Detsembris maksid k\u00f5ik lihatooted rohkem kui aasta varem, n\u00e4itavad konjunktuuriinstituudi v\u00e4rsked andmed.<\/p>\n
K\u00f5ige enam kallines kondita veiseliha: aasta eest detsembris maksis selle kilogramm 17,68 eurot, l\u00f5ppenud aasta detsembris aga 22,11 eurot ehk veerandi v\u00f5rra rohkem.<\/p>\n
Peaaegu sama palju kallines kohaliku broileri kilohind. Aasta eest maksis see 4,15 eurot, n\u00fc\u00fcd aga 5,16 eurot. Importbroiler kallines neljalt eurolt 4,74 euroni kilogrammi eest ehk 19 protsenti.<\/p>\n
V\u00f5rreldes teiste lihasortidega j\u00e4i sealiha hinnat\u00f5us tagasihoidlikumaks: nii seakarbonaad kui ka kondita sealiha kallinesid \u00fcheksa protsendi v\u00f5rra ja need maksid detsembris vastavalt 9,22 eurot ja 8,76 eurot, sea ribiliha hind t\u00f5usis aga 9,10 euroni ehk viis protsenti.<\/p>\n
Ligi \u00fcheksa protsenti kallines ka kodune hakkliha, mille eest tuli maksta 8,99 eurot, 2024. aasta detsembris oli keskmine kilohind 8,28 eurot.<\/p>\n
Keeduvorst maksis viis protsenti aastatagusest enam, selle kilo eest k\u00fcsisid poed keskmiselt 6,55 eurot.<\/p>\n
Kui v\u00f5rrelda lihatoodete hindu m\u00f6\u00f6dunud aasta novembris ja detsembris, siis kuu jooksul muutusi praktiliselt ei olnud ja k\u00f5ik hinnaliikumised olid alla \u00fche protsendi ulatuses.<\/p>\n
Kala hind kauplustes valdavalt kallines. Jahutatud forell sai aastaga 13 protsenti hinnalisa ja maksis 10,24 eurot kilogrammist, forellifilee kallines \u00fcheksa protsendi v\u00f5rra 17,06 euroni.<\/p>\n
L\u00f5he hind t\u00f5usis 15 prrotsenti 11,18 euroni, l\u00f5hefilee aga odavnes aastaga kahe protsendi v\u00f5rra 17,94 euroni.<\/p>\n
Turgudel kallines jahutatud l\u00f5hefilee kuue protsendi v\u00f5rra 23,40 euroni, kuid forelli hind langes. Jahutatud forelli eest k\u00fcsiti turul keskmiselt 10,88 eurot, mida oli \u00fcheksa protsenti v\u00e4hem kui \u00fclem\u00f6\u00f6dunud aasta detsembris, ning forellifilee hind oli 22,90 eurot ehk see oli 12 protsenti aastatagusest soodsam.<\/p>\n
Piimatoodete hulgas polnud \u00fchtki toodet, mis oleks aastaga odavamaks l\u00e4inud. K\u00f5ige enam kallines kilepakendis 20-protsendilise rasvasisaldusega hapukoor. See maksis 2024. aasta viimasel kuul 3,38 eurot, mullu aga 4,21 eurot ehk veerandi v\u00f5rra rohkem.<\/p>\n
14 protsenti kallim oli ka kohvikoor, mille eest k\u00fcsiti 2,93 eurot liitrist. Piima hind sai 11 protsenti hinnalisa ning \u00fchtviisi kallinesid nii kilepakis kui ka tetrapakis piim.<\/p>\n
Keefiri hind kasvas viie protsendi v\u00f5rra 1,16 euroni liitrilt ja v\u00e4ikepakendis v\u00f5i hinnat\u00f5us oli samuti viis protsenti, kilo eest tuli l\u00f5ppenud aasta detsembris maksta 14,77 eurot.<\/p>\n
Ka piimatoodete puhul paistab silma, et v\u00f5rreldes novembriga nende hind detsembris kuigiv\u00f5rd ei muutunud v\u00f5i isegi langes m\u00f5ne sendi v\u00f5rra.<\/p>\n
Kohalike kanamunade hind muutus aastaga vaid paari sendi v\u00f5rra. L ja M suuruses munade keskmine oli aasta eest 2,76 ja detsembris 2,74 eurot k\u00fcmne munaga karbi eest.<\/p>\n
Importmunad l\u00e4ksid aastaga kallimaks, nii et k\u00fcmne munaga karp, mis mullu maksis 2,37 eurot, oli detsembris m\u00fc\u00fcgil juba 2,56 euroga ehk kaheksa protsendi v\u00f5rra kallimana.<\/p>\n
Teraviljatoodete hind langes \u00f5ige pisut, erandiks sai, mis kallines kuue protsendi v\u00f5rra: 2024. aasta detsembris maksis see 2,84 eurot, mullu samal kuul aga kolm eurot.<\/p>\n
