{"id":78974,"date":"2026-01-06T07:28:08","date_gmt":"2026-01-06T07:28:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78974\/"},"modified":"2026-01-06T07:28:08","modified_gmt":"2026-01-06T07:28:08","slug":"soja-ulevaade-1413-paev-maailma-julgeoleku-alused-tuhistuvad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/78974\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1413. p\u00e4ev – maailma julgeoleku alused t\u00fchistuvad"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 06. jaanuar 2026: <\/p>\n

eip saa \u00fcmber Valge Maja suhtumisest, mis \u00fcha enam maailma julgeoleku seniseid aluseid kipub t\u00fchistama.<\/p>\n

1. Sajab.<\/p>\n

2. Miskit ikka.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: 3 km edasi ootamatus suunas.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: muutusteta.<\/p>\n

8. Donetsk: vist muutusteta.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: Huljaipole kandis paraneb seis.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. Venezuela Ukraina eest. kreml lootvat p\u00e4rast Maduro kukutamist Trumpiga kokkuleppele j\u00f5uda.<\/p>\n

12. putin n\u00f5udis eelarvesse maksutulude m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset suurendamist.<\/p>\n

13. venemaa on kolmandal kohal maailmas seoses abielulahutustega.<\/p>\n

14. Ukraina julgeolekuteenistuse juht astus Zelenski surve all tagasi, et keskenduda venemaa-vastastele operatsioonidele+veel samas asutuses kaadrimuudatustest.<\/p>\n

15. Okupandid levitavad Harkivi piirkonnas valet, et Ukraina valmistab ette provokatsiooni keemiarelvadega-teatas Ukraina luure.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

N\u00e4ide jaga ja valitse suhtumisest: USA staabi\u00fclema aset\u00e4itja Stephen Miller teatas, et Washington n\u00f5uab, et Gr\u00f6\u00f6nimaa peaks olema osa Ameerika \u00dchendriikidest Ameerika julgeolekus\u00fcsteemi osana, ning keeldus v\u00e4listamast saare s\u00f5jalist \u00fclev\u00f5tmist. Sellest teatas Miller intervjuus CNN-ile: \u201ePresident on kuude kaupa selgelt \u00f6elnud: Ameerika \u00dchendriigid peaksid olema riik, mis h\u00f5lmab Gr\u00f6\u00f6nimaad meie \u00fchise julgeolekuaparaadi osana. Soovin lihtsalt selgitada, et see on olnud USA valitsuse ametlik seisukoht selle administratsiooni algusest peale ja ausalt \u00f6eldes ka eelmise Trumpi administratsiooni ajast alates: Gr\u00f6\u00f6nimaa peaks olema osa Ameerika \u00dchendriikidest. President on selles k\u00fcsimuses v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud.\u201d Saatejuht Jake Tapper k\u00fcsis ametnikult korduvalt, kas ta saab v\u00e4listada stsenaariumi, kus USA \u00fcritaks Gr\u00f6\u00f6nimaad j\u00f5uga vallutada. Vastuseks v\u00e4ltis Miller k\u00fcsimusele vastamist, kuid seadis kahtluse alla Taani kontrolli saare \u00fcle. Milleri otsene vastus: \u201eTegelik k\u00fcsimus on, millise \u00f5igusega n\u00f5uab Taani kontrolli Gr\u00f6\u00f6nimaa \u00fcle? Mis on nende territoriaalsete n\u00f5udmiste alus? Mis alusel on Gr\u00f6\u00f6nimaa Taani koloonia? Ameerika \u00dchendriigid on NATO tugevus. Selleks, et Ameerika \u00dchendriigid saaksid kaitsta Arktika piirkonda, NATOt ja selle huve, on selge, et Gr\u00f6\u00f6nimaa peab olema osa Ameerika \u00dchendriikidest. Me oleme suurriik ja president Trumpi all k\u00e4itume me nagu \u00fcks neist.\u201d<\/p>\n

Kipub arvama, et pigem kreml valab siin \u00f5li tulle juurde ja pigem soosib sellist tegevust, sest selline suhtumine kinnitab nende \u00f5igust Ukraina vallutada. Kui t\u00f5esti nn mitte s\u00f5jaliselt (ehk siis USA m\u00f5istes Venezuela moodi) Gr\u00f6\u00f6nimaa enda kontrolli alla v\u00f5etakse, siis Atlandi ookean laieneb emotsionaalses m\u00f5\u00f5tmes kordades ning NATO v\u00f5ib hakata vajama muutust ning selleks v\u00f5ib-olla l\u00f5puks hoopis Euroopa kesksus, kui jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja v\u00f5etakse. K\u00fcll hetkel peast ei tea, kuidas NATO \u00f5igusaktid kirjutavad, kui \u00fcks NATO riik tungib teisele kallale\u2026 ehk siis milline artikkel rakendub\u2026 ja Hiina muheleb juba\u2026<\/p>\n

