Riste Sofie K\u00e4\u00e4r (s\u00fcnd 2003) on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat, avaldanud seda kultuuriv\u00e4ljaannetes, nagu Looming, Vikerkaar, V\u00e4rske R\u00f5hk ja Edasi. Tal on ilmunud kolm luulekogu, lisaks \u00fcks sooloalbum ning ta on osalenud ka mitmetes kollektiivsetes projektides. 2024. aastal p\u00e4lvis ta Eesti Kirjanike Liidu Siuru stipendiumi, 2025. aastal Loomingu aastapreemia.<\/p>\n
Kohtusin Ristega \u00fchel s\u00fcgisesel argip\u00e4eva ennel\u00f5unal Tallinnas \u00dclase12 sotsiaalkeskuses. \u00dclase12 on isemajandav \u00fchtse juhtimiseta sotsiaalkeskus, mis on juba pikki aastaid olnud kohtumispaigaks k\u00f5igile, kes austavad (v\u00f5i elavad ja hingavad) alternatiivkultuuri, kogukonda ja isetegemist. Tol hetkel polnud seal peale meie veel \u00fchtki inimest, aga varsti pidid algama ettevalmistused \u00f5htuseks kontserdiks, kus esines ka Riste ise.<\/p>\n
Sa teed praegu p\u00e4ris palju asju. Sul ilmus just luulekogu “Aps!”, toimus selle esitlus, sul on kontserdid ja esinemised nii oma b\u00e4ndi Avemariaga kui sooloartistina, sinu ja Elo Valneri Von Krahli lavastusel “N\u00e4lg” l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti. Mis veel teoksil?<\/p>\n
No j\u00f5udum\u00f6\u00f6da \u00fcritan ikka edasi kirjutada. Kui see raamat n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja tuli, siis ma paar n\u00e4dalat ei lugenud seda. Ja kui l\u00f5puks lugesin, siis m\u00f5tlesin, et p\u00e4ris hea raamat, v\u00f5iks t\u00e4itsa veel kirjutada! Lisaks sain selleks hooajaks sellise toreda t\u00f6\u00f6, et korraldan Hiiumaal Viscosa kultuuritehases kord kuus kirjandus\u00f5htut. Esimesena k\u00e4is meil k\u00fclas Anu P\u00f5ldsam, j\u00e4rgmisena tuleb Joonas Veelmaa, siis tuleb Jaan Pehk. Ja vahepeal \u00fcritan muidugi \u00fclikooli j\u00f5uda.<\/p>\n
Kuidas sa ennast praegu selle k\u00f5ige sees tunned?<\/p>\n
Sageli k\u00fcsitakse, kuidas ma k\u00f5iki neid asju j\u00f5uan. Tavaliselt \u00fctlen, et ega j\u00f5uagi (naerab). Aga ma tunnen end selles m\u00f5ttes v\u00e4ga privilegeerituna, et olen sattunud sellisesse seisu, kus see, mida ma tahan teha ja \u00f6elda, l\u00e4heb inimestele korda. Ja nad on n\u00f5us selle eest mulle isegi raha maksma! Tuleb v\u00e4lja, et see polegi nii tavaline. Minu jaoks on see olnud h\u00e4sti loomulik \u2013 minu t\u00f6id ei ole eriti kunagi tagasi l\u00fckatud, pole \u00f6eldud, et \u00f5pi kirjutama, mine arene kuskil. Aga kui mu esimese albumi kohta \u00f6eldakse, et see oli ikka k\u00f5ige k\u00f5vem album maailmas, siis mida ma j\u00e4rgmisena teen?<\/p>\n
Kas sa oskaksid ise spekuleerida, et mis see siis on, mis inimestele meeldib? Mida sellist sul on, millest on praegu puudu?<\/p>\n
Olen ehk \u00f5igel ajal \u00f5iges kohas olnud. N\u00e4iteks\u00a0underground\u00a0muusikamaastikul ongi v\u00e4he naisartiste. Ausalt \u00f6eldes on mul tunne, et enamasti on see edu v\u00f5i meeldimine tingitud sellest, et millestki on puudus tekkinud ja mina siis olen sellele vajadusele vastanud. See, mida vaja on, muutub pidevalt. \u00dcks asi, mille kohta julgen \u00f6elda, et oskan seda, on tundlikul viisil maailma s\u00f5nastamine.
