28. augustil 1920 j\u00f5ustus Asutava Kogu vastu v\u00f5etud seisuste kaotamise seadus, millega kaotati Eestis seisused (aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad) ning k\u00f5ik seadused ja m\u00e4\u00e4rused, mis sisaldasid seisuslikke \u00f5igusi, ees\u00f5igusi, kohustusi ja \u00f5iguste kitsendusi.<\/p>\n
Ja ometi oleme n\u00fc\u00fcdseks, sajand hiljem, j\u00f5udnud olukorda, kus meil on tekkinud uus privilegeeritud seisus: valitsussektori ametnikud ja teenistujad. Ma ei m\u00e4leta valitsussektori ametikohast tulenevate privileegide lubamist valimislubadustes, kuid siiski on need kuidagi m\u00e4rkamatult tekkinud.<\/p>\n
150 miljoni euro eest privileege<\/p>\n
K\u00f5igil on v\u00e4hemalt 35 p\u00e4eva tasustatud puhkust. Seadus n\u00f5uab k\u00fcll 28 p\u00e4eva, aga valitsussektoris on 35. Osal ametikohtadel lisanduvad veel ametistaa\u017eist tulenevad lisapuhkuse p\u00e4evad.<\/p>\n
Kui k\u00f5iki neid ametikohti on p\u00e4riselt vaja, siis t\u00e4hendab \u00fcks n\u00e4dal lisapuhkust ca 1,9 protsenti rohkem riigipalgalisi, mis 2025. aasta esimese kvartali andmete p\u00f5hjal (stat.ee tbl PA115) t\u00e4hendab ca 94 miljonit eurot lisanduvat palgakulu aastas eeldusel, et asendajaid ei palgata vaid puhkuste ajaks. On arusaadav, et eluga riskimist eeldatavates ametites on pikem puhkus, kuid miks on see igal kontoriametnikul v\u00f5i -teenistujal?<\/p>\n
Lisaks suurendatakse alates 11. teenistusstaa\u017ei aastast avalikus teenistuses t\u00f6\u00f6tanu vanaduspensioni 10 kuni 50 protsenti. K\u00f5rgemast palgast tekib nagunii k\u00f5rgem vanaduspension kui erasektoris ja siis sellele lisatakse veel staa\u017eilisa.<\/p>\n
Ei ole ime, et meil on juba aastaid \u00fclikoolides k\u00f5ige popim eriala avalik haldus. 2024. aastal sai avaliku teenistuja pensionisuurendust 10 628 isikut, kelle pensionisuurenduse summa oli ca 28 miljonit eurot (vastus teaben\u00f5udele). Tuleb m\u00e4rkida, et alates 2018. aasta aprillist k\u00f5rgendatud vanaduspensioni saajaid enam ei tohiks lisanduda, kuid vastavalt \u00f5igustatud ootuse printsiibile j\u00e4tkatakse \u00f5igustatud isikutele pensionisuurenduse maksmist veel aastak\u00fcmneid ja k\u00fcmneid miljoneid eurosid aastas.<\/p>\n
Eelnevatele lisanduvad veel v\u00e4ljateenitud aastate eripensionid, mille saajaid oli viimati 6 887 ja k\u00f5rgemate riigiteenijate ametipalkade iga-aastane indekseeritud t\u00f5stmine, mis kehtestati vastava seadusega 2009. aastal, ajal, mida kirjeldati v\u00e4ljenditega “masu” ja “pupu”.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes saan oletada, et valitsussektori t\u00f6\u00f6tajate privileegide hind riigieelarvele v\u00f5ib olla suurusj\u00e4rgus 150 miljonit eurot aastas.<\/p>\n
Ettepanek: kaotada valitsussektoris 35-kalendrip\u00e4evane p\u00f5hipuhkus ja viia see v\u00f5rdseks erasektoris kehtiva 28-p\u00e4evase puhkusega.<\/p>\n
Riigiametnike koolituskulude suurust riik ei tea<\/p>\n
Vaatamata mainitud privileegidele v\u00f5ib avalik teenistuja olla oma ametis vist t\u00e4ielik diletant, sest miks muidu peab neid pidevalt koolitama. Rahandusministeerium vastas teaben\u00f5udele, et ei tea valitsussektori koolituskulude suurust.<\/p>\n