191 vene poole r\u00fcnnakut. K\u00f5ikse tihedam ikka Kostjant\u00f5nivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis, mis kolmekesi andsid kokku 110 r\u00fcnnakut. Mujal kas tavap\u00e4rane surve ja \u00fcllatusega Sum\u00f5 suunal eip \u00fchtki r\u00fcnnakut. Kirjutatakse, et j\u00e4rjest t\u00f5useb \u00f6iste r\u00fcnnakute arv ja eks p\u00f5hjuseid mitu. Esmalt avastas vist vene pool uuesti, et kui lumesadu suudab h\u00e4sti varjata, siis miks mitte uuesti \u00f6\u00f6sel proovida. Lisaks kurnatakse sellega h\u00f5redamat Ukraina kaitsest, sest \u00f6\u00f6p\u00e4evaselt pinges paar meest (alla 4 s\u00f5duri ei m\u00e4ngiks \u00f6\u00f6p\u00e4evane p\u00fcsiv valmisolek v\u00e4lja) eesmisel possal olla eip suuda ning kui tihe rotatsioon ka ei k\u00e4i, siis hakkavad need edenemised ka \u00f5nnestuma. Jah, egas tiheda lennunduse, kaudtulet\u00f6\u00f6tluse ja droonipilve alla on 4 mehe eesmisel possal hoidmine keeruline ja ka kulukam ning kahe mehe tihe vahetamise ka ohtlik, sest iga liikumine on lihtsamini tuvastatav ehk siis jooksvaid muresid jagub, et hoida mehi ja possasid.<\/p>\n

Lumi \u00f5nneks kanaliseerib v\u00e4hemalt vene poole kaudtule\u00fcksuste ja muu tagalatoetuse liikumisi, mis toob kaasa tugeva kaotuste arvu igap\u00e4evaselt ja no ootab juba pikisilmi, et see hakkaks rohkem m\u00f5ju avaldama mitte ainult kaudtule\u00fcksuste arvu v\u00e4henemisele vaid ka spetsiifiliste masinate kaotuste arvu langusele.<\/p>\n

194 liugpommi on pisu rohkem tavap\u00e4rasest ja kipub arvama, et neid igap\u00e4evaselt umbes samapalju ka toota suudetakse. Kaudtulelaske siiski suudetakse hoida alla keskmise aga tapjadroonide arvu suurema t\u00f5usu t\u00f5i selginenud ilm ja eks vene poolgi nende \u00fcksuste arvu j\u00e4rjest kasvatab.<\/p>\n

Lisaks tundub m\u00f5nes l\u00f5igus, et Ukrainal ei pruugi olla piisavalt vahendeid h\u00e4vitamaks r\u00fcnnakut toetuseks olevat soomustehnikat (n\u00e4iteks eile Kupjanski l\u00e4hedal) ning arvata v\u00f5ib, et logistikaraskused vaevavad ka Ukraina omasid.<\/p>\n

K\u00fcll n\u00e4eb videodes, et droonidelt alla lastavad l\u00f5hkekehad sisaldavad \u00fcha rohkem l\u00f5hkeainet ja nende tagaj\u00e4rgede vaatamine eip k\u00f5ikse meeldivam ole\u2026 eks n\u00e4is, kunas unen\u00e4gudes kummitama hakkavad\u2026<\/p>\n

Hetkel on enda arvates siiski saanud Ukraina lume tuleku ja miinuskraadidega paremini hakkama, aga ka reservide appi toomise t\u00f5ttu. Kas tekkinud muutuste h\u00f5ngu aga pikemalt jagub, eip oska veel arvata\u2026 vene poolel seda kulutatavat ressurssi jagub veel palju.<\/p>\n

1. Uuesti on hakanud sagenema Ukraina linnades vahistamised. P\u00f5hjuseks kremlimeelsete v\u00f5i vene luure poolt palgatud (p\u00f5hiliselt l\u00e4bi neti suhtluse) inimeste tegevusega korraldada nii sabotaa\u017ee, plahvatusi kui sihtm\u00e4rkide suunamisi v\u00f5i leidmisi. K\u00f5ik neist ei ole vene luure korraldatud vaid leidub ka neid, kes oma frustratsiooni v\u00e4lja elavad ja n\u00e4iteks noaga teisi r\u00fcndavad ning sihtm\u00e4rgiks sobivad p\u00f5hiliselt \u00fcksk\u00f5ik millise vormi kandjad.<\/p>\n

Dnipro \u00f5litootmistehas sai 5. jaanuaril venemaa droonir\u00fcnnakus kahjustada, mille tagaj\u00e4rjel voolas linnat\u00e4navatele umbes 300 tonni p\u00e4evalille\u00f5li, \u00fctles linnapea Borys Filatov. Filatovi s\u00f5nul kuulub rajatis v\u00e4idetavalt USA p\u00f5llumajandusettev\u00f5ttele Bunge, mis asub St. Louisis Missouris. Kahjustatud rajatis on v\u00e4idetavalt \u00f5litehas, mis on seotud Oleinaga, mis on \u00fcks Ukraina suurimaid villitud p\u00e4evalille\u00f5li kaubam\u00e4rke. Dnipropetrovski oblasti kuberneri Vlad\u00f5slav Haivanenko s\u00f5nul kahjustas r\u00fcnnak ka autot ja elektriliini. Kohalikud v\u00f5imud ei ole avaldamise ajal tsiviilisikutest inimohvreid registreerinud.<\/p>\n

\u00d6\u00f6sel mitmetes Ukraina piirkondades \u00f5huh\u00e4ire aga loo kirjutamise ajal ei olnud rohkemat infot. K\u00fcll tuleb tihedalt s\u00f5numeid, kuidas vene pool pommitab tsiviiltaristut ja tabamusi saavad kohalikud elanikud piiri ja rinde l\u00e4heduses (kuni 50 km).<\/p>\n

2. Ukraina v\u00e4ed 412. mehitamata s\u00fcsteemide brigaadist \u201eNemesis\u201d leidsid ja h\u00e4vitasid venemaa S-300V \u00f5hut\u00f5rjekompleksi 9S32 radaris\u00fcsteemi.<\/p>\n

venemaa Amuuri oblastis Gudat\u0161i-Gon\u017ea l\u00f5igul s\u00f5itis r\u00f6\u00f6bastelt maha 36 kaubavagunit, kahjustades raudteetaristut ja peatades kogu liikluse liinil. Vigastatutest ega keskkonnaohtudest ei teatatud.<\/p>\n