Mul on tihti tunne, et inimesed, kes tahavad loominguliselt kuskile j\u00f5uda, m\u00f5tlevad, et nad peavad kasutama mingit \u00f5iget teed v\u00f5i \u00f5iget malli. Et k\u00f5igepealt korraldad \u00fcrituse, siis teed plakati ja siis paned sotsiaalmeediasse. Aga ma ei viitsi seda eriti. Millegip\u00e4rast toimib valesti tegemine v\u00e4ga h\u00e4sti.<\/p>\n
Mu luuleraamatutega on samamoodi \u2013 kaks esimest ma kirjastasin ise, need olid v\u00e4ga halvasti tehtud. Valasin kolides \u00fchele kastit\u00e4iele raamatutele kogemata v\u00e4rvilahjendit peale ja k\u00f5ikidel tulid kaaned \u00fche sekundiga lahti, lakk hakkas koorduma. Teisele raamatule ei teinud ma isegi esitlust, mul polnud tol hetkel selleks jaksu. Aga siis \u00e4kitselt T\u00f5nu Karjatse \u2013 no kas on Eestis t\u00e4htsamat inimest \u2013 kirjutas mulle, kas ta saaks \u00fche eksemplari. Satun kogu aeg sellistesse olukordadesse, mille nimel ma ise pole midagi ette v\u00f5tnud. Aga millegip\u00e4rast see toimib.<\/p>\n
Ma arvan, et ma teen k\u00f5ike lihtsalt t\u00f5siselt. Mul on mingi v\u00e4ga suur t\u00f5siselt tegemise haigus k\u00fcljes. Korraldasin p\u00f5hikoolis kooli j\u00f5ulupidusid ja v\u00f5tsin seda nii, nagu oleks see maailma k\u00f5ige t\u00e4htsam \u00fcritus. Ja isegi kui see nii ei olnud, siis tuli see ikkagi h\u00e4sti v\u00e4lja. Mul on, jah, tunne, et millegi h\u00e4sti ja t\u00f5siselt tegemisel on paratamatult tagaj\u00e4rjed, \u00fcksk\u00f5ik kui v\u00e4iksel skaalal. V\u00f5ib-olla on see minu \u00f5nne valem.<\/p>\n
Huvitav, eemalt vaadates v\u00f5iksid sa vabalt olla ka just see t\u00fc\u00fcp, kes ei korralda neid j\u00f5ulupidusid \u2013 kes teeb samal ajal hoopis midagi muud kuskil mujal.<\/p>\n
\u00d5petajad andsid alati mingi n\u00f5meda sisendi ja ma \u00fctlesin, ei, mul on hea m\u00f5te. Elo kirjutab \u00fches luuletuses midagi sellist, et sa v\u00f5id teha midagi \u00f5igesti, aga sa v\u00f5id teha ka valesti ja sealjuures v\u00e4ga h\u00e4sti. Tegelikult ma m\u00f5tlesin selle vist Elo luuletuse taustal ise v\u00e4lja. Igatahes, kui sa teed v\u00e4ga h\u00e4sti, siis sa ei j\u00e4\u00e4 kunagi valesti tegemisega vahele.<\/p>\n
Kohtusin \u00fchel meie kontserdil \u00fche kooli\u00f5pilasega, kes r\u00e4\u00e4kis, kuidas ta vanemad said ka just teada, kes ma olen, ja \u00fctlevad n\u00fc\u00fcd selliseid lauseid nagu “loe oma kohustuslikku kirjandust, Riste kindlasti loeb oma kohustuslikku kirjandust” (naerab). Aga see on t\u00f5si. Ma olin koolis kogu aeg v\u00e4ga tubli \u00f5pilane, mulle meeldis k\u00f5ike h\u00e4sti teha. Vahepeal oli mul k\u00fcll \u00f5petajatega konflikte ka, sest ma olin ninatark ja k\u00e4isin neile n\u00e4rvidele, ei j\u00e4\u00e4nud vait. Aga kui sa muidu oled tubli, siis v\u00f5id ka veidi n\u00e4rvidele k\u00e4ia \u2013 sest mida nad ikka teevad?<\/p>\n
Kas selline h\u00e4sti tegemine ja meeldimine on sulle kunagi ette ka j\u00e4\u00e4nud? Paljud asjad, mis sa teed, on ju oma olemuselt alternatiivsed, ometi paistavad need institutsioonidele meeldivat. Oled sa selles teemas mingit sisemist vastuolu tundnud?<\/p>\n