Oletan, et jutt on ikka mitmetest k\u00fcmnetest miljonitest eurodest. Aga mina ei saa neid summasid teada, kui isegi rahandusministeerium ei tea. V\u00f5i pigem ei soovi avaldada, sest riigi tugiteenuste keskuse kodulehel<\/a> on kirjas, et portaal koosneb kuuest moodulist, sealhulgas ka koolitustest, ja seda on v\u00f5imalik j\u00e4lgida isikup\u00f5hiselt.<\/p>\n Ehk valitsusametkondadel on tegelikult olemas v\u00e4ga terviklikud andmed riigit\u00f6\u00f6tajate kulutuste kohta, kuid kuna need summad on avaldamiseks ilmselt liiga piinlikud, siis eitatakse nende teadmist.<\/p>\n Koolituskulud on t\u00f5en\u00e4oliselt peidetud personalikulude hulka. Kusagil peituvad n\u00e4iteks kulud k\u00f5ikv\u00f5imalikel konverentsidel osalemiseks. Firmadele, mille nimes sisaldub “konverents” v\u00f5i “conference”, tehti eelmisel neljal aastal kokku \u00fclekandeid 4,25 miljonit eurot, sel aastal juba 522 252 eurot. Soome ettev\u00f5ttele Nordic Business Forum Oy on aastatel 2021 kuni 2025 “kingitud” 418 739 eurot.<\/p>\n “Kui juba riigikantselei meeskond vajab coaching’ut, siis mida peab arvama?”<\/p>\n Eriti kummaline tundub, et valitsuse k\u00f5rgeima organi, riigikantselei t\u00f6\u00f6tajaid on koolitanud eelneval neljal aastal Arengupartner O\u00dc 80 325 euro eest. Selle osa\u00fchingu tegevuseks on coaching. Arengupartner O\u00dc kodulehel<\/a> on antud selle tegevuse selgitus: “Coaching on partnerlus, mis annab selgust, aitab sihte seada, annab innustust ja j\u00f5udu. Coach’ina aitan sul m\u00f5elda, otsusteni j\u00f5uda, edasi liikuda. Coaching aitab sul m\u00f5testada oma elu ning realiseerida oma potentsiaali.” Kui juba riigikantselei meeskond vajab coaching’ut, siis mida peab arvama?<\/p>\n Koolitamises pole iseenesest midagi halba, kuid sellest peaks tekkima mingi positiivne efekt, mis peaks kajastuma ka riigieelarves valitsemiskulude v\u00e4henemisena, efektiivsuse suurenemisena. Kui seda efekti pole, siis on ju lausa kahjulik koolitusele miljoneid kulutada.<\/p>\n Ametnikest on saanud hankijad<\/p>\n Valitsussektoris tehakse \u00fcldse v\u00e4ga palju otsest rahalist kulu tekitavaid tegevusi, mis peaksid tegema ju midagi paremaks, kuid seda paranemist riigieelarves ei n\u00e4e ja tavakodanik ei tunneta.<\/p>\n Kunagi tegid ametnikud ise arengukavasid ja plaane ehk pidid olema vastava teema koolitusega, tegid omaenese tarkusega ja pidid ka ise tulemuste eest vastutama. N\u00fc\u00fcd tellitakse peaaegu k\u00f5ik, koolitused, uuringud, arengukavad, PR ja konsultatsioonid allhangetena erasektorist. Ametnikest on saanud hankijad.<\/p>\n On tekkinud uus majandusharu, mida v\u00f5iks nimetada varjatud valitsussektoriks, jutt on eraettev\u00f5tetest, mis t\u00e4idavad ametiasutuste v\u00f5i omavalitsuste eest suure osa nende p\u00f5hi\u00fclesandeid. Korraliku raha eest muidugi. Enamasti \u00fche-kahe t\u00f6\u00f6tajaga mikroettev\u00f5tted toodavad ametnike eest arengukavu, uuringuid ja muid “kaustu”, mille vajalikkus on v\u00e4ga k\u00fcsitav, et mitte \u00f6elda kahjulik.<\/p>\n Kui nende “teenuste” sisu ei oleks kahjulik, siis ei oleks meil ju riigieelarve kasvavas miinuses, vaid majandus areneks ja valitsemise efektiivsus kasvaks. Aga ehk tuleneb p\u00f5hitegevuste allhanke vajadus sellest, et kuuldavasti on ligi pooled ametnikud ja teenistujad t\u00f6\u00f6l “kodukontoris”. Millegip\u00e4rast meenub Vene kroonust p\u00e4rit vanas\u00f5na, mis t\u00f5lkes v\u00f5iks k\u00f5lada nii: s\u00f5dur magab, aga teenistusaeg jookseb.