Lipetski oblastis Usmani linnas r\u00fcnnati t\u00e4na \u00f6\u00f6sel naftahoidlat, mis ka p\u00f5lema l\u00e4ks.<\/p>\n

Plahvatusi kuuldi ka Sterlitamakis (Ba\u0161kortostan), kus r\u00fcnnati naftakeemiatehast.<\/p>\n

3. Kursk: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: 3 km edasi ootamatus suunas.<\/p>\n

Kupjanski linnas tabasid Ukraina omad erariietes soldati, kelle \u00fclesanne oli leida linnas sihtm\u00e4rke.<\/p>\n

vene milblogija uudis: venemaa relvaj\u00f5udude motoriseeritud laskur\u00fcksuse r\u00fcnnak Kurilovka suunas. Ukraina relvaj\u00f5ud tulistasid r\u00fcnnaksoomukeid ja \u00e4sja h\u00f5ivatud positsioone elamurajoonides. venemaa relvaj\u00f5ud liikusid Kurilovkas m\u00f6\u00f6da Lozovatka j\u00f5e p\u00f5hjakallast umbes 3 km edasi.<\/p>\n

Tundub, et Oskili j\u00f5e \u00fcletusega on j\u00e4rjest keerulisem, et saada tagasi kontrolli Kupjanski linna \u00fcle, sestap on t\u00f5stetud survet linna poole idast, et v\u00e4hemalt saada enda kontrolli alla linna j\u00f5e idakaldal olev osa (lisaks soovile suruda Ukraina omad v\u00e4lja k\u00f5ikjalt Oskili j\u00f5e idakaldalt) ning lisaks l\u00f5igata l\u00e4bi j\u00f5ega paralleelselt kulgev suurem maantee katkestamaks Ukraina omade varustusahelat Oskili j\u00f5e idakaldal. Eks l\u00e4hip\u00e4evad n\u00e4itavad, kas Ukraina omad suudavad piisavalt reageerida ning mitte esmalt lasta sinna uusi \u00fcksusi lisanduda ja tugevalt kohale j\u00f5udnuid t\u00f6\u00f6delda. Tugeva surve all see k\u00f5ikse lihtsam eip ole.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

7. Bahmut: kuniks Kostjant\u00f5nivka linna kolmel k\u00fcljel Ukraina kaitse peab, ei \u00f5nnestu vene poolel p\u00fcsivamalt linnas kanda maha saada. Ukraina omad suudavad siin l\u00f5igus p\u00e4ris h\u00e4sti kontollida k\u00f5iki siia suunas kulgevaid trasse\u2026<\/p>\n

8. Donetsk: Ukraina teadete j\u00e4rgi: vene v\u00e4ed \u00fcritavad piirkonnast m\u00f6\u00f6da minna peamiselt \u00f6\u00f6sel, et oma kaotusi minimeerida, liikudes edasi Hr\u00f5\u0161\u00f5ne ja Rod\u00f5nske asulate kaudu, teatas 7. kiirreageerimiskorpus. Ukraina v\u00e4ed tapsid viimase kahe p\u00e4eva jooksul piirkonnas \u00fcle 30 vene s\u00f5duri ja h\u00e4vitasid kuni 10 varustust, teatas korpus. Ukraina v\u00e4ed j\u00e4lgivad ka v\u00e4ikeseid kuuest kuni kaheksast s\u00f5durist koosnevaid vene r\u00fchmi, kes \u00fcritavad tegutseda Pokrovskist p\u00f5hja pool. Olukord Pokrovski satelliitlinnas M\u00f5rnohradis on avalduse kohaselt endiselt keeruline. 7. kiirreageerimiskorpus keskendub koos Ukraina rahvuskaardi 14. operatiivbrigaadiga linna p\u00f5hjaosa turvamisele, hoides vene v\u00e4gesid keskosas ohjeldatuna ja takistades neil varustust l\u00f5unast sisse toomast. vene v\u00e4ed \u00fcritavad M\u00f5rnohradi idapoolses \u00e4\u00e4relinnas kanda kinnitada, kuid Ukraina v\u00e4ed kontrollivad olukorda endiselt, teatas korpus.<\/p>\n

Kahjuks eip suuda tuvastada \u00fchtki Ukraina jalav\u00e4e possat M\u00f5rnohradis, droone aga selle kohal k\u00fclluses.<\/p>\n

Kui neli p\u00e4eva tagasi sai vene pool sektori l\u00f5unal\u00f5igus \u00fcle Solena j\u00f5e ja \u00fches sealses metsaribas kanna maha, siis kahjuks suutis vene pool veel \u00fcksusi tuua \u00fcle j\u00f5e ja astuda edasi sealt u 1,5 km ja muretsema paneb mitte ainult j\u00f5e \u00fcletamise v\u00f5imalus ,vaid ka see, et langes k\u00f5rgendik, mille ees olev avar lage ala domineerisid j\u00f5e \u00fcletuse kaitseks.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: j\u00e4rjest enam saab kinnitust, et vene poolt on surutud kaugemale Huljaipole linnast v\u00e4ljuva p\u00f5hjasuunalise maantee l\u00e4hedusest ning senised t\u00f5usnud vene poole aktiivsus pole olukorda parandanud. J\u00e4tkuvalt paneb osa vene poole probleemidest lume s\u00fc\u00fcks, mis takistab liikumist ja ei soodusta varjatust (kui just auto ja soldatid valged pole). Lisaks t\u00f6\u00f6tab \u00fcha paremini termovaatlus ja seda peaks olema Ukraina omadel rohkem.<\/p>\n