Berk Vaher kirjutas hiljuti, et ait\u00e4h, Riste ja Elo, teie \u00fctlesite\u00a0fuck you\u00a0\u00f5igesti ja teised \u00fctlevad\u00a0fuck you\u00a0valesti. See oli k\u00fcll v\u00e4ga veider tunne, et keegi vastandab mind kuidagi Ene-Liis Semperile v\u00f5i Valgele T\u00fcdrukule \u2013 mina k\u00fcll arvan, et me oleme samas tiimis. Me r\u00e4\u00e4gime erinevates keeltes, aga p\u00f5him\u00f5tteliselt me seisame ju sarnase asja eest.<\/p>\n
Ja vahepeal hakkab natuke kahju, kui mulle tundub, et ma meeldin inimestele, kes mulle ei meeldi. Aga samas ma arvan \u2013 kuigi see n\u00fc\u00fcd k\u00f5lab v\u00f5ib-olla natuke halvasti \u2013, et ka need inimesed, kes mulle ei meeldi, v\u00e4\u00e4rivad nendest asjadest teada saamist, mis on mulle olulised. Ma tunnen, et minu t\u00f6\u00f6 kirjaniku v\u00f5i artistina on midagi \u00f6elda ja p\u00e4rast seda, kui ma olen selle \u00e4ra \u00f6elnud, on sellega samamoodi nagu lapsega, kes on 18-aastaseks saanud \u2013 ta lahkus kodust, n\u00fc\u00fcd on tal oma tegemised ja mina ei saa teda keelata.<\/p>\n
See on ka veider, kuidas mind kutsutakse kohtadesse, kuhu ma muidu eales ei satuks. Mul pole ju isegi kingi! Kuidas ma l\u00e4hen sellisesse kohta?\u00a0Sorry, kallis president, ma ei saa vastuv\u00f5tule tulla, sest mul ei ole \u00fchtegi puhast s\u00e4rki. Aga ma arvan ka, et minu mure ei olegi nende institutsioonide ootustele vastata. Mul on hea meel, kui see, mis ma kirjutasin v\u00f5i \u00fctlesin, teile meeldib, sest mulle meeldib meeldida. Aga ma ei tunne k\u00fcll mingit kohustust vastata mingitele k\u00e4itumist ja muud sellist puudutavatele ootustele, v\u00e4hemalt sealtpoolt.<\/p>\n
Pigem tunnen ma vastutust just nooremate inimeste ees. Selliste viieteistaastaste t\u00fcdrukute ees, kellel on elus v\u00e4ga raske. See pole mitte loominguline vastutus, vaid ma tunnen, et mul on vastutus olla nende vastu hea, anda n\u00f5u, kui nad seda minult k\u00fcsivad, nende jaoks olemas olla, kui neil midagi vaja on. Pigem on just see minu \u00fclesanne. Suva see president, tal on oma s\u00f5brad ka ja oma \u00fclesanded t\u00e4ita.<\/p>\n
\u00dches intervjuus \u00fctlesid sa, et punki eristab mittepungist see, et punk ei ole toode. Kui sa vaatad praegu maailma v\u00f5i Eesti kultuurimaastikku, siis millal saab loomingust toode?<\/p>\n
V\u00f5ib-olla on ka see seotud selle \u00f5igesti ja valesti tegemise m\u00f5ttega. Et toode on see, kus on k\u00f5ik punktid l\u00e4bitud, kus k\u00f5ik on seal manufaktuuris j\u00e4rjest oma naela sisse l\u00f6\u00f6nud. Kui see s\u00fcnnib loomulikult \u2013 ilma et oleks liiga palju m\u00f5eldud sellele, kuidas\u00a0peaks\u00a0tegema ja olema \u2013, siis ma arvan, et see ei ole toode.<\/p>\n
Teine asi on see, et toode s\u00fcnnib tellimusest, \u00fchiskondlikust ootusest\u00a0\u2013 et meie oleme niisugune b\u00e4nd, me peaksime kirjutama sellist muusikat. Minu ja mu s\u00f5prade b\u00e4ndides k\u00f5ik lihtsalt teevad, mis neile p\u00e4he tuleb. Pigem nad just m\u00f5tlevad, mis oleks k\u00f5ige lollim asi, mida n\u00fc\u00fcd teha saaks, mitte k\u00f5ige \u00f5igem. Ma arvan, et ka see teeb asja mittetooteks \u2013 kui ei vastata nii-\u00f6elda n\u00f5udlusele, vaid tekitatakse ise pakkumist.<\/p>\n
Vahel on kuulda arusaama, et on Riste ja “tema kamp”. Kuidas tegelikult on? Kuidas sa end \u00fcmbritsevat punkringkonda kirjeldaksid?<\/p>\n