<\/p>\n Kaks juhuslikku n\u00e4idet:<\/p>\n K\u00f5igi nende dokumendikaustade “kasulikkus” paistab riigieelarvest selgesti v\u00e4lja.<\/p>\n Miks teenib ornitoloog kaks korda rohkem kui p\u00e4\u00e4stja?<\/p>\n Uuringutest ka. 2024. aastal on kliimaministeerium tellinud uuringu, mille teostajaks on O\u00dc Roheline Rada: “Kliimaeesm\u00e4rkide saavutamiseks vajalike olulisimate lisameetmete makro- ja sotsiaalmajanduslike m\u00f5jude hindamine.” Selle eest maksti O\u00dc-le 53 680 eurot.<\/p>\n Aastatel 2023\u20132024 on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hanke teel tellinud samalt O\u00dc-lt uuringu pealkirjaga: “Metoodika v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordis\u00fcndmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku m\u00f5ju hindamiseks”. Mainitud O\u00dc-le, mille ainus kasusaaja on h\u00fcdrobioloog Kristjan Piirim\u00e4e, maksti selle eest 99 893 eurot. O\u00dc t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud olid neil kahel aastal 4091 eurot ja kasum kokku 53 673 eurot.<\/p>\n Meil pole tehtud sotsiaalmajandusliku m\u00f5ju hinnanguid k\u00f5ikv\u00f5imalikele looduskaitselistele piirangutele, mis reaalselt on halvendanud \u00fchiskonna toimetulekut ja riigieelarve seisu ning samal ajal tellitakse uuringuid sellisel marginaalsel teemal nagu turism. Miks \u00fcldse tellitakse sotsiaalmajandusliku m\u00f5ju hinnanguid \u00fchelt h\u00fcdrobioloogilt? Kas meil majandusteadlasi enam polegi?<\/p>\n Mittetulundus\u00fchinguid oli meil statistikaameti info j\u00e4rgi 2024. aastal 44 001 (stat.ee) ja \u00c4riregistri j\u00e4rgi koos sihtasutustega 16. septembri 2025 seisuga 23 976 (rik.ee). Igatahes on neid palju. Nende hulka kuuluvad ka \u00fchistranspordikeskused. Kui v\u00f5tta viimastele jagatud rahasummad kogusummast maha, siis k\u00f5igile teistele valitsusasutuste poolt jaotatud summad ulatusid eelmisel aastal 201,5 miljoni euroni.<\/p>\n Kindlasti teevad paljud MT\u00dc-d ka midagi h\u00e4davajalikku, kuid tegu on siiski v\u00e4ga suurte summadega, mille riigile annetamiseks peavad primaarsed maksumaksjad tegema v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d. Selliste summade laialijagamine peaks olema ikka v\u00e4ga h\u00e4sti p\u00f5hjendatud.<\/p>\n N\u00e4iteks Eesti Ornitoloogia\u00fching sai eelmisel aastal kokku 877 734 eurot. Varasematel aastatel said nad \u00fcle poole miljoni euro aastas. Seal oli t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajale taandatuna palgal \u00fcheksa inimest, kelle keskmine palk oli \u00fcle 3100 euro. Kuidas on see p\u00f5hjendatud, kui n\u00e4iteks p\u00e4\u00e4stjate keskmine palk on ca 1600 eurot ja selle t\u00f5stmiseks pole valitsused seni raha leidnud. Nimetatud MT\u00dc pole kaugeltki ainus omataoline.<\/p>\n Ettepanek: kaotada \u00e4ra toetused k\u00f5ikide huvigruppide MT\u00dc-dele. Kokkuhoid oleks paljudes miljonites eurodes. Las huvilised finantseerivad oma esindusorganeid ise liikmemaksudest. Kui huvi on t\u00f5eline, siis ollakse n\u00f5us ka ise raha panustama ja siis maksku neis sellist palka, nagu \u00f5igeks peavad.<\/p>\n Muutused peavad algama haridusest<\/p>\n Hariduses toimuvast s\u00f5ltub suuresti, kui suur osa \u00f5ppuritest hakkab tulevikus tooma \u00fchiskonnale tulu, looma \u00fcmberjagatavat lisandv\u00e4\u00e4rtust v\u00f5i tegutsema h\u00e4davajalikes ametites.<\/p>\n\n