Tugev r\u00fcnnakute laine pole toonud ka vene poolele kaasa oma eesmiste possade nihutamise v\u00f5imalust Huljaipole linnas ning ega ei tuvastanud ka \u00fchtki edenemist mujal l\u00f5ikudes selles sektoris.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. Moskva loodab saada kasu Ameerika operatsioonist Venezuelas, mis on n\u00e4idanud, et Donald Trumpi administratsioon on valmis jagama maailma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rideks, teatab Reuters kahele k\u00f5rgele venemaa allikale viidates. \u00dche allika s\u00f5nul v\u00f5ib Nicol\u00e1s Maduro kukutamist vaadelda kui Trumpi Monroe doktriini rakendamist \u2013 19. sajandi v\u00e4lispoliitilist strateegiat, mis kuulutas kogu l\u00e4\u00e4nepoolkera USA m\u00f5jusf\u00e4\u00e4riks. Siiski r\u00f5hutas Reutersi allikas, et antud juhul on ka venemaal oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4r. Teine allikas \u00fctles, et Moskva n\u00e4eb Ameerika operatsiooni selge katsena Venezuela naftavarusid haarata. Ta m\u00e4rkis ka, et enamik l\u00e4\u00e4neriike pole Trumpi tegusid avalikult kritiseerinud.<\/p>\n

venemaa oli varem pakkunud USA-le Venezuela vahetust Ukraina vastu, tunnistas Fiona Hill, endine venemaa ja Euraasia k\u00fcsimuste n\u00f5unik riiklikus julgeolekun\u00f5ukogus esimese Trumpi administratsiooni ajal aastatel 2017\u20132019 Kongressi ees 2019. aastal. Tema s\u00f5nul j\u00f5udis Moskva ettepanek Washingtonini ajal, mil USA toetatud opositsioon \u00fcritas Maduro re\u017eiimi kukutada ja kreml aitas tal v\u00f5imule klammerduda. \u201eTe tahate meid oma m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rist v\u00e4lja. Aga tegelikult oleme sarnases olukorras. Te olete meie m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ris,\u201d \u00fctles Hill, kirjeldades venemaa avaldusi Ukraina kohta.<\/p>\n

Kuigi venemaa on kaotanud liitlase Maduro n\u00e4ol, kellesse ta oli investeerinud miljardeid dollareid, ei ole laialt levinud arusaam, et USA rikkus rahvusvahelist \u00f5igust, venemaa narratiivide jaoks halb, m\u00e4rgib Londoni University College\u2019i professor Mark Galeotti. \u201eputin v\u00e4idab, et see ongi suurriikide tegevus; suurriikidel on m\u00f5jusf\u00e4\u00e4rid. Ja kui Ameerikal lubatakse omada oma Ladina-Ameerika m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri, siis on meil laiemalt lubatud omada ka oma, slaavi m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ri,\u201d selgitab Galeotti.<\/p>\n

Avalikult v\u00e4ljendab Moskva n\u00f6rdimust Ameerika v\u00e4lkkiire operatsiooni \u00fcle, mis tegi m\u00f5ne tunniga l\u00f5pu Maduro re\u017eiimile, mis on venemaaga seotud strateegilise partnerluslepinguga. \u201eWashington annab neokolonialismile ja imperialismile uue hoo,\u201d \u00fctles venemaa alaline esindaja \u00dcRO juures vassili nebenzja esmasp\u00e4eval. Ta n\u00f5udis Maduro viivitamatut vabastamist ja s\u00fc\u00fcdistas USA-d enneolematus k\u00fc\u00fcnilisuses. \u201eWashington ei p\u00fc\u00fcdnud isegi varjata oma kuritegeliku operatsiooni tegelikke eesm\u00e4rke \u2013 piiramatu kontrolli kehtestamist Venezuela loodusvarade \u00fcle ja oma hegemooniliste ambitsioonide kinnitamist Ladina-Ameerikas,\u201d \u00fctles nebenzja.<\/p>\n

Ameeriklaste edu, kes kasutasid Venezuela eeskujuna, et demonstreerida, milline s\u00f5jaline erioperatsioon tegelikult v\u00e4lja n\u00e4eb, andis putini kuvandile tugeva hoobi ja kahjustas oluliselt venemaa patriootliku kogukonna enesehinnangut, m\u00e4rgib politoloog Abbas Galjamov. Teine, v\u00f5ib-olla olulisemgi tagaj\u00e4rg Venezuela s\u00fcndmustel on venemaa eliidi suhtumise muutus putinisse, j\u00e4tkab ekspert: \u201eJuhtunu \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5eldes v\u00f5ib venemaa presidendi l\u00e4hikond n\u00fc\u00fcd j\u00f5uda j\u00e4reldusele, et mingil hetkel tuleb neil temast lahti saada \u2013 kui ta peaks t\u00e4iesti hulluks minema.\u201d<\/p>\n

USA pakkus Madurole vabatahtlikku eksiili T\u00fcrki, kuid ta j\u00e4i oma viimasest v\u00f5imalusest ilma. \u201eJa putin, kes on kangekaelne, keeldub s\u00f5da l\u00f5petamast ja \u00e4rritab Trumpi \u00fcha enam \u2013 kas me saame olla kindlad, et ta k\u00e4itub ratsionaalsemalt? V\u00f5i on temagi juba oma v\u00f5imaluse maha maganud? Kas poleks siis parem anda see \u00fcle ameeriklastele v\u00f5i n\u00e4iteks brittidele, olles vastutasuks \u00fclej\u00e4\u00e4nud venemaa v\u00f5imuesindajatele korralikud tingimused l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kinud?\u201d kirjeldab Galjamov venemaa eliidi loogikat.<\/p>\n

