Milano Cortina ol\u00fcmpiam\u00e4ngudeni j\u00e4\u00e4b \u00fcmmarguselt kuu aega. See seab t\u00e4helepanu fookusesse sportlaste f\u00fc\u00fcsilise ettevalmistuse k\u00f5rval ka vaimse h\u00e4\u00e4lestuse. Sel teemal k\u00e4is ETV spordisaate stuudios r\u00e4\u00e4kimas Team Estonia spordips\u00fchholoog Sne\u017eana Stoljarova.<\/p>\n
Palju r\u00e4\u00e4gitakse sportlaste ettevalmistusest f\u00fc\u00fcsilise poole pealt. Aga kas sportlased valmistuvad suurteks olulisteks v\u00f5istlusteks kuidagi ka vaimselt ja kui nad seda teevad, siis kuidas?<\/p>\n
Ma loodan, et valmistuvad. V\u00e4ga paljud valmistuvad. See t\u00f6\u00f6 peaks k\u00e4ima samade reeglite j\u00e4rgi nagu f\u00fc\u00fcsiline ja tehniline ettevalmistus. Seal on samuti tegu oskustega, neid tuleb treenida ja seda tuleb teha pikema aja jooksul.<\/p>\n
Sina oledki Team Estonias spordips\u00fchholoog ja oled paljude ol\u00fcmpiasportlastega koost\u00f6\u00f6d teinud. Kurlingutiimi puhul teame seda k\u00f5ige rohkem. Mida see t\u00f6\u00f6 endast kujutab? Kuidas sportlast ette valmistad v\u00f5istluste eel, selle ajal ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka p\u00e4rast?<\/p>\n
Tavaliselt hakkab see eelnevalt, treeningperioodil. Midagi uut ei tahaks me v\u00f5istlustele kindlasti tuua. Esialgu m\u00f5tleme koos sportlastega, mis on vajadused, milliseid oskuseid nad v\u00f5iks juurde arendada, mis toetaks nende treenimist ja sooritamist. Siis hakkame t\u00f6\u00f6le! Kui oleme v\u00f5istlustel kaasas, siis ega me seal midagi uut ei tee. Enamasti aitan v\u00f5istluseelsete rutiinidega, h\u00e4\u00e4lestume koos, p\u00fcstitame eesm\u00e4rke, \u00fclesandeid. V\u00f5istluste ajal… kurlingum\u00e4ngus tuleb istuda ja hingata. Ega sekkuda ei olegi v\u00f5imalik ja vajalik. Proovida neid toetada, olla m\u00f5ttes kaasa, aga peale v\u00f5istlust kogemuse reflekteerimine, anal\u00fc\u00fcs – k\u00f5ik need asjad on abiks.<\/p>\n
Me oleme kuulnud ka k\u00e4esoleval hooajal nii m\u00f5negi sportlase k\u00e4est, et enesekindlus kipub natuke… kipub endas k\u00f5hklema v\u00f5i kahtlema. Kuidas \u00fcldse aidata sportlast? Kuidas on see v\u00f5imalik, et profisportlane, kes teeb seda iga p\u00e4ev ja on nii k\u00f5rgel tasemel, et ikka enesekindlust napib?<\/p>\n
Nad r\u00e4\u00e4givad tundest. Kui me r\u00e4\u00e4gime tunnetest, siis parasjagu nii ongi. Tunded muutuvad, nad tulevad ja l\u00e4hevad ja on enamasti situatsioonispetsiifilised. Kui hiljuti trennis v\u00f5i v\u00f5istlustel eba\u00f5nnestusin, siis head tunnet liiga palju ei olegi. Aga minu s\u00f5num on alati sportlastele, et tegu on kordades olulisem kui tunne. Me ei peaks \u00fcldse tundeid nii v\u00e4ga t\u00e4htsustama. Ei ole vahet, kuidas end tunned. Oluline on see, mida teed. Meie pigem r\u00e4\u00e4gime, kuidas n\u00e4eb v\u00e4lja enesekindel tegu, mida l\u00e4hen tegema, millele keskenduma ja millise kavatsusega. Need asjad on palju olulisemad. Hea tunne on hea soorituse tagaj\u00e4rg, ta ei ole eeldus. See viga, kus ta tihtipeale tuleb, on see, kui me arvame, et enesekindluse tunne on eeldus heaks soorituseks.<\/p>\n
Telet\u00f6\u00f6tajana tean ise, et k\u00f5ige raskem on teeselda enesekindlust. Kui seda ei ole, siis seda ei ole. Kas saab seda kuidagi natuke juurde s\u00fcstida?<\/p>\n
