiivis midagi v\u00e4ga suurt ei muutu. Pikemas perspektiivis j\u00e4llegi s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, mida rahvusvaheline kogukond ette kavatseb v\u00f5tta. Ma saan aru, et esmasp\u00e4eval \u00dcRO julgeolekun\u00f5ukogus midagi drastilist ei toimunud ehk see pigem on olnud selline vormikohane reageerimine Hiina ja Venemaa poolt. Minu jaoks k\u00f5ige huvitavam k\u00fcsimus selles loos on, et kuna Venezuela on olnud seal USA poolkeral, nagu Trump \u00fctles, siis kas Hiina ja Venemaa suudavad hakata tegema reaalselt koost\u00f6\u00f6d selles Venezuela k\u00fcsimuses, et USA piirata.<\/p>\n<p>Ei ole p\u00e4ris selge, mis Venezuelast edasi saab. V\u00f5imul on j\u00e4tkuvalt Maduro klann ja USA r\u00e4\u00e4gib pigem stabiilsusest, oma huvidega arvestamisest ja nafta\u00e4rist kui demokraatia taastamisest, valimistest v\u00f5i opositsiooni kaasamisest. Kas siin on n\u00e4ha mingit plaani USA poolt?<\/p>\n<p>Operatsioon oli s\u00f5jalises plaanis l\u00e4biviidud h\u00e4sti ja n\u00fc\u00fcd on ka USA president halvasti varjatud uhkusega seletanud, et seda planeeriti neli kuud. Selle kohta on ka v\u00e4ga palju infot avaldatud. Selles osas me n\u00e4eme, et plaan toimis. K\u00f5ik muu on v\u00e4ga kahtlane ja see v\u00f5ib osutuda naiivseks, reaalsusega mitte kokkupuutes olevaks, aga see v\u00f5ib ka \u00f5nnestuda. Ma arvan, et kui USA pesident \u00fctleb, et me kontrollime Venezuelas toimuvat, siis praegu see p\u00e4ris t\u00f5ele ei vasta. Trump on aga teinud v\u00e4ga ratsionaalse otsuse ning ei ole kiirustatud t\u00e4iemahulise s\u00f5ja alustamisega ja president siiani r\u00f5hutab, et s\u00f5da Venezuelaga ei peeta.<\/p>\n<p>Venezuela konflikti taustal peetakse aga aktiivselt Ukraina rahuk\u00f5nelusi. Kas on mingeid m\u00e4rke, et neist k\u00f5nelustest v\u00f5iks kasvada v\u00e4lja midagi, mis t\u00f5epoolest rahu l\u00e4hemale tooks?<\/p>\n<p>Loetud n\u00e4dalatega kindlasti mitte, aga ma arvan, et kui need Venezuela s\u00fcndmused ei m\u00f5juta Venemaad ega selle presidenti, siis see v\u00f5ib hakata m\u00f5jutama seda, kus Venemaa saab s\u00f5da eskaleerida ja n\u00e4idata, et ta vastab USA-le. Tegelikult ta ainuke koht on praegu Ukrainas. Ma ootaks n\u00fc\u00fcd mingeid \u00f5hur\u00fcnnakuid v\u00f5i taolisi akte, mida Venemaa on varem teinud. Kui nad on j\u00e4\u00e4nud strateegilises tasandis kaotaja rolli, siis nad on seda kompenseerinud suurte \u00f5hur\u00fcnnakute v\u00f5i muude kergete eskaleerimistega Ukrainas. Nende h\u00e4da on aga selles, et neil ei ole v\u00f5imalik Ukrainas millegi rohkemaga v\u00e4ga eskaleerida ehk sellet\u00f5ttu on Venemaal rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi vaja. Tegelikult on see nende s\u00f5japidamise doktriini \u00fcks v\u00e4ga oluline osa, et mitte kaotada kontrolli selles s\u00f5jategevuses toimiva \u00fcle. Neil on vaja s\u00f5jalise strateegia liini ja selles peab olema tugevam ning teistpidi on vaja ka diplomaatiat, millega saab deeskaleerida, kui vaja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Julgeolekuekspert Rainer Saks s\u00f5nas &#8220;V\u00e4lisilmas&#8221;, et USA r\u00fcnnak Venezuela vastu ei olnud tegelikult ajendatud ei narkoterrorismist ega riigi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78773,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,324,39498,37,33,35,34,36,31,32,2409,21,326,11851,3345,28,29,6718,19,6782,25,6989,23,24,262,39500,22,325,20,96,3344,39499,30],"class_list":{"0":"post-78772","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-donald-trump","11":"tag-donald-trump-andis-kalkunitele-armu","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-groonimaa","20":"tag-headlines","21":"tag-hiina","22":"tag-kolumbia","23":"tag-kuuba","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-mehhiko","27":"tag-news","28":"tag-nicolas-maduro","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-rainer-saks","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-ukraina","34":"tag-ukraina-rahukonelused","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-usa","37":"tag-uudised","38":"tag-venemaa","39":"tag-venezuela","40":"tag-venezuela-usa","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78772","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78772"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78772\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78773"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78772"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78772"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78772"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}