12. venemaa valitsus peab 2026. aastaks saavutama maksutulude m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse suurenemise. Selle juhise andis putin p\u00e4rast strateegilise arengu ja riiklike projektide n\u00f5ukogu detsembrikuu kohtumist. kremli veebisaidil olevate materjalide kohaselt n\u00f5uab putin, et valitsus k\u00e4ivitaks juba 2026. aasta esimesel poolel kava majanduse valgendamiseks (vene keele s\u00f5nade v\u00f5imalikke t\u00e4hendusi on palju ja \u00fcks v\u00f5imalus on \u201es\u00e4rama\u201d) ja samal ajal kiirendaks majanduskasvu, mis eelmise aasta l\u00f5pus aeglustus peaaegu nullini. Majandusarengu ministeeriumi andmetel kasvas venemaa SKP novembris aastaga vaid 0,1%, samas kui t\u00f6\u00f6stus langes majanduslangusesse, v\u00e4hendades toodangut 0,7%.<\/p>\n

Samal ajal n\u00f5uab putin inflatsiooni aeglustumist \u2013 keskpanga prognoosi kohaselt 4\u20135%-ni. putin on m\u00e4\u00e4ranud kava eest vastutavaks peaminister mihhail mi\u0161ustini, keskpanga presidendi elvira nabiullina javenemaa F\u00f6deratsiooni moodustavate \u00fcksuste k\u00f5rgemad ametnikud. Juhiste loetelu kohaselt peavad nad esitama presidendile aruande 1. juuniks 2026. Eelarveseaduse kohaselt peab f\u00f6deraalkassa sel aastal koguma t\u00e4iendavalt 3,2 triljonit rubla (32 miljardit eurot) makse, et suurendada tulusid kavandatud 40,28 triljoni rublani. Sellest summast loodab rahandusministeerium koguda 1,2 triljonit rubla k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmisega 22%-ni \u2013 see on venemaa k\u00f5rgeim m\u00e4\u00e4r alates 1992. aastast. Radikaalne v\u00e4ikeettev\u00f5tete maksureform, mis v\u00e4hendab lihtsustatud maksus\u00fcsteemi alusel tegutsemise \u2013 st k\u00e4ibemaksuvaba \u2013 aastast tulude l\u00e4ve 20 miljoni rublani, peaks tooma veel 200 miljardit rubla. L\u00f5puks kehtestatakse 1. septembril seadmetele ja elektroonikale \u201etehnoloogiamaks\u201c, millest valitsus loodab kolme aasta jooksul teenida 200 miljardit rubla lisatulu. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks see viimane maksut\u00f5us v\u00e4hendama eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki, mis oli sel aastal viis korda suurem kui esialgne plaan \u2013 5,7 triljonit rubla. J\u00e4rgmisel aastal peaks riigikassa \u201eauk\u201d v\u00e4henema 3,8 triljoni rublani ehk 1,6%-ni SKPst.<\/p>\n

13. venemaa valitsus valmistab keerulise demograafilise olukorra taustal ette ettepanekuid perekondlike vaidluste kohustuslikuks kohtueelseks lahendamiseks vahenduse v\u00f5i s\u00f5ltumatute vahendajate abil. See on s\u00e4testatud valitsuskabineti poolt heakskiidetud pere- ja demograafiapoliitika rakendamise kavas, teatasid TASS ja RIA Novosti. Kavandatud m\u00e4\u00e4ruste kohaselt peavad lahutust taotlevad venelased osalema vahendajaga peetaval infokoosolekul osana kohtueelsest vaidluste lahendamise protsessist, eriti lastega seotud vaidluste puhul. Vahenduse ajal menetlus peatatakse.<\/p>\n

Lisaks kavatsevad ametiv\u00f5imud luua vahendajate \u00fchtse registri ja asutada volitatud f\u00f6deraalse organi selle valdkonna reguleerimiseks. Kava kohaselt teavitab veel \u00fcks uus s\u00e4te venelasi, et nad saavad vahendust kasutada lastega seotud perekondlike vaidluste kohtulahendite t\u00e4itmise etapis. Kavas on teha muudatusi f\u00f6deraalseaduses \u201eVahemehe osalusel toimuva alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse (vahendusmenetluse) kohta\u201d. F\u00f6deraalse seaduse koostamine on \u00fclesandeks antud justiitsministeeriumile, majandusarengu ministeeriumile, t\u00f6\u00f6ministeeriumile ja rahandusministeeriumile. Rakendusperiood on 2026\u20132027.<\/p>\n

VTsIOM-i andmetel oli venemaa 2024. aastal lahutuste arvu poolest maailmas kolmandal kohal: umbes kaheksa k\u00fcmnest abielust l\u00f5ppes lahutusega. Rosstat teatas, et 2020. aastal registreeriti riigis 564 704 lahutust, 2021. aastal 644 209, 2022. aastal 682 850 ja 2023. aastal 683 796 lahutust. 2024. aastal v\u00e4henes lahutuste arv 6% v\u00f5rra 644 000-ni, kuid ka abielude arv v\u00e4henes (7%). Njah, kipub arvama, et venemaale j\u00e4\u00e4nud inimeste hulgas siiski protsentuaalselt abielulahutuste arv kasvas, sest arvatavalt ei lahutatud maha venemaalt lahkunuid ning ei arvestatud juurde seoses Ukraina s\u00f5jaga kasvanud suremust. VTsIOM-i uuring n\u00e4itab, et kolmandik venelastest nimetab lahutuse p\u00f5hjustena vaesust ja suutmatust oma perekonda \u00fclal pidada, 15% nimetab vastastikuse m\u00f5istmise puudumist ja veel 14% truudusetust ja armukadedust.<\/p>\n