See, et on Riste ja mingid punkarid, k\u00f5lab, nagu ma oleksin nende liider \u2013 see ei ole absoluutselt t\u00f5si. See struktuur on oluliselt vanem kui minu tegutsemine siin. Tegelikult saaksin ma oma asju ilmselt ka mujal teha. Ma arvan, et mind v\u00f5etaks p\u00f5him\u00f5tteliselt ka kirjanike liidu musta laega saalis r\u00f5\u00f5muga vastu \u2013 kuigi ma ei tea, pole pakutud. Aga mul on tunne, et siin on mind natuke rohkem vaja. V\u00f5ib-olla on siin natuke puudus mingist sellisest maailma vaatamise viisist, mida mul on. Mulle meeldib rohkem minna sinna, kus mind on tarvis, kui sinna, kus mind oodatakse. See huvitab mind ja ma arvan, et see ka pakub m\u00f5lemale poolele rohkem.<\/p>\n
Tegelikult toimetab siin \u00dclases v\u00e4ga palju inimesi, kes on minu arvates sama head kirjutajad ja kindlasti paremad muusikud kui mina, aga kellel v\u00f5ib-olla ei ole soovi v\u00f5i vajadust sellisel viisil ennast avaldada. Paljud v\u00e4ga head kirjutajad on n\u00e4iteks ise solistid, aga kui nad laulma hakkavad, siis pole \u00fchestki s\u00f5nast aru saada, sest neil ei ole vaja, et k\u00f5ik neid s\u00f5nu teaks. See ongi omade inimeste jaoks tehtud\u2026 nagu emadep\u00e4evakaart. See on emale m\u00f5eldud, teised ei peagi teadma.<\/p>\n
Aga kas sina oled seda avalikult tegemise ambitsiooni endas kogu aeg tundnud? Kas sa oskad \u00f6elda, kust see alguse sai?<\/p>\n
Mul on alati olnud nii, et kui mul on midagi \u00f6elda, siis mul pole \u00fcldse piinlik. Suurt rolli m\u00e4ngib siin see, et ma kasvasin Hiiumaal, \u00fcsna t\u00fchjas kohas, kus teiste lastega l\u00e4bik\u00e4imist v\u00e4ga palju polnud. Keegi ei \u00f6elnud mulle, et see on n\u00f5me, l\u00f5peta \u00e4ra \u2013 pigem just julgustati. Meil oli kodus palju lugemist ja laulmist. Ja p\u00f5hikoolis k\u00e4isin ma sellises klassis, kus oli seitse poissi ja mina olin ainus t\u00fcdruk. Sain \u00fcsna kiiresti aru, et \u00fcksk\u00f5ik, mida ma teen, \u00fctlevad nad, et see on n\u00f5me. \u00dcksk\u00f5ik! Nii et sama h\u00e4sti ma v\u00f5in lihtsalt teha kogu aeg neid asju, mis mind huvitavad, sest nad niikuinii joonistavad sellele vuntsid v\u00f5i viskavad selle \u00e4ra v\u00f5i panevad kuskile k\u00f5rgele kapi otsa, kust ma seda k\u00e4tte ei saa.<\/p>\n
Keegi hiljuti \u00fctles mulle, et k\u00f5ige suurem viga on m\u00f5elda, et huvitav, mida k\u00f5ige rumalam inimene selles ruumis sellest arvaks. Muidugi ta arvab halvasti, sest ta ei saa sellest aru! Nii et jah, mul on vist alati olnud selline tunne, et ma lihtsalt teen oma asja. Ma olen sellep\u00e4rast palju ka omaette olnud, eriti kui ma Hiiumaal elasin, ilma publiku v\u00f5i m\u00f5ttekaaslasteta.<\/p>\n
Vist \u00fcheksandas klassis saatsin oma esimesed luuletused V\u00e4rskesse R\u00f5hku. Ma ei m\u00e4leta seda absoluutselt, ilmselt v\u00f5tsin t\u00fckk aega hoogu ja panin silmad kinni, et “saada”-nuppu vajutada. Sealt l\u00e4ks pall veerema. Ja g\u00fcmnaasiumis oli meil klassikaaslastega v\u00e4ga hea loominguline koost\u00f6\u00f6 ja koos kasvamine. Selline pidev m\u00f5ttevahetus oli v\u00e4ga inspireeriv.<\/p>\n
Lugesin su b\u00e4ndi Avemaria kirjeldusest, et \u00fcritate headusega teha seda, mida tihti tehakse agressiivsemalt v\u00f5i vihasemalt. \u00dcks mu k\u00fcsimus oligi, miks siis ikkagi punk, aga sellele sa juba vastasid.<\/p>\n
