{"id":79019,"date":"2026-01-06T08:33:09","date_gmt":"2026-01-06T08:33:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79019\/"},"modified":"2026-01-06T08:33:09","modified_gmt":"2026-01-06T08:33:09","slug":"tehisaru-muudab-eksamipettused-susteemseks-riskiks-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/79019\/","title":{"rendered":"Tehisaru muudab eksamipettused s\u00fcsteemseks riskiks | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

Maailma suurim raamatupidamisorganisatsioon teatas, et l\u00f5petab pettuste sagenemise t\u00f5ttu kaugeksamid t\u00e4ielikult. Mure on m\u00f5istetav, sest tuima kopeerimist soodustav tehisaru \u00f5\u00f5nestab \u00fchtaegu spetsialistide usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja kiirendab nende kadumist, nendib R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Eksamitel spikerdamine pole kellelegi uudis. Sellest ei soovita lihtsalt r\u00e4\u00e4kida. Parem on kaitsta usku, et eksamil m\u00f5\u00f5detakse teadmisi ja oskusi objektiivselt. Paraku on spikerdamine sama vana n\u00e4htus kui eksamid ise.<\/p>\n

Isegi meetoditel on pikad traditsioonid. Keiserlikus Hiinas smugeldasid avaliku teenistuse kandidaadid eksamitele imepisikeses kalligraafias siidile kirjutatud lapikesi. Euroopas kopeerisid 19. sajandil \u00f5pilased m\u00e4rkmeid k\u00e4tistele, kraedele ja tikutoosidesse. 20. sajandil prooviti raadiosaatjaid, WC-sse peidetud m\u00e4rkmed jmt. Iga ajastu lisas vahendite sekka uusi eksperimentaalseid meetodeid ja iga ajastu reageeris rangema j\u00e4relevalvega.<\/p>\n

Maailma suurim raamatupidamisorganisatsioon, Diplomeeritud Raamatupidajate Assotsiatsioon<\/a> teatas, et l\u00f5petab petmise sagenemise t\u00f5ttu kaugeksamid. Organisatsiooni tegevjuht tunnistas, et petmiss\u00fcsteemide areng \u00fcletab kaitsemeetmeid.<\/p>\n

P\u00e4devuse hindamine on veel \u00fcks pinnas, millesse aja erip\u00e4ra oma j\u00e4lje talletab. Varasemate petmisvormide puhul kujutasid olulist piirangut kasutaja enda teadmised ja oskused. Peidetud m\u00e4rkmete koostamine n\u00f5udis personaalset k\u00e4sit\u00f6\u00f6d. Seda v\u00f5is pidada isegi omamoodi \u00f5ppimismeetodiks, sest suurele hulgale keerulistele k\u00fcsimustele vastuste koostamisel j\u00e4i ka midagi meelde. Varjatud m\u00e4rkmed v\u00f5i naabri sosin v\u00f5isid ergutada m\u00e4lu ja toetada vastuse kallal tehtavat t\u00f6\u00f6d. \u00d5ppur pidi ka ise natukene m\u00f5tlema, arvutama, arutlema ja selgitama.<\/p>\n

Tehisintellekt muudab kogu eksamineerimisega seotud petmiskatsete olemust. Uudne teabeallikas ei toeta vaimseid protsesse, vaid asendab neid. TI koostab vastuseid ja j\u00e4tab spikerdaja teadvuse m\u00e4ngust v\u00e4lja. Tema ainuke v\u00e4ljakutse on tagada juurdep\u00e4\u00e4s varjatud teabele, et see siis passiivselt \u00fcmber kirjutada.<\/p>\n

Koroonapandeemia j\u00e4rel hoogustunud kaugeksamite leviku ja TI abi t\u00f5ttu tabas eksamineerimise usutavust m\u00e4rgatav tagasil\u00f6\u00f6k. Koost\u00f6\u00f6 varjatud vestlusrobotiga genereerib reaalajas suurep\u00e4raseid vastuseid. Vajadusel annab see lisaselgitusi, teeb arvutusi ja pakub isegi viiteid.<\/p>\n

Kartus, et TI luuletab valesid vastuseid, on v\u00e4ike, kuiv\u00f5rd see on l\u00e4binud edukalt palju eksameid. Nendega on isegi teadlikult TI enda p\u00e4devust hinnatud. Tulemuste headus vapustas ja l\u00fckkas liikvele esimese m\u00e4rgatava spekulatsioonilaine, et TI on piisavalt p\u00e4dev asendamaks \u00fclikooli diplomante isegi v\u00e4ga n\u00f5udlikel erialadel.<\/p>\n