Sotsiaalps\u00fchholoog Aleksei Ro\u0161t\u0161in m\u00e4rkis, et riigis valitsev \u00fcldine hirmu ja paanika \u00f5hkkond v\u00f5ib olla viimastel aastatel m\u00f5jutanud ka abielude stabiilsust. Augustis esitati riigiduumas seaduseeln\u00f5u, mis kohustaks lahutatud vanemaid sisuliselt oma lapsi \u00fchiselt kasvatama. Perekonnaseadustikku tehakse ettepanek lisada klausel, mis lubab kohtul iseseisvalt m\u00e4\u00e4rata \u00fchise kasvatamise korra juhtudel, kui vanemad ei suuda kokkuleppele j\u00f5uda. Novembris tegi Brjanski oblasti duuma saadik mihhail ivanov ettepaneku kehtestada lahutuse korral 40 000 rubla suurune trahv. Parlamendiliige tegi ka ettepaneku maksta abielluvatele venelastele 20 000 rubla.<\/p>\n

14. President Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski teatas 5. jaanuaril, et Vas\u00f5l Maljuk astub tagasi Ukraina Julgeolekuteenistuse (SBU) juhi kohalt, kuid j\u00e4\u00e4b agentuuri, et keskenduda as\u00fcmmeetrilistele operatsioonidele venemaa vastu. \u201eTa teab, kuidas seda k\u00f5ige paremini teha, ja j\u00e4tkab SBU s\u00fcsteemis,\u201d \u00fctles Zelenski. \u201eArutasime koos SBU uue juhi kandidaate.\u201d Avalduses \u00fctles Maljuk, et j\u00e4\u00e4b teenistusse, et viia l\u00e4bi nn maailmatasemel as\u00fcmmeetrilisi operatsioone, mille eesm\u00e4rk on tekitada Moskvale maksimaalset kahju.<\/p>\n

Vaatamata mitmete Ukraina k\u00f5ige olulisemate venemaa-vastaste operatsioonide juhtimisele on Maljuki ametiaega iseloomustanud vastuolud, eriti seoses tema osalemisega korruptsioonivastaste organite vastu suunatud tegevustes. Tema lahkumine j\u00e4rgneb p\u00e4evadepikkusele spekulatsioonile, et Zelenski valmistub teda vallandama. See samm on \u00fcks mitmest olulisest vallandamisest ja ametisse nimetamisest, millest Zelenski teatas 2026. aastal valitsuse \u00fcmberkorralduste k\u00e4igus, mida osaliselt ajendas Ukraina hiljutine korruptsiooniskandaal. Enamik ametist vallandatud ametnikke m\u00e4\u00e4rati peagi tagasi sarnasele ametikohale.<\/p>\n

Korruptsioonivastane tegevus, mis andis tagasil\u00f6\u00f6gi Ukraina Pravda andmetel j\u00e4rgnes Maljuki tagasiastumine Zelenski otsesele survele. Presidendi meeskond peab Maliuki v\u00e4idetavalt \u00fcheks v\u00f5tmeisikuks, kes on seotud Ukraina korruptsioonivastaste institutsioonide vastase koordineeritud sammuga ning p\u00fc\u00fcab t\u00f5husalt ohjeldada tagaj\u00e4rgi ja r\u00fcnnaku eest vastutust k\u00f5rvale juhtida. Poleemika ulatub tagasi juulisse, kui parlament v\u00f5ttis vastu seaduseeln\u00f5u, mis sisuliselt v\u00f5ttis riiklikult korruptsioonivastaselt b\u00fcroolt (NABU) ja korruptsioonivastasele eriprokuratuurilt (SAPO) iseseisvuse. Maljuki juhtimisel arreteeris SBU \u2013 mida laialdaselt peetakse presidendi kantseleile lojaalseks \u2013 mitu NABU t\u00f6\u00f6tajat, s\u00fc\u00fcdistades neid sidemetes venemaaga. Teenistus raamis repressioonid vastuluureoperatsiooniks, mille eesm\u00e4rk oli neutraliseerida Moskva v\u00e4idetav m\u00f5ju b\u00fcroos.<\/p>\n

Korruptsioonivastased aktivistid ja kodaniku\u00fchiskonna r\u00fchmitused l\u00fckkasid selle selgituse tagasi, v\u00e4ites, et vahistamised olid suunatud Zelenskile l\u00e4hedaste isikute uurimisega tegelevate detektiivide vastu. Detektiivid vabastati hiljem. Poliitiline tagasil\u00f6\u00f6k on vastuolus Maljuki operatiivse ajalooga s\u00f5ja ajal. Maljuki nimetas parlament SBU juhiks 7. veebruaril 2023, olles alates 2022. aasta juulist olnud tegevjuht. Zelenski vallandas eelk\u00e4ija Ivan Bakanovi, viidates agentuuris p\u00e4rast venemaa t\u00e4iemahulist sissetungi levinud riigireetmisele. Maljuki ametiaja jooksul viis SBU l\u00e4bi mitu k\u00f5rgetasemelist operatsiooni s\u00fcgaval venemaal ja okupeeritud aladel. 1. juunil viis agentuur l\u00e4bi operatsiooni \u00c4mblikuv\u00f5rk, mille k\u00e4igus paigutati venemaal veoautodesse peidetud droone, et r\u00fcnnata \u00f5huv\u00e4ebaase tuhandete kilomeetrite kaugusel Ukraina piirist.<\/p>\n