Tead, \u00fchel hetkel ma avastasin, et kui sa oled k\u00f5igi vastu h\u00e4sti-h\u00e4sti tore ja h\u00e4sti-h\u00e4sti imelik \u2013 niimoodi, et teised ei tea, mis su j\u00e4rgmine samm on\u00a0\u2013, siis sa v\u00f5id teha \u00fcksk\u00f5ik mida ja sellel ei ole kunagi halbu tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n
Ma olen ka m\u00f5elnud, et lihtsalt tore olemine on selline trikk, mida ei ole minu meelest veel \u00f5ieti avastatud.<\/p>\n
Kui sa oled inimeste vastu lihtsalt hea, mitte omakasup\u00fc\u00fcdlikult, siis asjad hakkavad millegip\u00e4rast liikuma. Ja sa n\u00e4ed, kuidas sugenevad muutused.<\/p>\n
Kas maailma saab ka niimoodi muuta? Headusega, vaikselt?<\/p>\n
Ma arvan, et saab. K\u00f5ige \u00f5nnestunumad revolutsioonid on just niimoodi toimunud. Sellest kirjutati ka Balti noorte antoloogia eess\u00f5nas: et kui maailm on nii kuri ja kole, siis vastandumine ongi ilus ja hea. Ja kui probleem on verine, siis tuleb peale panna ju plaaster. Ilmselgelt.<\/p>\n
Kuigi viimasel ajal on olnud ka olukordi, kus ma olen tundnud vastupidist. Kui kuulutatakse poliitiliselt \u00e4\u00e4rmuslikuks asjad, mis on t\u00e4iesti endastm\u00f5istetavad \u2013 n\u00e4iteks, et laste n\u00e4ljaga tapmine on halb \u2013, siis see on v\u00f5ib-olla see koht, kus tulebki vastata \u00e4\u00e4rmuslike meetmetega.<\/p>\n
Aga millal saab su loomingus \u00fchest impulsist luuletus, millal lavastus, millal laul? Kas neil meediumitel on mingi kese?<\/p>\n
Minu jaoks algab enamasti k\u00f5ik s\u00f5nadest. Mingid s\u00f5nad hakkavad peas \u00fchte sahtlisse kogunema. Aga tegelikult ei ole seal mingit hierarhiat. Tegelikult pole vahet, mis meediumit v\u00f5i mis keelt sa kasutad, m\u00f5nda asja on lihtsam ja loogilisem v\u00e4ljendada lauluna, m\u00f5nda skulptuurina. See s\u00f5ltub pigem teemast. Ja hetkest \u2013 sellest, mida sul on parajasti vaja vormida. Aga viimasel ajal on mul s\u00f5nade k\u00f5rval ka mingid pildid v\u00f5i situatsioonid.<\/p>\n
Su viimase luulekogu illustratsioonid on samuti minu meelest v\u00e4ga\u2026 v\u00e4hes\u00f5nalised, raskesti kinni p\u00fc\u00fctavad. Kust need tulid?<\/p>\n
See on k\u00f5ik tegelikult \u00fcks ja sama illustratsioon, mis j\u00e4rk-j\u00e4rgult tekib. See luulekogu on s\u00fcndinud sellise aja jooksul, mil mu elus juhtus v\u00e4ga palju veidraid asju, nii et ma arvasin mitu korda, et n\u00fc\u00fcd on k\u00fcll k\u00f5ik l\u00e4bi. Aga siis millegip\u00e4rast need vead jooksid kuidagi h\u00e4sti kokku. Selle joonistusega on sama \u2013 kogu aeg lisandub midagi uut, aga l\u00f5puks tuleb ikka midagi positiivset kokku.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla tuleb see visuaalne k\u00fclg t\u00f5esti kuskilt teisest kohast. Aga mu tekstides on ka mingi sarnane abstraktsuse ja realistlikkuse piiril m\u00e4ngimine \u2013 asjad on justkui \u00e4ratuntavad, aga siis saad aru, et need on vales kohas, pole loogilised. Miks on k\u00f6\u00f6gis voodi? Nagu unen\u00e4os, kus l\u00e4hed postkontorisse, kus pole \u00fchtegi postkontori elementi. Aga sa tead, et see on postkontor.<\/p>\n
Mis on sinu jaoks s\u00f5na j\u00f5ud? Mida on v\u00f5imalik teha s\u00f5naga sellist, mis teistes meediumites pole v\u00f5imalik, miks ta sulle meeldib?<\/p>\n
