Kerget turbulentsi Eesti v\u00e4lispoliitilistes seisukohtades on varasemalt tekitanud Palestiina teemal h\u00e4\u00e4letamine \u00dcRO-s, viimastest juhtumitest president Alar Karise Kasahstani visiit ning k\u00f5ige v\u00e4rskemalt seisukohad USA s\u00f5jalisele sekkumisele Venezuelas. Kui v\u00e4lisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) r\u00f5hutas, et diktaator Nicolas Maduro k\u00f5rvaldamise p\u00e4rast ei tasu pisaraid valada, t\u00f5stis riigikogu v\u00e4liskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) esile, et see samm murendab rahvusvahelist \u00f5igust.<\/p>\n
“Ma usun, et k\u00f5igepealt on vaja faktid selgeks teha, mis seal l\u00e4\u00e4nepoolkeral praegu toimub. V\u00f5ib-olla need r\u00f5huasetused tulenevad sellest, et reageeritakse liiga tormakalt, ilma reaalse informatsioonita. Mulle tundub, et need on esmased emotsionaalsed v\u00e4lja\u00fctlemised ja ma ei \u00fcldistaks neid mingile teisele tasandile,” kommenteeris Parts.<\/p>\n
“Kui me r\u00e4\u00e4gime Iisraeli-Palestiina k\u00fcsimusest, siis see oli Eestis arutelu all. Siin on minu arvates k\u00fcll olnud niisugust kerget t\u00f5mblemist nendes erinevates h\u00e4\u00e4letustes ja seda ma heidaksin ette. Seda teatud t\u00f5mblemist, et kord nii, kord naa, peaks v\u00e4ltima ning tegema selgeks, mis p\u00fcsib ja mis ei ole p\u00fcsiv,” s\u00f5nas Parts.<\/p>\n
“Kolmas n\u00e4ide oli see Kasahstan \u2013 no ma tean ainult ajalehe pinnalt. Mulle tundub, et kas siin v\u00e4lisministeerium ei reageerinud mitte \u00fcle? Kurjustavad suursaadiku kallal. Mis asi see on?” k\u00fcsis Parts.<\/p>\n
Venezuela teemal on Eestis Partsi s\u00f5nul teatud osas \u00fcle reageeritud.<\/p>\n
“Kui vaadata \u00fcldiselt rahvusvahelist pilti, siis v\u00f5etakse kinni diktaator, kes on ebaseaduslik. See on ju positiivne. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fctakse seda \u00fcldistada niisuguste pretsedentide peale, mida ei ole olemas. Mulle tundub, et siin p\u00fc\u00fctakse \u00e4ra aimata mingisugust teiste paharettide kurja m\u00f5ttemaailma. Milleks peab Eesti v\u00e4lispoliitika sellise asjaga tegelema? Ameerika \u00dchendriigid, kes on ikkagi vaba demokraatia, v\u00f5tab diktaatori kinni ja hakkab tema \u00fcle kohut m\u00f5istma – ebaseaduslik, \u00f6eldakse…” r\u00e4\u00e4kis Parts.<\/p>\n
Partsi s\u00f5nul ei ole veenev jutt sellest, et ollakse mures rahvusvahelise \u00f5iguse p\u00e4rast.<\/p>\n
“Ma ei r\u00e4\u00e4gi isegi siin ju Mihkelsonist v\u00f5i Tsahknast, vaid piisab, kui te v\u00f5tate nii k\u00f5ikv\u00f5imalikke rahvusvahelisi eksperte. Ka siin l\u00f6\u00f6b teatud m\u00f5ttes v\u00e4lja see ideologiseeritud veelahe, mis on tekkinud praeguse Ameerika administratsiooni ja neid oponeerivate j\u00f5udude vahel. Sealt algab selline teatud m\u00e4\u00e4ral ideoloogiline sildistamine,” lausus Parts.<\/p>\n
Parts r\u00e4\u00e4kis, et rahvusvaheline \u00f5igus on kogu aeg olnud pidevas muutuses.<\/p>\n
“Vabandust, kui meil on olemas \u00dcRO ja \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu \u00fcks liige sooritab kestvalt agressioonikuritegu ja suudab oma narratiivi peaaegu peale suruda ka vaba maailmale \u2013 k\u00f5ik toimetavad tema narratiivis \u2013, mis rahvusvahelisest \u00f5igusest me siis r\u00e4\u00e4gime? Selles m\u00f5ttes see rahvusvaheline \u00f5igus on alati \u00fchtepidi arenev ja teistpidi devalveeruv. Loomulikult tuleb teda kaitsta nii palju kui v\u00f5imalik ja tema eest kosta. Aga antud juhul konkreetses Venezuela kaasuses teha selliseid \u00fcldiseid j\u00e4reldusi \u2013 ma arvan, et see ei ole v\u00e4ga professionaalne,” \u00fctles Parts.<\/p>\n
Parts avaldas kahtlust, kas Venezuela juhtumi juriidilise p\u00f5hjendatusega on p\u00f5hjalikult tutvutud.\u00a0<\/p>\n
“Kui me v\u00f5tame t\u00e4na \u00dcRO p\u00f5hikirja, siis ma arvan, et enne l\u00e4heb p\u00e4ike looja, kui me suudame \u00fcles loetleda juhtumeid, kus rahvusvaheline \u00f5igus on hambutu ja tegelikult ei toimi,” lisas ta.<\/p>\n