Leib odavnes samal perioodil kolme protsendi v\u00f5rra 2,99 eurolt 2,91 euroni.<\/p>\n
Ka kaerahelbed l\u00e4ksid kaks protsenti odavamaks, mis t\u00e4hendab kilohinna langust 2,29 eurolt 2,25 euroni ning nisujahu hinnalangus j\u00e4i alla \u00fche protsendi, selle kilo eest k\u00fcsiti poodides keskmiselt 1,17 eurot.<\/p>\n
M\u00f5nel perioodil j\u00e4rsult k\u00f5ikunud suhkru hind on n\u00fc\u00fcd p\u00fcsinud samal tasemel. 2024. aasta l\u00f5pus maksis suhkrukilo 1,06 eurot ning mullu detsembris, aga ka novembris 1,02 eurot.<\/p>\n
K\u00f5ige muutlikum oli k\u00f6\u00f6giviljade ja kartuli hind. Importkurgi hinnat\u00f5us oli 22 protsenti, keskmiselt k\u00fcsiti pika importkurgi eest 3,58 eurot ja l\u00fchikese kurgi eest 5,04 eurot kilo kohta, samas kui \u00fcle-eelmise aasta l\u00f5pus sai need k\u00e4tte vastavalt 2,90 ja 4,17 euro eest. Kohaliku pika kurgi kilohind langes samas kuue sendi v\u00f5rra 4,50 euroni.<\/p>\n
Importtomat maksis 2024. aasta detsembris 3,66 eurot, mullu detsembris aga 4,09 eurot kilo eest, mis teeb hinnat\u00f5usuprotsendiks 12. Kohaliku tomati kilohind kerkis samuti 6,22 eurolt 7,11 euroni.<\/p>\n
Sibulakilo maksis 94 senti, mida oli 19 protsenti ehk 15 senti rohkem kui aasta eest.<\/p>\n
Kallinesid ka kartul, mis sai 12 protsenti hinnalisa ja maksis keskmiselt 1,06 eurot kilost, ning porgand, mille hind kasvas kaheksa protsendi v\u00f5rra 1,42 euroni.<\/p>\n
Kapsa hind aga langes, ehkki vaid kolme sendi v\u00f5rra, nii et kilohinnaks tuli detsembris 46 senti.<\/p>\n
K\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem hinnat\u00f5us tabas selles kaubakategoorias kohalikku \u00f5una, mis on alates eelmisest s\u00fcgisest nigela saagi t\u00f5ttu k\u00f5rgustesse t\u00fc\u00fcrinud. Nii maksis Eesti \u00f5una kilo detsembriski 4,15 eurot ehk 67 protsenti rohkem kui eelnenud aasta viimasel kuul, kuid ka import\u00f5un, mille kilo maksis 2,37 eurot, oli seitse protsenti kallinenud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Detsembris maksid k\u00f5ik lihatooted rohkem kui aasta varem, n\u00e4itavad konjunktuuriinstituudi v\u00e4rsked andmed. K\u00f5ige enam kallines kondita veiseliha: aasta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":63992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,13146,3976,34,36,31,32,21,813,43,3722,39546,9886,4334,28,29,19,25,6694,16910,4420,17748,429,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-78884","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eki","14":"tag-elukallidus","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hinnad","21":"tag-hinnatous","22":"tag-inflatsioon","23":"tag-jaehinnad","24":"tag-kaubandus","25":"tag-konjunktuuriinstituut","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tarbijahinnad","31":"tag-thi","32":"tag-toidukaubad","33":"tag-toidupoed","34":"tag-toit","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115845940002588474","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78884","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78884"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78884\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/63992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78884"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78884"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78884"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}