L\u00e4bi selle, et proovime olla v\u00f5imalikult palju kohal, selles hetkes. Me ei rutta ette m\u00f5tetega ega j\u00e4\u00e4 kusagile kinni. Teame, mida l\u00e4heme tegema. See on see kindluse koht. Mul on selge plaan ja ma tean, kuhu enda t\u00e4helepanu suunata. K\u00f5ige olulisem ja m\u00e4\u00e4ravam on t\u00e4helepanu. Aga t\u00e4helepanu on keerukas asi, et ta kipub r\u00e4ndama ja tihtipeale r\u00e4ndama kohtadesse, mis ei ole kasulikud.<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4oliselt ei tule sportlasele v\u00e4ga palju kasuks ka see, kui m\u00f5elda soorituse ajal medalile v\u00f5i tulemusele. Paratamatult on nii, et rahvas seda ootab ja ei saa seda ootust \u00e4ra v\u00f5tta. Kuidas siis sportlast niimoodi maandada, et ta liiga palju sellele ei m\u00f5tleks ja kuidas ka meie publikuna saaksime sportlasi rohkem aidata, et neile mitte liiga palju ootusi \u00f5lgadele panna?<\/p>\n
Mingit v\u00f5lunippi ei ole. Me ei oska midagi sellist \u00f6elda, mis v\u00f5tab selle pinge \u00e4ra ja see ei ole tegelikult ka eesm\u00e4rk. Pinge on privileeg. See, et sa oled konkurentsis ja sul on p\u00f5hjus oodata endalt head tulemust ja rahvalt oodata tulemust, on privileeg. See on ka selline, mida sportlastega tihtipeale arutama. Sa vaatad ol\u00fcmpiat diivanilt, rahulikult m\u00f5nusa teega ja \u00fckski n\u00e4rv ei liigu v\u00f5i oled seal, kus on pingeline ja ebamugav – iga\u00fcks neist valib selle, kus on pingeline ja ebamugav. N\u00fc\u00fcd j\u00e4llegi – hetkes sellele tulemusele keskenduda ei ole t\u00f5epoolest kasulik ja seal on oluline, et sportlane on seda eelnevalt harjutanud. Et ta oskab m\u00e4rgata, millala keskendub, kus on tema t\u00e4helepanu ja kuhu on tema m\u00f5te \u00e4ra r\u00e4nnanud. Oskab end tagasi tuua ja suunata enda t\u00e4helepanu \u00f5igetele asjadele. Kuidas meie saame aidata, on see, et me samuti ei j\u00e4\u00e4 kinni vaid tulemustesse, vaid oskame v\u00e4\u00e4rtustada p\u00fcrgimist ja teekonda. Oskame olla lahkemad ja toetada sportlasi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Milano Cortina ol\u00fcmpiam\u00e4ngudeni j\u00e4\u00e4b \u00fcmmarguselt kuu aega. See seab t\u00e4helepanu fookusesse sportlaste f\u00fc\u00fcsilise ettevalmistuse k\u00f5rval ka vaimse h\u00e4\u00e4lestuse.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79018,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,28525,39582,8002,159,158],"class_list":{"0":"post-79017","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-sport","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-estonia","12":"tag-estonian","13":"tag-om2026","14":"tag-snezana-stoljarova","15":"tag-spordipsuhholoogia","16":"tag-sport","17":"tag-sports"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115847229915792667","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79017","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79017"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79017\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79018"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79017"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79017"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79017"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}