Raamatupidajate organisatsiooni reaktsioonist saab aimu, et veelgi rohkem peljatakse, kuidas TI on sooritanud varjatult eksameid inimese eest, keda \u00fchiskond on hakanud ekslikult pidama p\u00e4devaks. Sellest ei soovita mitmel p\u00f5hjusel r\u00e4\u00e4kida. Petjate vaikus on m\u00f5istetav, petetute puhul on soov eba\u00f5nnestumist mitte tunnistada, pealegi on petmise t\u00f5endamine on keeruline.<\/p>\n

TI suudab olukordadega kohaneda, oskab j\u00e4ljendada \u00f5pilase kirjutamisstiili ja sel pole raske vastamise keskel end parandada. Kui kedagi huvitavad alanud t\u00f6\u00f6h\u00f5ive diskussioonis konkreetsed n\u00e4ited, milles TI suudab inimesi kriitilistes olukordades asendada, siis eksamite sooritamine t\u00e4idab n\u00e4ite kriteeriumid. Tegemist pole enam marginaalse eelisega, vaid inimesega paralleelse ja teda eriala teadmistes \u00fcletava intellektiga, mis teeb tema eest esmalt eksami ja seej\u00e4rel ka tema t\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Eksameid tehakse vaid \u00fchel p\u00f5hjusel. Selleks on inimese p\u00e4devuse t\u00f5endamine. Eksam on osa sotsiaalsest kokkuleppest, mis kinnitab, et sellele inimesele saab loota ja teda saab usaldada. Kui see signaal kaotab usaldusv\u00e4\u00e4rsuse, on \u00fchiskonda tabavat probleemilainet raske peatada.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6andjad ei usalda diplomeid. Avalikkus ei usalda spetsialiste. Riiklikud asutused ei saa usaldada erialade t\u00f6\u00f6 vastavust n\u00f5uetele. Kui eksamid on raamatupidamise, \u00f5iguse, meditsiini v\u00f5i inseneriteaduse kvalifikatsiooni alus, pole petmine enam pelgalt akadeemiline v\u00e4\u00e4rtegu. See on s\u00fcsteemne risk. K\u00f5ik muutub kallimaks, kuna ebapiisava p\u00e4devusega isikute tegevus ja otsused m\u00f5jutavad raha, ohutust ja elusid.<\/p>\n

Maailma suurima raamatupidamisorganisatsiooni mure on seega meie k\u00f5igi \u00fchine mure. See ei tule ootamatusena. Juba m\u00f5ne aasta eest hoiatas \u00dchendkuningriigi finantsaruandluse n\u00f5ukogu, et kutseeksamitel petmine on suurettev\u00f5tetes reaalne probleem. \u00dchte suurt auditeerimisfirmat trahviti 100 miljoni dollariga, kui selgus, et selle t\u00f6\u00f6tajad olid eksamil petnud, mida p\u00fc\u00fcdis t\u00f6\u00f6andja omakorda varjata.<\/p>\n

Eksamineerimise paradigma murenemine on vaid \u00fcks tegur paljude seast, mis suunab eelistama inimese asemel masinat. Probleem ei ole tehnoloogias. See on usalduses. Kui eksamitest loodetud kasu kaob, tekivad h\u00e4ired usaldusv\u00e4\u00e4rsete teadmiste kasutuses. J\u00e4rgnevas kriisis kannatab inimeste vaheline usaldus ja n\u00f5uandjana eelistatakse TI-d. Teiste s\u00f5nadega, mida paremini \u00f5nnestub eksamitel petta, seda kiiremini j\u00e4\u00e4vad inimesed ilma oma erialasest t\u00f6\u00f6st.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma suurim raamatupidamisorganisatsioon teatas, et l\u00f5petab pettuste sagenemise t\u00f5ttu kaugeksamid t\u00e4ielikult. Mure on m\u00f5istetav, sest tuima kopeerimist soodustav…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":79020,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,39583,814],"class_list":{"0":"post-79019","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-spikerdamine","16":"tag-tehisaru"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115847233757894446","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/79019\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/79020"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=79019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=79019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}