15. detsembril teatas SBU, et nende merev\u00e4e droonid Sea Baby r\u00fcndasid Novorossiiski sadamas venemaa Var\u0161avjanka-klassi allveelaeva, mis oli esimene avalikult tunnustatud veealune droonir\u00fcnnak. Maljuki juhtimisel osales teenistus ka mitmes r\u00fcnnakus venemaa ebaseaduslikult ehitatud Krimmi silla vastu, mis on venemaa v\u00e4gede jaoks kriitilise t\u00e4htsusega logistiline arter.<\/p>\n

Ukrainska Pravda teatas, et Maljuk oli algselt vastu Zelenski otsusele ta ametist k\u00f5rvaldada, hoiatades, et mitmed \u00c4mblikuv\u00f5rguga v\u00f5rreldavad ulatuslikud operatsioonid on l\u00f5ppj\u00e4rgus ja nende peatamine oleks hoolimatu. Kuna surve Maljuki tuleviku p\u00e4rast kasvas, hoiatasid Ukraina k\u00f5rgemad s\u00f5jav\u00e4e\u00fclemad avalikult tema vallandamise eest, hoiatades, et tema ametist k\u00f5rvaldamine aktiivse lahingutegevuse ajal v\u00f5ib n\u00f5rgestada \u00fchte Ukraina t\u00f5husamat julgeolekuinstitutsiooni. Mehitamata s\u00fcsteemide v\u00e4gede \u00fclem Robert \u2018Madyar\u2019 Brovdi ja \u00fchendv\u00e4gede \u00fclem M\u00f5hhailo Drapat\u00f5i kutsusid \u00fcles vaoshoitusele, viidates SBU tegevusele. \u201e\u00dcksk\u00f5ik, milline kavandatud julgeolekustruktuuridest Maljukil l\u00e4hitulevikus potentsiaalselt efektiivne olla v\u00f5iks, oleks julgeolekuteenistuse juhi asendamine praegusel hetkel riskantne.\u201d<\/p>\n

Nende avalik sekkumine oli ebatavaline ja r\u00f5hutas t\u00f5sidust, millega nad otsusesse suhtuvad, arvestades nende \u00fcldist poliitiliste kommentaaride v\u00e4ltimist. Maljuki tagasiastumine liigub n\u00fc\u00fcd poliitilisele areenile. Parlament, kus Zelenski parteil on enamus kohti, peab tema vallandamise \u00fcle h\u00e4\u00e4letama. Zelenski andis 5. jaanuaril v\u00e4lja presidendi m\u00e4\u00e4rused kahe aset\u00e4itja ja Oleksandr Pokladi nimetamise kohta SBU esimeseks asejuhiks, kuid j\u00e4ttis uue juhi kohta palju spekulatsioone.<\/p>\n

Ukraina meedia teatel on SBU erioperatsioonide \u00fcksuse Alfa juht Jevheni Hmara juhtiv kandidaat tema asendamiseks. Khmara on kogenud eriv\u00e4gede ohvitser, kes on teeninud Alphas alates 2011. aastast ja m\u00e4\u00e4rati selle \u00fclemaks 2023. aastal. Viimane uudis kirjutab, et ta on hetkel m\u00e4\u00e4ratud selle ametikoha aset\u00e4itjaks.<\/p>\n

Zelenski otsuste kohaselt toimusid SBU-s j\u00e4rgmised muudatused:<\/p>\n

Kindralmajor Oleksandr Pokladist sai eriteenistuse esimene asejuht, kaotades lihtsalt asejuhi koha (Pokladi nimetatakse \u00fcheks riigi tugevaimaks vastuluureohvitseriks, kuid m\u00f5ned LIGA.neti intervjueeritavad m\u00e4rkisid, et teda s\u00fc\u00fcdistatakse konfliktides osalemises riikliku korruptsioonivastase b\u00fcrooga, j\u00f5hkrate t\u00f6\u00f6meetodite kasutamises ja presidendi kantseleile l\u00e4hedal olemises).<\/p>\n

Major Andri Tupikov m\u00e4\u00e4rati SBU asejuhiks; samal ajal vallandati ta osakonna vastuluureosakonna juhi ametikohalt, mida ta oli pidanud alates 2024. aasta l\u00f5pust.<\/p>\n

Brigaadikindral Den\u00f5s K\u00f5l\u00f5mn\u00f5kist sai SBU teine asejuht, kes juhtis ka eriteenistuse terrorismivastast keskust.<\/p>\n

Selle asemel kaotas kindralmajor Serhi Andru\u0161t\u0161enko aset\u00e4itja ja terrorismivastase keskuse juhi ametikohad \u2013 ta oli neid ametikohti pidanud alates 2021. aasta juulist.<\/p>\n

SBU aset\u00e4itja ametikoha kaotas brigaadikindral Serhi Naumjuk, kes m\u00e4\u00e4rati ametisse 2023. aasta mais.<\/p>\n

SBU s\u00f5jalise vastuluure osakonna juhi ametikoha kaotas kindralmajor Oleksandr Dubrovin, kes m\u00e4\u00e4rati ametisse 2022. aasta juulis.<\/p>\n