Mul on tunne, et s\u00f5na on k\u00e4ttesaadavam kui v\u00e4ga paljud muud meediumid. N\u00e4iteks abstraktse kunsti vaatamiseks on vaja t\u00e4iesti oma s\u00f5navara ja see s\u00f5navara on oluliselt spetsiifilisem, selle \u00f5ppimiseks tuleb palju rohkem t\u00f6\u00f6d teha. Aga s\u00f5nad on kogu aeg meie \u00fcmber, inimestel on nendega rohkem kogemust. Muidugi v\u00f5ib panna s\u00f5nu kooslustesse, mis iga\u00fche jaoks ei ole loogilised, aga kui k\u00f5ikide s\u00f5nade t\u00e4hendusi teada, siis saab v\u00e4hemalt ette kujutada. Ja samas on t\u00f5lgendusv\u00f5imalused ikkagi olemas, s\u00f5ltuvalt kogemusest, t\u00e4hendused ei ole kivisse raiutud.<\/p>\n
Mulle meeldib v\u00e4ga ka see, et kirjutamise jaoks ei ole tegelikult mitte midagi vaja. Ja inimesel ei ole mitte midagi vaja, et seda vastu v\u00f5tta. Raamatud on v\u00e4ga k\u00e4ttesaadavad, raamatukogudest ja internetist.<\/p>\n
Su tekstides on h\u00e4sti rikas s\u00f5navara, k\u00f5iksugused viited ja kujundid. Sa oled vist v\u00e4ga palju lugenud? V\u00f5i tuleb see kuskilt mujalt?<\/p>\n
Ma olen k\u00fcll palju lugenud. Ma olen ka v\u00e4ga palju lugemata j\u00e4tnud. Ma ei ole n\u00e4iteks “Romeot ja Juliat” lugenud, sest ma tean, mis seal toimub, ma olen lugenud selle pardikoomiksi-versiooni. Ma arvan, et Lennart Meri arvaks, et ma olen v\u00e4ga rumal, ja Marju Lepaj\u00f5e \u00fctleks, et ma olen t\u00e4iesti ebakultuurne inimene. Aga ma arvan ka, et ma olen lugenud m\u00f5ndagi, mida nemad ei ole. Kui tulla tagasi kohustusliku kirjanduse juurde, siis kohustuslikku kirjandust tuleb kindlasti lugeda, aga tegelikult v\u00f5id sa ise valida, mis see kohustuslik kirjandus l\u00f5puks on. See v\u00f5is olla Viivi Luik, kes \u00fctles, et kohustuslik kirjandus on t\u00e4htis sellep\u00e4rast, et meil oleks, millest omavahel r\u00e4\u00e4kida. Et meil oleks mingi \u00fchine baas. Aga sa v\u00f5id vabalt valida, kellega sul see \u00fchine baas on!<\/p>\n
Lisaks lugemisele tuleb palju ikkagi muusikatekstidest. Eestis on v\u00e4ga palju v\u00e4ga rikka keelega muusikuid. Ja ma olen elu jooksul v\u00e4ga palju raadiot kuulanud. Ja muidugi olen ma alati \u00fcsna suur lobamokk olnud, ja ma olen ka s\u00f5ber selliste inimestega, kelle kohta \u00f6eldakse, et nad on t\u00fc\u00fctud, sest nad on nii suured lobamokad. Itsitavad kogu aeg. Jah, selle p\u00e4rast ma olengi nendega s\u00f5ber! Siis ma ei ole ainus, kes itsitab.<\/p>\n
\u00dches intervjuus \u00fctlesid, et viimase luulekoguga liikusid puhtast enesev\u00e4ljendusest eemale, tahad rohkem inimestega r\u00e4\u00e4kida. Millest see muutus tulla on v\u00f5inud? Miks on vaja r\u00e4\u00e4kida?<\/p>\n
\u00dchelt poolt kindlasti see, mida juba \u00fctlesin, et me elame maailmas, kus mitteradikaalseid, iseenesestm\u00f5istetavaid asju peetakse j\u00e4rsku radikaalseks. Leigust on nii palju, et keegi peab ju midagi \u00fctlema! Teine asi on see, et mul on lihtsalt teadlikkust ja teadmisi varasemast rohkem, suudan midagi ammendavalt s\u00f5nastada. Suudan arvestada rohkemat kui \u00fchte osapoolt ehk ennast.<\/p>\n
Sinu loomingus on v\u00e4ga olulisel kohal ka huumor, mis on eesti kirjandusmaastikul minu meelest \u00fcllatavalt ebatavaline. Mida huumor su tekstides teeb?<\/p>\n