“L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas on v\u00e4lja kujunenud selline mugavustsooni soovm\u00f5tlemine. V\u00e4ga paljud rahvusvahelised organisatsioonid on sellised, et deklaratsioonid ja p\u00f5hikirjad on v\u00e4ga ilusad, aga tegelikkus on midagi muud. \u00dcRO on hea n\u00e4ide, tegelikkus erineb nendest v\u00e4ga ilusatest printsiipidest,” m\u00e4rkis Parts.<\/p>\n
“Ameerika sisepoliitika on kantud ideoloogilisest erimeelsusest ja poliitilisest propagandast. Sealt tuleb vahet teha, mis on tegelik poliitika,” lisas endine peaminister.<\/p>\n
“Kui vaadata Ameerika samme \u2013 S\u00fc\u00fcria diktaatori k\u00f5rvaldamine, Iraani k\u00fcsimus, L\u00e4his-Idas Gaza k\u00fcsimuse lahendamine, Ladina-Ameerika teatud paariariigid \u2013, siis mingi j\u00e4rjepidevus siit joonistub ju v\u00e4lja. Hirmutada meid sellega, et Venemaa n\u00fc\u00fcd \u00e4kki ei l\u00e4htu rahvusvahelisest \u00f5igusest, see on naeruv\u00e4\u00e4rne. Venemaa ei ole ju l\u00e4htunud rahvusvahelisest \u00f5igusest,” lausus Parts.<\/p>\n
“Ma arvan, et Eesti v\u00e4lispoliitika jaoks on siin vaja korra sisse hingata, enne kui midagi v\u00e4lja \u00f6elda. T\u00f5epoolest, muutused maailmas toimuvad. Aga kas maksab iga muutust n\u00fc\u00fcd \u00fcldistada selliseks fatalistlikuks maailmal\u00f5pu asjaks? Ma ei pea seda v\u00e4ga targaks reageerimiseks,” \u00fctles Parts.<\/p>\n
Parts ei ole n\u00f5us sellega, kui \u00f6eldakse, et USA ei taha enam \u00fcldse teha rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d. Samuti ei saa tema s\u00f5nul \u00f6elda, et USA ja Euroopa ei ole enam liitlased.<\/p>\n
“Ma k\u00fcll ei julgeks selliseid seisukohti v\u00f5tta. Millel see \u00fcldse baseerub? Siin on ju v\u00e4ga intensiivselt k\u00f5neldud Ukraina k\u00fcsimuses Euroopa partneritega, v\u00e4ga intensiivselt on p\u00fc\u00fctud arendada seda, et Euroopa suudaks t\u00f5usta m\u00f5juka geopoliitilise tegijana uuesti maailmaareenile ja ei oleks enam Ameerika julgeolekuvihmavarju all,” r\u00e4\u00e4kis Parts.<\/p>\n
USA v\u00f5imalikku sekkumist Gr\u00f6\u00f6nimaal ei soovinud Parts pikemalt kommenteerida.<\/p>\n
“See on ebameeldiv. Ma j\u00e4taks selle Gr\u00f6\u00f6nimaa retoorika praegu k\u00f5rvale. Mis see t\u00e4hendab? Kas see on mingisugune l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimispositsiooni v\u00f5tt? Ma eeldan, et nii Taani kui ka Ameerika \u00dchendriikide vahel on mingisugused k\u00f5nelused, et lisaks avalikele avaldustele toimib ka muu diplomaatia. Mis siin tegelik temaatika on, j\u00e4\u00e4b mulle kergelt arusaamatuks ja seda on v\u00e4ga raske kommenteerida,” s\u00f5nas Parts.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kerget turbulentsi Eesti v\u00e4lispoliitilistes seisukohtades on varasemalt tekitanud Palestiina teemal h\u00e4\u00e4letamine \u00dcRO-s, viimastest juhtumitest president Alar Karise Kasahstani…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78886,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[13105,37,33,35,20526,3239,34,36,2014,9814,19016,17935,1039,20975,159,158,795,325,2866,121,5843,1012,96,3344],"class_list":["post-78885","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-diplomaatia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-valispoliitika","tag-el","tag-estonia","tag-estonian","tag-juhan-parts","tag-liitlased","tag-maduro","tag-rahvusvaheline-koostoo","tag-rahvusvaheline-oigus","tag-rahvusvahelised-suhted","tag-sport","tag-sports","tag-uro","tag-usa","tag-valiskomisjon","tag-valisminister","tag-valispoliitika","tag-valitsus","tag-venemaa","tag-venezuela"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115845971484888428","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78885\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}