15. venemaa propaganda on k\u00e4ivitanud desinformatsioonilaine Ukraina v\u00e4idetava keemiarelvadega provokatsiooni ettevalmistamise kohta, et kaitsjaid diskrediteerida. Sellest teatas riikliku julgeoleku- ja kaitsen\u00f5ukogu alla kuuluv desinformatsiooni t\u00f5kestamise keskus. Nad m\u00e4rgivad, et okupantide struktuurid Harkivi oblastis levitavad avaldusi Ukraina relvaj\u00f5udude kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse \u00fcksuste v\u00e4idetava saabumise kohta Izjumi linna ning keemiliste ainetega terrorir\u00fcnnaku ettevalmistamise kohta 6.-8. jaanuaril.<\/p>\n

\u201eSee kampaania v\u00f5ib olla n\u00e4ide klassikalisest info-alibi taktikast. venemaa v\u00f5ib Ukrainale ette omistada teod, mida ta s\u00fcstemaatiliselt ise toime paneb, luues infokatte oma v\u00f5imalikele provokatsioonidele v\u00f5i kuritegudele,\u201d seisab postituses. Kesks\u00f5jav\u00e4eringkond r\u00f5hutab, et selle manipulatsiooni eraldi element on religioossetele teemadele apelleerimine: okupandid seovad selle v\u00e4ljam\u00f5eldud provokatsiooni \u00f5igeusu j\u00f5ulude kuup\u00e4evadega. T\u00e4nu sellele p\u00fc\u00fcavad venelased luua Ukrainast negatiivset kuvandit ja p\u00f6\u00f6rata inimesi riigi vastu, selgitab osakond.<\/p>\n

\u201evenemaa okupatsioonistruktuuride v\u00e4iteid ei toeta \u00fckski t\u00f5end ja need on infos\u00f5ja element. venemaa v\u00e4gede poolt keemiliste ainete kasutamise fakte on aga korduvalt registreerinud Ukraina pool ja rahvusvahelised organisatsioonid ning venemaa F\u00f6deratsioon ise on keemiarelvade kasutamise eest sanktsioonide all,\u201d l\u00f5peb postitus.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Iraani k\u00f5rgeim juht Ali Khamenei on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Teheranist evakueerimisplaani juhuks, kui v\u00f5imud ei suuda maha suruda riigis j\u00e4rsu majanduslanguse ajal puhkenud massiproteste. Sellest teatas Times, viidates nimetu riigi luureandmetele. Endise Iisraeli luureohvitseri Beni Sabti s\u00f5nul, kes p\u00f5genes Iraanist p\u00e4rast 1979. aasta islamirevolutsiooni, plaanib Khamenei p\u00f5geneda Moskvasse, sest talle pole muud kohta. Ajatolla ise imetleb putinit ja usub, et Iraani kultuur on sarnane venemaa kultuuriga, \u00fctles allikas.<\/p>\n

CBS News teatas 5. jaanuaril USA ametnikele viidates, et USA v\u00e4ed plaanivad peatada sanktsioneeritud venemaa lipu all s\u00f5itva naftatankeri, mis on seotud Venezuela naftakaubandusega. K\u00f5nealune laev, endise nimega Bella 1, on tuntud oma osalemise poolest Iraani ja Venezuela toornafta kaubanduses. Laev v\u00e4ltis 20. detsembril Venezuelasse teel olles USA sanktsioneeritud naftatankerite blokaadi, keeldudes laskmast USA piirivalvet pardale. Sanktsioneeritud laeva pardale astumisest keeldumine viis l\u00f5puks USA j\u00e4litamiseni Atlandi ookeanil.<\/p>\n

Jared Kushner ja Trumpi erisaadik Steve Witkoff esindavad USA-d 6. jaanuaril Pariisis toimuval tahte koalitsiooni kohtumisel. Prantsusmaa presidendi Macroni algatatud tippkohtumine keskendub s\u00f5jaj\u00e4rgsetele julgeolekugarantiidele ja Ukraina toetamisele. Tippkohtumisel osaleb \u00fcle 30 riigi, kuid t\u00e4ielik p\u00e4evakord on veel avalikustamata.<\/p>\n

Iraani protestid: CTP-ISW registreeris alates CTP-ISW viimasest andmekogumisest 2. jaanuaril kell 14.00 ET kokku v\u00e4hemalt 179 protesti 24 provintsis \u00fcle Iraani. M\u00f5ned protestijad on alates 2. jaanuarist j\u00e4tkanud kokkup\u00f5rkeid Iraani julgeolekuj\u00f5ududega vastuseks re\u017eiimi protestide mahasurumise p\u00fc\u00fcdlustele.<\/p>\n

USA president Donald Trump teatas, et Venezuelas ei toimu l\u00e4hitulevikus valimisi, kuna riik vajab pikaajalist taastumist Ameerika juhtimisel. Ta hoiatas ka, et Ameerika v\u00e4ed on valmis uuesti sissetungima, kui praegune Caracase valitsus l\u00f5petab koost\u00f6\u00f6 Washingtoniga.<\/p>\n

Venezuelas on v\u00e4lja kuulutatud \u00fcldmobilisatsioon, armee on viidud k\u00f5rgendatud valmisolekusse ning naftat\u00f6\u00f6stuse ja teiste v\u00f5tmet\u00f6\u00f6stuse t\u00f6\u00f6tajatele on kehtestatud s\u00f5jare\u017eiim, vahendab Wall Street Journal.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 06. jaanuar 2026: eip…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":78975,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-78974","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115846978172266967","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78974","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78974"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/78974\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/78975"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78974"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=78974"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=78974"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}