Ka siin tuleb vist m\u00e4ngu see k\u00e4ttesaadavus. Selleks, et asi ei j\u00e4\u00e4ks abstraktseks vingumiseks ja kuidagi k\u00fclmaks, on sageli vaja sinna sisse sooja k\u00e4tt. Elul\u00e4hedust, siirust. Ja kuna mu tekstid r\u00e4\u00e4givad v\u00e4ga sageli ikkagi pigem t\u00f5sistest v\u00f5i hirmsatest asjadest, siis mul on tunne, et huumor on selline samm k\u00f5rvale. Arusaamine, kui t\u00fchine see k\u00f5ik samal ajal tegelikult on. Muidugi v\u00f5ib olla raske neid probleeme lahendada ja neis olukordades olla, aga see k\u00f5ik on ajalik.<\/p>\n
Oma esimesed kaks raamatut andsid ise v\u00e4lja, kolmas ilmus Pu\u00e4ndi kirjastuselt. Aga peale luulekogude oled sa veel p\u00e4ris paljude erinevate tr\u00fckistega seotud olnud, n\u00e4iteks kollektiivselt s\u00fcndinud\u00a0zine’idega, mis laiema publikuni pole j\u00f5udnud. Kas r\u00e4\u00e4giksid neist?<\/p>\n
G\u00fcmnaasiumi ajal andsime s\u00f5pradega v\u00e4lja ajakirja Keskmine Mees, millel olid t\u00fcdrukute vetsus suured esitlused ja v\u00e4ljapanekud. Ja samade inimestega tegime ka mitu v\u00e4ikest “Aprilllaua”-nimelist luuleantoloogiat, k\u00f5ik kujundatud ka, kuna k\u00e4isime k\u00f5ik kunstiklassis. Ja hiljem tegime siin \u00dclase rahva ja Isabella Pragiga koos sellist\u00a0zine’i nagu “Feministlik jura”, teine osa oli “Feministlik jama” ja kolmas “Feministlik jamps”, kus k\u00e4sitlesime p\u00f5randaalust kultuuri, fookusega just naiste teemadel. Seal oli k\u00f5ike, alates p\u00e4evakajalistest teemadest kuni muusikasoovitusteni, mina tegin n\u00e4iteks mitu ajalookokkuv\u00f5tet. Kirjutasin halvast muusikast ja eelmise sajandi algupoolel toimetanud revolutsioonilistest naistest Eestis, maausu ja taarausu valdkonnas. See oli selline kollektiivne ettev\u00f5tmine, nendesamade inimeste jaoks, kes selle kallal t\u00f6\u00f6tasid ja kes siin k\u00e4ivad.<\/p>\n
Kui v\u00e4ga sa tunned enda \u00fcmber kirjanduslikku p\u00f5lvkonda, mingit kollektiivset j\u00f5udu?<\/p>\n
Tunnen k\u00fcll. Aga pigem vist inimeste seas, kes ei olegi kirjanikud-kirjanikud. Nad on v\u00e4ga head kirjutajad, aga see realiseerub teistmoodi, nad kasutavad kirjandust lihtsalt \u00fche osana oma loomingust. Seda p\u00f5lvkonda \u00fchendabki vist institutsiooniv\u00e4lisus. Ja interdistsiplinaarsus. V\u00f5itlemine mitmel rindel korraga, mitte kellelegi p\u00e4riselt tervet k\u00e4tt andes. See p\u00f5lvkond ei ole ainult vanuseline, see on pigem mingi maailma suhtumise p\u00f5lvkond.<\/p>\n
Aga k\u00f5ik mu lemmikkirjanikud on vist ka mu s\u00f5brad (naerab). Kirjutasin kunagi ammu \u00fche laulu, kus ma \u00fctlen, et n\u00e4gin lemmikkirjanikku bussipeatuses ja nii kahju, et need tunded on vaid \u00fchepoolsed. N\u00fc\u00fcd vist pole see enam t\u00f5si, n\u00fc\u00fcd on kahepoolsed. Selleks ei pea v\u00e4ga palju tegema, et olla oma lemmikkirjanike lemmikkirjanik, sest meil on mingi \u00fchine pagas, me r\u00e4\u00e4gime samadest asjadest. Aga Andrus Kasemaad ma veel ei tunne. Ta on vist tagasihoidlik mees, ta vist ei tahagi.<\/p>\n
Aga millisena sa n\u00e4ed enda ja selle “institutsionaalse” kirjandusv\u00e4lja edasist suhet? Kas need v\u00e4ljad v\u00f5iksid olla rohkem l\u00e4bi p\u00f5imunud?<\/p>\n
Et miks ma kirjanike liitu ei astu?<\/p>\n
Ega\u00a0ei pea! Ma m\u00f5tlen rohkem, et kas ka suured institutsioonid saaksid sellest, mis nendest allpool toimub, mingit\u2026 v\u00e4rskust ammutada?<\/p>\n
Ma arvan, et see, mis toimub “all”, toimub paratamatult t\u00e4nu sellele, et “\u00fcleval” on ka olemas. Asi pole isegi vastandumises, aga ikka on vaja midagi, mille k\u00f5rval tegutseda. Millega dialoogis olla.<\/p>\n
Praegu ma ei tunne vajadust mingitesse organisatsioonidesse kuulumise j\u00e4rele. Enne kohalike omavalitsuste valimisi kutsuti mind \u00fche erakonna liikmeks. Ja ma \u00fctlesin neile, et hea pakkumine, aga ma pigem tunnen, et teeks midagi kasulikku. Selle asemel, et kuskil mingite vanade meestega vaielda, oodata, kas saab rahastust, kas kinnitatakse \u00e4ra, kas allkirjad tulevad, hakkaks lihtsalt kohe midagi tegema. Siis on tehtud.<\/p>\n
Aga v\u00e4rskena hoiab kindlasti see, kui “korralikud” kirjanikud \u2013 ja muusikud, kunstnikud, teatritegijad \u2013 hoiavad end kursis sellega, mis v\u00e4ljaspool toimub. V\u00f5i v\u00e4hemalt ei pea seda, millega nad ise tegelevad, k\u00f5igeks, mis \u00fcldse olemas on. See on tegelikult kahepoolselt kasulik suhe. \u00dcks, mis mind enda positsiooni juures r\u00f5\u00f5mustab, ongi see, et inimesed, kes muidu v\u00f5ib-olla \u00dclasesse ei satuks, satuvad \u00dclasesse, ja kes muidu ei satuks teatrisse v\u00f5i m\u00f5nele kirjanike liidu \u00fcritusele, satuvad sinna. Sellised kokkupuuted aitavad aru saada, et ei ole \u00f5iget ja valet v\u00f5i head ja halba viisi, kuidas midagi teha, vaid on erinevad koolkonnad. Grupisiseselt kehtestatud reeglid. Selline erinevate v\u00e4ljade segunemine ongi see, mis arengut toob.<\/p>\n
Mis j\u00e4rgmiseks?<\/p>\n
Tahaks mahukamaid t\u00f6id teha. Ja rohkem uusi asju katsetada, nagu see teatriasi oli. See algas mul samamoodi, nagu paljud muud ettev\u00f5tmised\u00a0\u2013 lihtsalt \u00fctlen kellelegi, et see oleks ju naljakas, kui me seda teeksime, ja \u00e4kitselt ma avastan end olukorras, kus see ongi tehtud. Nii et tuleb lihtsalt mingi j\u00e4rgmine selline asi v\u00e4lja m\u00f5elda. V\u00f5ib-olla praegu ongi see koht. Ma arvan, et see oleks naljakas, kui ma filmi teeks.<\/p>\n
V\u00e4ga hea, hoian meeles. Ma arvan ka, et see oleks naljakas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riste Sofie K\u00e4\u00e4r (s\u00fcnd 2003) on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka kriitikat, avaldanud seda kultuuriv\u00e4ljaannetes, nagu Looming,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78967,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,19222],"class_list":{"0":"post-78966","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-riste-sofie-kaar"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115846923104279099","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78966","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78966"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78966\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78967"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78966"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78966"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78966"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}